2-10-8081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2010.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-8081 Tsiviilasi V.S.’i hagi V.S.’i väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 19 575.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxxxxxxxxxxx road, xxxxxxxxxxx xxxx xxx, England Kostja: V.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx tn xx-x, Pärnu linn xxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 § 70 lg.2 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-
- vastu lapse ülalpidamiseks elatise Rahuldada V.S.’i hagi. Välja mõista V.S.’ilt V.S.’i kasuks tütar S.S.’i (sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas
(2175)kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni kuus alates 18. veebruarist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja V.S.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 1
(3)2-10-8081 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud 3 last, kellest alaealine on käesoleval ajal üks laps: xx xx xxxx.a sündinud tütar S.S.. Laps elab hageja juures xxxxxxxxxxxx, Inglismaal ja on tema kasvatada. Hageja on 80% töövõimetu, sissetulekuks on Eestist saadav töövõimetuspension 3066 kr kuus ning töötasu xxxxxxxxxxx leivavabrikus olenevalt tervisest ja töötatud ajast ca 200 GP nädalas. Hagejale kuulub Pärnus korter xxxx xxx-xx, muud vara ei ole. Lapse kasvatamisel kulub kuus ligikaudu 400 GP (ca 6800 eesti krooni). Hagejale teadaolevalt töötab kostja AS-is xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx, töötasu suurust ei tea, kostjale kuulub ka kinnisvara xxxxxx, muu vara kohta andmed puuduvad. Vaatamata lubadustele ei ole kostja regulaarselt elatist maksma asunud. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, soovib hageja lapse ülalpidamiseks elatusraha Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsummas, s.o. 2175 krooni kuus alates kohtule hagi esitamise kuupäevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud: lapse sünnitunnistus, väljavõte hageja kontole pensioni laekumisest, Pärnu Pensioniameti koopia. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 08.03.2010.a vaidles hagile osaliselt vastu järgmistel põhjustel: kostja on nõus maksma igakuiselt 700 krooni ja alates 2012.a, kui lõpeb liisingu maksekohustus, lisaks 800..- kr. Kostja aasta keskmine palk OÜ-s xxxxxxxxx on küll 6743.- krooni kuus, kuid sellest läheb igakuiselt maha 3000.- krooni eluaseme liisingu makse lisaks maksab kostja 800 kr abikaasa liisingut kokkuleppe järgi, maamaksu 285 kr aastas, küttekulu on ca 560 kr kuus, elektrikulu keskmiselt 300 kr kuus, transpordile (küte ja hooldus) kulub 600.- kr kuus. Elamiseks jääb 1198 krooni kuus, millest ei piisa hageja nõutud elatise maksmiseks. Tõendina on kostja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodist 01.01.2009 – 05.03.2010.a ja maksekviitungid, mille järgi on kostja kandnud hageja pangakontole perioodil august 2009 – jaanuar 2010 kokku 6000.- kr, veebruaris ega märtsis 2010 hagejale ülekandeid ei nähtu. Hageja esitas kostja kirjalikule vastusele 15.03.2010.a täiendavalt seisukoha, milles nõustus, et on saanud kostjalt 01.01.2009.a -25.01.2010.a perioodil 6000.- kr. Hageja jääb elatise nõude summas 2175.- kr juurde, kuna summast läheb maha ka tulumaks ja hageja kontole laekub veelgi vähem. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nende abielust on sündinud xx xx xxxx.a tütar S.S. (tl. 4), kes on käesoleval ajal alaealine, elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg.1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapse jaoks elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Elatusraha kindlaks määramisel lähtutakse kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatusraha mõistetakse välja alates hagi esitamisest. Hagiavaldus on esitatud kohtule 18.02.2010.a, hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatusraha 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, märkides, et Inglismaal elades kulub lapsele ca 6800 kr (400 naela) kuus. 2
(3)2-10-8081 Poolte varalise seisundi võrdlemisel nähtub hageja esitatud andmetest, et tema sissetulek on töövõimetuspension 3066 krooni kuus ja , kostja igakuine keskmine netosissetulek OÜ xxxxxxxxxl palgatõendi andmetel on ca 7200.- kr kuus, mitte 6374 kr, nagu kostja väidab. Kohus selgitab, et võetud laenukohustused ei ole asjaolu, mis iseenesest vabastaks vanema lapse ülalpidamise kohustusest või võimaldaks vähendada elatise kohustust märkimisväärselt alla seadusega kehtestatud miinimummäära, kuid sissetulekute suurus on aluseks mõlema vanema kohustuste suuruse proportsioonide kaalumisel. Kostja on hagi õigeks võtnud 700 krooni ulatuses, mis jääb ligi 3 korda alla miinimummäära (arvestades muu hulgas asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu). Kostja ei ole põhjendanud, mida ta on teinud selleks, et täita vajalikul viisil lapse ülalpidamise kohustust ja võimaldada lisaks lapse ülalpidamisele endale neid mugavusi, mille kulutusi kostja on kirjeldanud ja toonud välja majandusliku raskusena. Kostja viited kohustuste kohta autotranspordikulude, väikelaenu tagasimaksete kohta ei ole asjakohased, sest kostja eelistuseks kohustuste kandmisel peab olema lapse ülalpidamine. Elatise vähendamiseks alla PrkS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära või elatise välja mõistmata jätmiseks peavad esinema mõjuvad asjaolud, nt. kostja töövõimetus või vajadus teisi lapsi ülal pidada – käesolevas asjas kostjal sellised põhjused puuduvad. Arvestades lapse vajadusi, hageja ja kostja seisukohti ning poolte varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks välja mõista elatise seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus alates 18. veebruarist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, kuid ülalpidamisasjas võib kohus jätta menetluskulud sõltumata menetluse tulemusest kostja kanda, kui kostja põhjustas menetluse. Seega jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja V.S.’i kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg. 1. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(3)