kehtiva redatsiooni § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
kehtiva redaktsiooni § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 02.03.2010. a esitas võlgniku OÜ C juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜ C on pidanud kaubamärgi CPall kohvikut Tallinnas, XXXüle kuue aasta. Kahjuks ei ole majanduskeskkond ning tarbijate huvid soosinud antud tüüpi kohviku edukat majandamist. Praeguseks ajaks on ettevõte maksejõuetu, tema kohustuste summa võlausaldajatele on üle miljoni krooni. 09.03.2010.a võttis kohus võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks Ajutise halduri aruanne OÜ C on kantud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 02.09.2003.a registrikoodi XXX all. Tegevusalaks oli toitlustamine. Osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Vara: Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et võlgnik omab Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 24.03.2010.a. oli 0,00 krooni. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et võlgniku nimele sõidukeid käesoleval hetkel registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk Citroen C3 Pluriel (reg. märk XXX , ehitusaasta 2003), millel toimus omaniku vahetus 05.01.2010.a vastavalt sõlmitud müügilepingule. Müügihinnaks oli 48 000 krooni, mis tasuti OÜ-le C sularahas. Laekunud vahenditest on tasutud äriühingu võlgu. Kinnistusosakonna andmetel kinnistuid võlgniku nimel ei ole. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud võlgniku omanduses olevat vallasvara. Pankrotiavaldusele lisatud äriühingu bilansi (seisuga 31.10.2010.a) kohaselt on äriühingul põhivara kokku summas 409 138 krooni. OÜ C kasutas oma majandustegevuse arendamiseks OÜ-lt M renditud ruume asukohaga Narva mnt 15, Tallinn. Võlgniku esindaja esitas pankrotimenetluse ajal ajutisele haldurile dokumendid, millest nähtus, et OÜ M on 10.01.2010.a. avaldusega üürilepingu erakorraliselt üles öelnud ja kasutanud üürileandja seadusejärgset pandiõigust. Nimetatud avalduse kohaselt ütles OÜ M üürilepingu üles alates 01.03.2010.a., kuna seisuga 10.01.2010.a. oli OÜ-l C üürivõlg kokku 212 324 krooni. Sama avaldusega informeeris OÜ M OÜ-d C, et juhul, kui võlgnik ei tasu üürivõlga hiljemalt 15.02.2010.a., müüb OÜ M panditud vara avalikul enampakkumisel. OÜ C vara üleskirjutamine toimus 16.01.2010.a. OÜ C vara enampakkumise kuulutus ilmus 16.02.2010.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vara müügileping sõlmiti 01.03.2010.a., mille kohaselt oli kogu vara müügihind 100 000 krooni. Pärast vara müüki sõlmisid rendileandja OÜ M, vallasvara omanik OÜ K ja OÜ C kokkuleppe, millega pikendati üürilepingut kuni 01.04.2010.a. Kirjeldatud olukorrast tulenevalt on OÜ C juhatuse liige TP esitanud 24.03.2010.a. kohtule e-kirjaga ka vastava selgituse. Enampakkumisest saadud summa (100 000 krooni) ulatuses on vähendatud OÜ C võlgnevust OÜ-le M. Samas nähtub nii kohtule esitatud bilansist kui ka ajutisele haldurile esitatud 2008.a. majandusaasta bilansist, et äriühingul oli põhivara kokku 409 138 krooni väärtuses, mis on jääkmaksumus. 2008.a. majandusaasta bilansi kohaselt oli vara algmaksumus 1 009 522 krooni. Sama bilansi aruande lisa selgitab, et põhivara alammääraks on 10 000 krooni. Kohtule esitatud vara nimekirjas loetletud vara oli seega suures osas väheväärtuslik inventar, mis aruandes ei 2
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (vähemalt 1 023 844,96 krooni ulatuses) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse 3
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatus on jätnud tähtaegselt täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, s.t kas likvideerimismenetluse asemel oleks tulnud kohe esitada pankrotiavaldus kohtusse. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitiseks 20 000,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 146 lg 1 p-st 2 kuulub võlgnikult OÜ-lt C ja TP’ilt ning KP’ilt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri Ly Müürsoo kasuks 20 000,00 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KP’ile. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.