KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2956 J.T kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud 10 600 krooni suuruse kahju hüvitamiseks
- veebruar 2010 J. T Resolutsioon 1.Jätta J.T kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta 530 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 17.01.2008 koostati Tartu Vanglas käskkiri nr 1-4/65 (tl. 19), millega otsustati J. T määratud distsiplinaarkaristuste kantuks lugemine tema poolt alusetult kartseris viibimiste arvelt. 30.11.2009 jättis Tartu Vangla J.T poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl. 3-4). 10.12.2009 esitas J.T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1), palus mõista Tartu Vanglalt välja alusetult kartseris viibimisega tekitatud 10 600 krooni suuruse kahju ning märkis, et soovib iga kantuks lugemata päeva eest 1000 krooni suurust kompensatsiooni. Tartu Vangla kirjalikus vastuses (tl. 21-22) paluti kaebust mitte rahuldada ning leiti, et Tartu Vangla pole kuidagi saanud J.T poolt nõutud kahju tekitada. Seda seisukohta põhjendati väitega, et kõik Tartu Vangla tühistatud käskkirjadega määratud karistused on kaetuks loetud ja ainsana on katmata vaid osa Murru Vangla käskkirja alusel kartseris viibitud ajast. Veel märgiti, et Tartu Halduskohtu kohtuotsuses nr 3-06-2193 on peetud Tartu Vangla tegevust selle käskkirja alusel kartserisse paigutamisel õiguspäraseks ning lisati, et Murru Vangla käskkirjaga tekkinud kahjuliku tagajärje kõrvaldamiseks tuleks pöörduda kahju hüvitamise taotlusega selle vangla poole. Kohtuistungil jäi J.T kirjalike väidete ja taotluse juurde ning väitis, et kahju on talle tekitatud nii kartseris hoidmisega kui sellega, et osa karistusest pole kantuks loetud. Seejuures ta nõustus, et katmata on vaid Murru Vangla tühistatud käskkirja alusel määratud 10 ööpäeva 14 tundi ja 40 minutit, kuid pidas karistuste kantuks lugemise peatamist arusaamatuks ja väitis, et Tartu Vanglal oli vastav kohustus, kuna osa teise vangla poolt määratud karistusest loeti kantuks. Tartu Vanglale 1 1 oli kohtuistungi toimumise aeg ja koht teatavaks tehtud (tl. 12 ja 14) oma esindajat ta kohtuistungile ei saatnud, märkides kirjalikus vastuses, et nõustub asja läbi vaatamisega ilma esindaja osavõtuta (tl. 21-22). KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 2, millede kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on reguleeritud sama seaduse § 9 lg
- Kehtestatu järgi on see võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. J.T kirjaliku kaebuse ja kohtuistungil antud seletuse väited on ebamäärased ning kahju hüvitamise alust pole ta määratlenud, kuid võib järeldada, et tegemist saab olla ilma õiguspärase aluseta määratud distsiplinaarkaristuse läbi tema väärikusele tekkinud mittevaralise kahjuga. Kaebuses viidatud Tartu Vangla 17.01.2008 käskkirja nr 1-4/65 (tl. 27) andmetel on kolm J.T suhtes tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja Tartu Halduskohtu poolt tühistatud ning nende alusel kantud kartserikaristustest on õiguspäraselt määratud karistustega katmata veel vaid Murru Vangla direktori 12.10.2006 käskkirjaga nr 1127dm määratud, kuid Tartu Halduskohtu 28.02.2007 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-06-2193 (tl. 29-32) tühistatud 15 ööpäevase karistuse 10 ööpäeva, 14 tunni ja 40 minuti pikkune osa. J.T ei vaidle Tartu Vanglale esitatud taotluse täienduses (tl. 25) ja kohtuistungil antud seletuses (tl. 52) sellisele väitele vastu, kuid on seisukohal, et Tartu Vangla pidi ka selle osa karistusest kantuks lugema ning on oma hooletusega talle kahju põhjustanud. Seejuures ei osanud ta aga nimetada ühtegi õigusnormi, millele tema nõue tugineb. Seda pole leidnud ka halduskohus, sest vangistusalased õigusaktid ei reguleeri õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristuste kantuks lugemise korda ja tingimusi ega kehtesta seega kellelegi ka selliseid õigusi või kohustusi, mis saaksid anda alust mõnele eelnevalt loetletud mittevaralise kahju hüvitamise juhule. Kartserisse paigutamine on vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt kõige rangem kinnipeetava suhtes kohaldatav distsiplinaarne mõjutusvahend, mille eesmärgiks on tema vabaduse füüsiline ja vaimne piiramine ning on iseenesest mõistetav, et piirangute talumise kohustus kehtib üksnes siis, kui karistus määratakse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kartseri kohaldamine ilma sellekohase õigusliku aluseta on lubamatu ning selle meetme piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav ja saab põhimõtteliselt õigustada mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt peab aga kahju hüvitama see avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati ning kahjuks loetakse vaid vahetult põhjustatud kahju. Antud juhul on seni veel katmata õigusvastase distsiplinaarkaristuse osa J.T määratud Murru Vangla poolt, Tartu Vangla ei ole kaebaja poolt väidetud mittevaralise kahju põhjustajaks ning talle ei saa panna selle hüvitamise kohustust. Eeltoodu kohaselt ei ole J.T kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 7) alusel vabastatud 530 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Tartu Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2