kehtestatud tähtaegade möödumisele viidates, et nõusoleku puudumisel pidanuks keskkonnaamet siiski edasi minema ja asja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks andma. KOHTU PÕHJENDUSED Maavarade kaevandamist reguleerib maapõueseadus, mille § 28 lg 3 ja 4 on kehtestatud, et kaevandamisloa annab olenevalt maardla tähtsusest Keskkonnaministeerium või Keskkonnaamet, kes peab saatma vastava taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Maapõueseaduses ei ole kehtestatud täpsemat korda selleks, kuidas täpselt peab kohalik omavalitsus kaevandamisloa taotluse kohta antavat arvamust menetlema ja vormistama, kuid selle seaduse § 1 lg 3 kohaselt tuleb seaduses ettenähtud haldusmenetlusele rakendada haldusmenetluse seaduse sätteid. Kuigi sisuliselt on tegemist lõplikku haldusakti ettevalmistava menetlustoiminguga, on samas tegemist ka ulatusliku kaalutlusõiguse kohaldamisega, sest kohalik omavalitsus saab arvamuse andmisel valida erinevate otsustuste vahel. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka õiguse üldiste põhimõtetega ning kaaluma põhjendatud huve. Sama seaduse § 6 ja § 40 lg 1 ja 2 aga panevad haldusorganile kohustuse välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, koguda vajaduse korral tõendeid ka oma algatusel ning anda menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul ei nähtu kohtule esitatust, et Narva Linnavolikogu oleks neid kohustusi mingilgi määral täitnud ja volikogu 2 esindaja väidetest nähtuvalt pole kirjalikku arvamust käesolevaks ajaks veel vormistatud (tl. 35). Esindaja poolt samas viidatud Narva Linnavolikogu 17.04.2008 otsust nr 137 (haldusasja nr 3-081023 toimiku lehed 4-6) pole võimalik selleks pidada, sest 09.02.2009 koostatud ja 11.03.2009 jõustunud kohtuotsusega on otsus tühistatud (sama toimiku lehed 99-101). Kuna maapõueseadus nõuab, et kohaliku omavalitsuse arvamus oleks kirjalik ning selle alusel antud keskkonnaministri 06.05.
lg 6 räägib menetluse jätkumisest üksnes nõusoleku andmisest keeldumise, mitte arvamuse esitamata jätmise korral, ei saa lähtuda ka sellest linnavolikogu esindaja seisukohast, mille järgi saanuks nõusoleku puudumisel taotluse lahendamisega siiski edasi minna (tl. 35). Üldreeglina ei ole menetlustoimingud halduskohtus iseseisvatena vaidlustatavad, sest vastupidine seisukoht võiks rikkuda haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtet. Samas on Riigikohtu halduskolleegium aga korduvalt ka leidnud, et erandid on võimalikud. Seda juhtudel, kui on tegemist sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis toob vältimatult kaasa tulevase haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab selle õiguspärasuse kontrollimise võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kuna kaevandusloa kohta oma arvamuse andmisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab kaevandusloa kohta antava tulevase haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kohaselt tuleb kaevandamisloa andmisest keelduda, kui kohalik omavalitsus pole selle andmisega nõustunud. Selle nõude toimimist tegelikkuses kinnitas haldusasja nr 3-08-1023 arutamisel ka Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja (vastava toimiku leht 96). Seega riivab kaevandamisloa kohta antav kohaliku omavalitsuse keelduv seisukoht otseselt vastava taotluse esitanud isiku huve. Asjaolu, et tegemist on menetlustoiminguga, mille suhtes ei laiene haldusmenetluse seaduse § 56 sätestatud vorminõuded, ei tähenda seda, et niisugust toimingut ei pea üldse põhjendama. Põhjendamine on haldusmenetluse üldine nõue ja ette nähtud selleks, et tagada põhiseaduse § 15 tuleneva kaebeõiguse teostamine. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb selgelt haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1, § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja 2 kehtestatud haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Nende kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältides. Isiku põhiõigusi ja vabadusi või muid subjektiivseid õigusi tohib piirata ainult seaduse alusel. Kaalutlusõigust peab teostama üksnes volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas ning selle kohaldamisel tuleb arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Narva Linnavolikogu ei ole neid nõudeid järginud, sest on seadusest ja oma varasema otsustuse suhtes tehtud kohtuotsuse ettekirjutusest (haldusasja nr 3-08-1023 toimiku lehed 99-101) tuleneva kohustuse täitmiseks arvamuse andmise küsimuse volikogu istungil küll formaalselt läbi vaadanud, kuid kohtule ainsa asjassepuutuva dokumentaalse tõendina esitatud volikogu istungi protokollist (tl. 5-11) pole võimalik aru saada, mida ja kuidas arutati ning kas üldse ja kuidas täpselt erinevaid huve kaaluti. Varasema otsustuse tühistamise peamiseks põhjuseks olid selle ebapiisavad põhjendused ja kaalutlused. Istungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks mistahes viisil ära kuulatud ja otsustamiseks vajalikke uusi tõendeid kogutud. Need rikkumised on sellised, mis võisid kaasa tuua vale otsustuse ja sellega otseselt mõjuda ka kaevandamisloa kohta antavale tulevasele haldusaktile. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 tulenevalt on kohtul võimalik tühistada üksnes haldusakt või selle osa. Kuna OÜ Viirma poolt vaidlustatud Narva Linnavolikogu 17.12.2009 protokolliline otsus ei ole haldusakt, saab kaebaja õigused taastada vaid sama seadustiku § 26 lg 1 p 2 ettenähtud ettekirjutusega, millega pannakse volikogule kohustus kaevandusloa väljaandmiseks vajaliku arvamuse küsimus keskkonnaministri 06.05.
lg 5 kehtestatud kahe 3 kuulise tähtaja jooksul uuesti läbi vaadata ja vormistada kõigile haldusmenetluse põhimõtetele vastav kirjalik dokument. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 sätestatu kohaselt hüvitamisele ka kaebaja poolt arve kviitungi alusel tasutud 5000 krooni suurune õigusabi kulu (tl. 37). See on reaalselt kantud ning vaidluse keskmist keerukust ja mahtu arvestades ka igati mõistliku suurusega. Asjaolu, et seaduseandja on halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 10 andnud halduskohtule võimaluse ebaõiglaste või ebamõistlike kulude vähendamiseks, ei tähenda ilmselgelt seda, et halduskohus saab ja peab hakkama hindama reaalselt kantud õigusabi kulude suurust saadud teenuse kvaliteedist lähtuvalt. Raili Randlane Kohtunik 4 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
kehtestatud tähtaegade möödumisele viidates, et nõusoleku puudumisel pidanuks keskkonnaamet siiski edasi minema ja asja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks andma. KOHTU PÕHJENDUSED Maavarade kaevandamist reguleerib maapõueseadus, mille § 28 lg 3 ja 4 on kehtestatud, et kaevandamisloa annab olenevalt maardla tähtsusest Keskkonnaministeerium või Keskkonnaamet, kes peab saatma vastava taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Maapõueseaduses ei ole kehtestatud täpsemat korda selleks, kuidas täpselt peab kohalik omavalitsus kaevandamisloa taotluse kohta antavat arvamust menetlema ja vormistama, kuid selle seaduse § 1 lg 3 kohaselt tuleb seaduses ettenähtud haldusmenetlusele rakendada haldusmenetluse seaduse sätteid. Kuigi sisuliselt on tegemist lõplikku haldusakti ettevalmistava menetlustoiminguga, on samas tegemist ka ulatusliku kaalutlusõiguse kohaldamisega, sest kohalik omavalitsus saab arvamuse andmisel valida erinevate otsustuste vahel. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka õiguse üldiste põhimõtetega ning kaaluma põhjendatud huve. Sama seaduse § 6 ja § 40 lg 1 ja 2 aga panevad haldusorganile kohustuse välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, koguda vajaduse korral tõendeid ka oma algatusel ning anda menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul ei nähtu kohtule esitatust, et Narva Linnavolikogu oleks neid kohustusi mingilgi määral täitnud ja volikogu 2 esindaja väidetest nähtuvalt pole kirjalikku arvamust käesolevaks ajaks veel vormistatud (tl. 35). Esindaja poolt samas viidatud Narva Linnavolikogu 17.04.2008 otsust nr 137 (haldusasja nr 3-081023 toimiku lehed 4-6) pole võimalik selleks pidada, sest 09.02.2009 koostatud ja 11.03.2009 jõustunud kohtuotsusega on otsus tühistatud (sama toimiku lehed 99-101). Kuna maapõueseadus nõuab, et kohaliku omavalitsuse arvamus oleks kirjalik ning selle alusel antud keskkonnaministri 06.05.
lg 6 räägib menetluse jätkumisest üksnes nõusoleku andmisest keeldumise, mitte arvamuse esitamata jätmise korral, ei saa lähtuda ka sellest linnavolikogu esindaja seisukohast, mille järgi saanuks nõusoleku puudumisel taotluse lahendamisega siiski edasi minna (tl. 35). Üldreeglina ei ole menetlustoimingud halduskohtus iseseisvatena vaidlustatavad, sest vastupidine seisukoht võiks rikkuda haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtet. Samas on Riigikohtu halduskolleegium aga korduvalt ka leidnud, et erandid on võimalikud. Seda juhtudel, kui on tegemist sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis toob vältimatult kaasa tulevase haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab selle õiguspärasuse kontrollimise võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kuna kaevandusloa kohta oma arvamuse andmisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab kaevandusloa kohta antava tulevase haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kohaselt tuleb kaevandamisloa andmisest keelduda, kui kohalik omavalitsus pole selle andmisega nõustunud. Selle nõude toimimist tegelikkuses kinnitas haldusasja nr 3-08-1023 arutamisel ka Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja (vastava toimiku leht 96). Seega riivab kaevandamisloa kohta antav kohaliku omavalitsuse keelduv seisukoht otseselt vastava taotluse esitanud isiku huve. Asjaolu, et tegemist on menetlustoiminguga, mille suhtes ei laiene haldusmenetluse seaduse § 56 sätestatud vorminõuded, ei tähenda seda, et niisugust toimingut ei pea üldse põhjendama. Põhjendamine on haldusmenetluse üldine nõue ja ette nähtud selleks, et tagada põhiseaduse § 15 tuleneva kaebeõiguse teostamine. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb selgelt haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1, § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja 2 kehtestatud haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Nende kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältides. Isiku põhiõigusi ja vabadusi või muid subjektiivseid õigusi tohib piirata ainult seaduse alusel. Kaalutlusõigust peab teostama üksnes volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas ning selle kohaldamisel tuleb arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Narva Linnavolikogu ei ole neid nõudeid järginud, sest on seadusest ja oma varasema otsustuse suhtes tehtud kohtuotsuse ettekirjutusest (haldusasja nr 3-08-1023 toimiku lehed 99-101) tuleneva kohustuse täitmiseks arvamuse andmise küsimuse volikogu istungil küll formaalselt läbi vaadanud, kuid kohtule ainsa asjassepuutuva dokumentaalse tõendina esitatud volikogu istungi protokollist (tl. 5-11) pole võimalik aru saada, mida ja kuidas arutati ning kas üldse ja kuidas täpselt erinevaid huve kaaluti. Varasema otsustuse tühistamise peamiseks põhjuseks olid selle ebapiisavad põhjendused ja kaalutlused. Istungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks mistahes viisil ära kuulatud ja otsustamiseks vajalikke uusi tõendeid kogutud. Need rikkumised on sellised, mis võisid kaasa tuua vale otsustuse ja sellega otseselt mõjuda ka kaevandamisloa kohta antavale tulevasele haldusaktile. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 tulenevalt on kohtul võimalik tühistada üksnes haldusakt või selle osa. Kuna OÜ Viirma poolt vaidlustatud Narva Linnavolikogu 17.12.2009 protokolliline otsus ei ole haldusakt, saab kaebaja õigused taastada vaid sama seadustiku § 26 lg 1 p 2 ettenähtud ettekirjutusega, millega pannakse volikogule kohustus kaevandusloa väljaandmiseks vajaliku arvamuse küsimus keskkonnaministri 06.05.
lg 5 kehtestatud kahe 3 kuulise tähtaja jooksul uuesti läbi vaadata ja vormistada kõigile haldusmenetluse põhimõtetele vastav kirjalik dokument. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 sätestatu kohaselt hüvitamisele ka kaebaja poolt arve kviitungi alusel tasutud 5000 krooni suurune õigusabi kulu (tl. 37). See on reaalselt kantud ning vaidluse keskmist keerukust ja mahtu arvestades ka igati mõistliku suurusega. Asjaolu, et seaduseandja on halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 10 andnud halduskohtule võimaluse ebaõiglaste või ebamõistlike kulude vähendamiseks, ei tähenda ilmselgelt seda, et halduskohus saab ja peab hakkama hindama reaalselt kantud õigusabi kulude suurust saadud teenuse kvaliteedist lähtuvalt. Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.