lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja ei põhjenda otsust
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus on õigesti hinnanud poolte vahel sõlmitud lepingu sisu, pooltevahelist praktikat ja tuvastanud, et poolte vahel kehtinud tava kohaselt ei antud apellandi poolt valvatavat vara igakordselt eraldi akti alusel üle, vaid see lukustati taraga piiratud objektidel asuvasse soojakusse ja konteinerisse ning apellant valvas neid objekte. Seega hõlmas valveteenuse osutamise leping mh objektil asuvate konteinerite ja soojakute valvamist.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kriminaalasjas tuvastatud faktid tõendiks tsiviilasjas.
Kriminaalasjas on tuvastatud, et ehituse territoorium oli piiratud raudaiaga, et objektil olnud soojakusse ja konteinerisse oli sisse murtud ja sealt OÜ-le Duubel D kuulunud esemeid varastatud. Hageja tõendas, et peatöövõtja OÜ Mapri Projekt hüvitas OÜ-le Duubel D varastatud esemete maksumuse, millise summa omakorda hüvitas hageja. Kuna tõendamist leidis kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, rahuldas maakohus õigesti hageja nõude. Samuti on vastuhagi rahuldamata jätmise osas kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei korda põhjendusi. Valveteenuse osutamine jaanuaris 2007 tõendamist ei leidnud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ja apellandi poolt soovitud lahendi tegemiseks. Hagihinna muutmine ja riigilõivu väljamõistmine 9. Vastustaja on seisukohal, et ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse ekslikult, kuna apellant ei ole tasunud riigilõivu seadusega sätestatud määras.
lg 2 7 kohaselt, kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist.
lg 4 (jõustus 01.01.2009) kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Apellant on vaidlustanud Harju Maakohtu 11.12.2009 otsuse vastustaja kasuks välja mõistetud 32 157 krooni osas ja palub mõista vastustajalt apellandi kasuks välja 11.08.2006 lepingu kohaselt 38 696 krooni 85 senti põhivõlga ja 38 696 krooni 85 senti viivist. Hagi on esitatud 15.08.2007. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-82-09 märkinud, et
lg 4 ei saa kohaldada hagide suhtes, mis on esitatud enne nimetatud sätte jõustumist ehk enne 01.01.2009. Seega on kohane tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 38 696 krooni 85 sendi asemel 70 853 krooni 85 senti (32 157 krooni + 38 696 krooni 85 senti), mille pealt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 8500 krooni. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 7500 krooni, s.o 1000 krooni seadusega ettenähtust vähem. Seega tuleb apellandil tasuda apellatsioonkaebuselt täiendavalt riigilõivu 1000 krooni. See summa tuleb apellandilt
Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.