← Eesti

2-09-48295/5

Obsah (6)§ 407§ 444§ 162§ 173§ 1741§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-48295 Tsiviilasi Korteri

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele. I Asjaolud ja menetluse käik

  1. Viru Maakohtu menetluses on KÜ Bastrakovi 5 hagi O L vastu 11 907,31 ( põhivõlg 10 372,97 krooni ja viivis 1 534,64 krooni) krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid sai kostjaga koos elav vanem kui 14 aastane isik kätte 01.04.2010 a . Seega kohtule viimane vastamise tähtaeg oli 20.04.2010 a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos nõudega menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. II Kohtu õiguslik põhjendus
  2. Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt

§ 407

lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu korteriühistule maksmata arvete eest. Kostja kasutab eluruumi XXX linnas omandiõiguse alusel. Majas kus nimetatud eluruum asub on moodustatud korteriühistu Bastrakovi 5 ning kostja on nimetatud korteriühistu liige. Hageja esitab igakuuliselt makseteatise. Kostjal on igakuuliselt teada, missuguse summa ta peab tasuma. Kostja ei ole täitnud oma kohustust korrektselt ning kostja võlgneb seisuga 13.07.2009 a hagejale kokku 11 907,97 krooni. 2 Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist KOS § 1, § 2, § 13, KÜS § 7 lg 4, § 15-1, AÕS § 75 lg 1 , VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 alusel. III Menetluskulude jaotus 3. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta hagi koostamise tasu 809,50 krooni, riigilõivu 3 000 krooni, kokku summa 3 809,50 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 3 000 krooni ja õigusabi kulud 809,50 krooni, kokku 3 809,50 krooni. 4. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2. Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.