2-09-52312/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Kohtumääruse koostamise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Rõuk Menetlusosalised ja nende esindajad 26. aprillil 2010 Tallinnas 2-09-52312 Tallinna linna avaldus MTja T T lapse K T äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta ja lapsele eestkostja määramiseks Avaldaja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn) Puudutatud isik I: MT (isikukoodxxx, elukoht: Xxx Puudutatud isik II: T T (isikukood: xxx, elukoht: Xxx Puudutatud isik III: K T (isikukood: xx, elukoht: Xxx), esindaja määratud korras vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov Puudutatud isik IV: MM(isikukood: xxx elukoht: Xxx) Resolutsioon Tallinna linna avaldus MTja T Tlapse K T äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta ja lapsele eestkostja määramiseks rahuldada. Võtta alaealine K T ära vanematelt MTja T Tlt. Määrata K T eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni MM. Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Määrus hakkab kehtima ja kuulub sõltumata jõustumisest viivitamata täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjast puudutatud isikutel on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Menetluse käik ja määruse põhjendused Kohtule esitatud avalduse kohaselt on K T sügava puudega laps. Vanemad T T ja MT pöördusid augustis 2009.a. Haabersti LOV poole avaldusega, et nad ei ole suutelised lapse puude tõttu tagama talle igapäevast hooldust, samuti on tulenevalt K puudest - kontrollimatu käitumine, tekkinud oht pere noorema lapse S turvalisusele. K l on diagnoositud epilepsia, autism, arengupidurdus. K käib alates augustist 2009.a. lasteaia erirühmas. Lasteaia õpetajad on täheldanud K hüperaktiivsust, laps vajab palju jälgimist. Avaldajale on selgunud korduvatest vestlustest lasteaia õpetajate ja K vanematega, et kodune kasvukeskkond ei ole lapsele turvaline ning arengut soosiv. 2.10.2009.a. Haabersti LOV-s spetsialistide ja vanemate osavõtul toimunud arutelu käigus jõuti järeldusele, et K eraldamine perest on vältimatu. K T on alates 16.10.2009 oma vanaema MM kasvatusel, kes avaldas soovi määrata teda Ki eestkostjaks, kui selgus, et vanemad T T ja MT loobuvad poja kasvatamisest. Alates oktoobrist 2009 kuni käesoleva ajani elab K oma vanaema MM juures 2-toalises, kõigi mugavustega korteris xxxTallinnas. Tallinna Perekeskuse antud hinnangust peretööle selgub, et Mare M l on Kiga tugev emotsionaalne side, ta on väga pühendunud lapse arendamisele ning tema terviseprobleemidega tegelemisele. T T arvates on tema ema MM Ki eestkostjana sobiv isik ning ta leiab, et lapsel on kõige sobivamad tingimused vanaema juures. MMon lastekaitsetöötajatega suheldes näidanud, et tuleb hästi toime Ki igapäevase hooldamise ja kasvatamisega. Ta on kindel oma otsuses Kit kasvatada. Avaldaja on arvamusel, et MM tagab Kile sobiva kasvukeskkonna ning palub määrata MM lapselapse K T eestkostjaks. Lapsele määratud esindaja toetas avaldust. Arvamusest nähtuvalt selgus külastusest MMelukohta xxx, et pere (MM, 17 a poeg AMja K) elab 2-toalises kõigi mugavustega üürikorteris. Laps käib tööpäeviti lasteaias, rühmas on pidevalt 4 last. Lasteaeda viimine ja sealt toomine on keeruline, sest K käitub tänaval ettearvamatult, ta võib heita pikali, korjab maast suhu erinevaid esemeid. Vanaema viib last lasteaeda peamiselt kelgu või käruga. MM sõnul jääb mulje, et lapsele lasteaias meeldib. Vanaema sõnul oli laps hiljuti raskelt haige, sellega seoses on raviskeem ajutiselt muutunud. Vanaema on pöördunud abi saamiseks homoöpaatide poole, kes on koostanud lapsele soovitava raviskeemi, mis vanaema sõnul on osutunud edukaks ning lapse areng on paari kuu jooksul olnud märgatav. Vanemate sõnul ei olnud K võimalik saada pilkkontakti, vanaema sõnul on see nüüdseks lühiajaliselt võimalik. K sööb ise, toit peab olema valmis pandud. Joob tilaga tassist või lutipudelist. Jook on kogu aeg laual olemas, laps võtab seda ise. Riidesse panna K ei oska, võtab ise jalast sokid, kuid suvalisel ajal. Verbaalset kontakti lapsega ei saa, mõnikord juhatab K vanaema kättpidi soovitud asjani. Mänguasjadega laps ei mängi, vahest veab autot järgi. Kodukülastuse ajal viibis kodus ka MM noorem poeg A , kellega tundub Kil olevat hea side. A tegeleb lapsega ning aitab emal Ki eest hoolitseda. K on erakordselt elav, ronib mööda mööblit, hüppab ringi, tema käitumine on kontrollimatu ja juhitamatu. Laps ei oska märku anda tualeti kasutamise vajadusest, tal on ööpäevaringselt mähe. Kil on tulenevalt tervislikust seisundist väga kõrge valulävi ning ta tunneb vaid tugevat valu. Seetõttu vajab ta pidevat jälgimist, et ta ennast ei vigastaks. T T on last käinud vaatamas mitmeid kordi, MT on külastanud Kit kahel korral. M.M on teadlik eestkoste sisust ja õiguslikest tagajärgedest ja hindab oma toimetulekut heaks. T T ja MT on nõus, et K jääb vanaema kasvatada ja soovivad, et MM määrataks K eestkostjaks. T T kinnitas lapse esindajale, et laps on vanaema juures arenenud, tal on tekkinud pilkkontakt ja huvi mänguasjade vastu. T T sõnul läks olukord Ki kodus elades eriti keeruliseks pärast noorema poja S sündi. Laste ema oli lastega üksi kodus, hoolitsemine imiku ja erivajadustega vanema poja eest oli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt erakordselt kurnav. Kit ei saanud hetkekski jätta järelevalveta, tema käitumine oli kontrollimatu ja ootamatu. K võis karjuda pikalt kõva häälega, samuti tekkis füüsiline oht väiksemalt pojale, kuivõrd K võis imikut lüüa või talle otsa kukkuda. T T sõnul oli kõige raskem see, et vanematel puudus igasugune abi, õpetus ja võimalus puhata. K sündis pealtnäha terve lapsena ning areng oli esialgu normikohane. Lapse kasvades hakkasid toimuma muutused lapse käitumises ning oli märgata taandarengut. Aastate jooksul läks olukord üha raskemaks, väljapääsmatus olukorras tulid vanemad järeldusele, et Ki kasvatamine ja tema toetamine kodustes tingimustes on välistatud ning mõlemale lapsele on parem, kui K kasvab eraldi ja saab vajaminevat tuge ja abi. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja J.Kants leiab peretöö kokkuvõttes, et MM suudab tagada Kile sobiva kasvukeskkonna. Eestkostjana saaks ta kasutada riigi ja omavalitsuse poolt pakutavaid rahalisi toetusi ja erinevaid puudega lapse kasvatamiseks mõeldud sotsiaalteenuseid, mis on olulised sügava puudega lapse paremaks hooldamiseks. Avaldaja sõnul on M.M näidanud üles vastutustunnet lapse eest hoolitsemisel. Ta on suhelnud psühholoogi, peretöötaja ja arstidega, et selgitada välja parimad viisid Ki arendamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kohtus 12.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, lapsele määratud esindaja toetas avaldust ja puudutatud isikud nõustusid avaldusega. PkS § 53 lg sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Lapse eraldamine perekonnast võib LkS § 27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Asjas olemasolevate tõenditega on leidnud kinnitust, et K T on sügava puudega laps, kes vajab pidevat hoolt, kõrvalabi ja järelevalvet. Tal on diagnoositud autismi, epilepsiat, kõnearengu pidurdust, laps on hüperaktiivne. Lapsele määratud esindaja arvamusest nähtuvalt on lapse käitumine kontrollimatu ja juhitamatu, tal võivad esineda ootamatud ärevusseisundid. K võib käituda ohtlikult noorema venna suhtes. Vanemate juures elades toimus Ki taandareng. Vanemate otsus lapsest loobuda on kindel, kuivõrd nad ei suuda tagada Kile vajalikku ravi ja hoolitsust, seega võib ohtu sattuda lapse tervis ja areng. Ki seisundist tulenevalt võib tema perest eraldamata jätmisel sattuda ohtu ka pere noorema lapse S tervis ja turvalisus. Eelnevast tulenevalt saab järeldada et Kit on ohtlik jätta vanemate juurde ning laps tuleb T Tja MTära võtta ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta. Perekonnaseaduse § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asjas olemasolevate tõenditega on kinnitust leidnud, et vanematest eraldamisel on K ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. K elab ja kasvab alates 16.10.2009.a. vanaema MMjuures. MMsuhtub lapse eest hoolitsemisse vastutustundlikult. Lapsele on tagatud head olmetingimused, vanaema on püüdnud kodu muuta Ki jaoks turvaliseks, samuti on lapsel armastav ja hooliv perekeskkond. MM soovib ja on suuteline pakkuma lapsele turvalist kodu ja lähisuhteid. M.M puhul ei esine PkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Ki vanemad ning M.M noorem poeg A on avaldanud nõusolekut M.M määramiseks Ki eestkostjaks. Eestkoste seadmine K T suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PrkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Kohtunik: