) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, 2 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna hageja poolt hagiavalduses toodud väidete kohaselt ei ole kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 10 900 krooni ja hageja õigusabikulud summas 43 680 krooni. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukuluna hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 10.000.- krooni, sest just nimetatud summas on hageja riigilõivu hagi esitamisel tasunud. Suuremas summas riigilõivu tagastamine ei ole põhjendatud. Arvestades tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahtu, s.o. seda, et hageja esindaja koostas hagejale kohtusse esitamiseks vaid hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega ja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning, et tegemist ei ole vandeadvokaadi jaoks keeruka vaidlusega, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtuväliste menetluskulude – hageja esindaja kulu katteks 10.000.- krooni. Piret Randmaa Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.