Asjaolud XXX esindaja advokaat Andres Veski esitas Tartu Halduskohtule 22.04.2010 kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva poolt tekitatud kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-101035). Kaebuses leitakse, et kohtutäitur on Maksu- ja Tolliameti kontolt trahvisumma ja kohtutäituritasu õigusvastaselt enda arvele kandes tekitanud kaebajale kahju summas 2531.00 krooni ja palutakse eelnimetatud summa vastustajalt välja mõista. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1.
lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste 1 lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lg 2 vastavalt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine ja väidetavalt alusetult sissenõutud summa tagastamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebuse, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses ning nõutakse kohtutäituri õigusvastase tegevusega sissenõutud summa tagastamist (tagastamiseks kohustamist), lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse (jõust. 01.01.2010) § 9 lg-le 1 vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse ja protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras. Kahju hüvitamise nõudena on tal võimalik esitada hagi maakohtule RVS sätestatud alustel. Samuti on võimalik esitada hagi maakohtule sissenõudja vastu, kui selleks esineb alus. Maare Aloe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.