KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23.04.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1756 Haldusasi AS EMT kaebus Andm

) edastas EMT 03.detsembril 2002 Kliendi võlgnevust kajastavad andmed lepingu täitmise tagamiseks AS-i Krediidiinfo maksehäireregistrisse (edaspidi MHR). Andmekaitse Inspektsiooni ja EMT vahel ei ole vaidlust selle üle, et Kliendi isikuandmed avalikustati kuni 01.10.2003 kehtinud

redaktsiooni kehtivuse ajal õiguspäraselt. Klient ei ole käesoleva hetkeni vaidlustanud talle EMT poolt esitatud arveid. Klient on esitanud võla sissenõudmiseks EMT poolt algatatud tsiviilkohtumenetluses üksnes aegumise vastuväite, mille tagajärjel lõpetati Harju Maakohtu 01.11.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-27091 menetlus EMT hagis K.K.’i vastu 2112,86 krooni nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetas Harju Maakohus menetluse otsust tegemata, kuna EMT esitas kohtule hagist loobumise avalduse. Andmekaitse Inspektsioon tegi 26.juunil 2008 EMT-le ettekirjutuse (edaspidi Kaevatav haldusakt), milles leidis, et kuna tsiviilkohtumenetlus antud võlga puudutavas hagis on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Eeltoodule tuginedes leidis Andmekaitse Inspektsioon, et EMT on seega loobunud oma nõudeõigusest ning eesmärk kajastada kliendi maksekäitumist on ära langenud, mistõttu on avaldatavad andmed ebaõiged ning nende töötlemine MHR´s tuleb lõpetada. EMT täitis Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse tähtaegselt, kuid vaidlustas selle vaidemenetluse korras. Andmekaitse Inspektsioon jättis oma 07.08.2008 vaideotsusega EMT vaide rahuldamata, EMT sai vaideotsuse kätte 13.08.2008. Ettekirjutus ei ole seadusega kooskõlas. EMT on seisukohal, et Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutus ei ole haldusaktina seadusega kooskõlas osas, milles Andmekaitse Inspektsioon leidis, et kuivõrd EMT loobus hagist, loobus EMT ka oma nõudeõigusest ning eesmärk kajastada Kliendi maksekäitumist on 2 ära langenud, mistõttu avaldatavad andmed on ebaõiged. Eeltoodule tuginedes on Andmekaitse Inspektsioon meelevaldselt leidnud, et EMT rikub (kehtiva)

§ 24punkte 36.

Andmed Kliendi võlgnevuse kohta on avaldatud õiguspäraselt. Andmekaitse Inspektsiooni ning EMT vahel ei ole vaidlust selle üle, et Kliendi isikuandmed avalikustati kuni 01.10.2003 kehtinud

redaktsiooni kehtivuse ajal õiguspäraselt. Käesoleval juhul oli Andmekaitse Inspektsiooni ja EMT vahel vaidlus selle üle, kas Kliendi isikuandmete (võlainfo) kestev avalikustamine MHR-s on kooskõlas kehtiva

-iga. Kliendi isikuandmed on täielikud ning õiged. Väär on Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, et kuna EMT loobus hagist, on Kliendi võlgnevuse kohta avaldatud andmed ebatäielikud ja/või ebaõiged. Kliendi lepingujärgseks kohustuseks oli EMT poolt osutatavate mobiiltelefoniteenuste eest tasumine EMT poolt esitatud arvete alusel. Kliendil lasub käesoleva hetkeni EMT ees võlgnevus summas 1301,75 krooni. EMT nendib, et EMT nõue Kliendi vastu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu kaudu on aegunud (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 kohaselt võtab nõude aegumist arvesse üksnes kohus või muu vaidlust lahendav organ ainult kohustatud isiku taotlusel). Eeltoodust hoolimata ei ole EMT nõude aegumine muutnud olematuks Kliendi võlgnevust EMT ees. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 186, kusjuures esikohal on kohane täitmine. Ühiseks tunnuseks VÕS §-s 186 sätestatud võlasuhte lõppemise viisidele on täitmisnõude lõppemine. Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks – aegumine üksnes annab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest; kohustus kui selline jääb sellest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Aegunud kohustus on VÕS § 4 lg 2 p 4 kohaselt mittetäielik kohustus, mille sisuks on, et võlgnik võib sellise kohustuse (vabatahtlikult) täita ning selle täitmist võib võlausaldaja ka nõuda, kuid kohustus ise ei allu sundtäitmisele. Seega on mittetäielik kohustus – sh ka aegunud kohustus – seadusest tulenev õiguslik alus kohustuse täitmisele teiste õiguslike aluste kõrval, millega võib võlasuhte pool õiguslikult siduvaid kohustusi võtta. Kuigi erinevalt täielikust kohustusest – sh mitteaegunud kohustusest – on mittetäielik kohustus täidetav ainult vabatahtlikult, täidetakse mittetäielikku kohustust siiski õiguslikul alusel. Eeltoodule tuginedes rõhutab EMT veelkord, et kuivõrd nõude aegumine annab võlgnikule (Kliendile) üksnes õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, ei lõpeta see võlausaldaja (EMT) õigust kohustuse täitmist võlgnikult jätkuvalt kuni võla tasumiseni nõuda. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õiges ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole Klient EMT-le võlgnevust ära tasunud, olid MHR-s olevad andmed Kliendi võlgnevuse kohta EMT ees täielikud ning õiged ning EMT poolt andmete avalikustamine Kliendi võlgnevuse kohta MHR-s oli kooskõlas

§ 24punktiga 3.

Kohustus ei ole ära langenud. Andmekaitse Inspektsioon on jõudnud väärale seisukohale, et Kliendi kohustus on ära langenud. EMT rõhutab veelkord, et nõude aegumine ei too endaga kaasa kohustuse ära langemist, vaid annab üksnes kohustatud isikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt ongi aegunud nõude näol tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 4 tähenduses, millele sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse kohustuse kohta sätestatut. Hoolimata sellest, et mittetäieliku kohustuse täitmine ei allu sundtäitmisele, on siiski mittetäieliku kohustuse puhul tegemist õiguslikult tunnustatud alusega (VÕS § 4 lg 4) – näiteks ei ole ju võimalik esitada mittetäieliku kohustuse täitmisel ka nõudeid alusetust rikastumisest. Eesmärk kajastada Kliendi maksekäitumist ei ole ära langenud. EMT ei nõustu Andmekaitse Inspektsiooni seisukohaga, et kuivõrd EMT on loobunud nõudeõigusest ja eesmärk kajastada Kliendi maksekäitumist on ära langenud, on avaldatavad andmed ebaõiged. EMT leiab, et Kliendi võlgnevuse sissenõutavus ei muuda võlgnevuse kui faktilise asjaolu õigsust – aegumise vastuväide ei muuda võlga olematuks ega lõpeta võlausaldaja õigust selle tasumist nõuda. Seega on aegumine õiguse instituut, mis on küll materiaalõiguses sätestatud, kuid tema 3 mõju tegelikult avaldub menetlusõiguses. Teiseks peab EMT vajalikuks selgitada, et andmete töötlemise (s.h. avalikustamise) eesmärk ei ole seotud andmete õigsuse või ebaõigsusega. Andmete töötlemisel tuleb järgida muuhulgas nii andmete töötlemise eesmärgikohasuse põhimõtet (

§ 6

p 2) kui ka andmete kvaliteedi põhimõtet (

§ 6

p 5), kuid andmete töötlemise eesmärgikohasuse põhimõtte võimalik mittejärgimine ei muuda (töödeldavaid) andmeid ebaõigeks. Eeltoodust tulenevalt on EMT seisukohal, et EMT tegevus on kooskõlas

§ 6

p-ga 2, kuivõrd võlgnevuse edastamine ning avalikustamine MHR-is toimus lepingu täitmise tagamise eesmärgil ning kuivõrd võlgnevus on endiselt tasumata, ei ole andmete töötlemise eesmärk ära langenud. Eesmärgikohasuse põhimõte. EMT peab vajalikuks rõhutada, et Maksehäireregister sisaldab viivitusse jäänud võlgnevusi nii ettevõtete kui ka eraisikute osas võla tekkimis- ja lõppemiskuupäeva, summa suurusjärgu ja päritolu kohta, sõltumata nõude aegumisest. Seega on MHR-s võlgnevuste kajastamise eesmärgiks lisaks lepingu täitmise eesmärgile veel ka kliendi üldisest maksekäitumisest krediidiandjatele laenuotsuste tegemiseks objektiivse informatsiooni andmine, kaitsmaks neid krooniliste võlglaste eest. On olemas praktiline vajadus selleks, et finantsasutused ja äriettevõtted saaksid hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel. Üks kriteerium isiku usaldusväärsuse hindamisel on see, kuidas isik on käitunud oma seniste lepinguliste kohustuste täitmisel. MHR-i kõrvaleesmärgiks on ühtlasi ka isikute maksedistsipliini parandamine, kuivõrd andmed maksehäirete kohta on andmebaasis nähtavad mitte üksnes maksehäire esinemisel, vaid ka teatud perioodi jooksul (käesoleval ajal kuni 3 aastat) peale maksehäire lõppemist. Maksehäireregistris avaldatav informatsioon on kasutatav eelkõige avalikult teenuseid pakkuvate isikute normaalse ja turvalise finantstegevuse tagamiseks – seega ka nende teenuste osutamise võimalikuks tegemiseks. Järelikult kaitstakse Maksehäireregistri andmetega tsiviilkäivet ning seeläbi ühtlasi ka avalikke huve. Kuivõrd Kliendi võlgnevus ei ole EMT-le käesolevaks hetkeks tasutud, on EMT seisukohal, et andmed Kliendi võlgnevuse osas on jätkuvalt õiged ja ajakohased ning nende kajastamine Maksehäireregistris eesmärgipärane. Andmekaitse Inspektsioon on vääralt kohaldanud

§ 24

p-i 3, mille kohaselt tuleb mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgeda ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtta viivitamata kasutusele vajalikud abinõud. Eelpool on EMT põhjalikult selgitanud, et nõude aegumine ei muuda võlgnevuse olemasolu ega lõpeta võlgnevust. Seega on EMT seisukohal, et kuivõrd andmed Kliendi võlgnevuse kohta MHR-s on täielikud ning õiged, ei ole EMT-l ka alust nimetatud andmeid täiendada, parandada ega võtta kasutusele muid vajalikke abinõusid. Andmekaitse Inspektsioon on meelevaldselt leidnud, et EMT rikkus/rikub

§ 24p-i 4.

EMT on seisukohal, et MHR-s avalikustatud Kliendi andmete näol ei ole eelpool selgitatud põhjustel tegemist ebaõigete andmetega. Kliendil on tänase hetkeni võlgnevus EMT ees summas 1301,75 krooni. Käesolevaks hetkeks on Kliendi andmete töötlemine seonduvalt Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmisega peatatud. Andmekaitse Inspektsioon on meelevaldselt leidnud, et EMT rikkus/rikub

§ 24p-i 5.

Eelnevalt on EMT selgitanud, et Klient ei ole vaidlustanud andmete õigsust. Klient on kohtumenetluse raames üksnes kasutanud aegumise vastuväidet, mis andis Kliendile aluse üksnes keelduda oma kohustuse täitmisest. Klient ei ole vaidlustanud ei talle esitatud arveid ega ka võlgnevuse suurust või võlgnevust ennast. Andmekaitse Inspektsioon on meelevaldselt leidnud, et EMT rikkus/rikub

§ 24p-i 6.

EMT on seisukohal, et töödeldud Kliendi isikuandmete näol on tegemist õigete andmetega, mille parandamiseks või täpsustamiseks puudub igasugune õiguslik alus ja praktiline vajadus. HMS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 sätestab ka, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaevatav haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud. EMT on seisukohal, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole haldusaktina antud ettekirjutuses piisavalt põhjendanud, millele tuginedes on Andmekaitse Inspektsioon leidnud, 4 et EMT poolt avaldatavad andmed on ebaõiged ning millele tuginedes on Andmekaitse Inspektsioon leidnud, et EMT rikkus/rikub

§ 24punkte 3-6.

Seega ei vasta Kaevatav haldusakt HMS-i § 56 lg-le

1. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusakti motiveerimise olulisust. Riigikohtu 19.03.2002 otsuse nr 3-3-1-13-02 punktis 14 on Riigikohus märkinud, et: „Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“ Oma 22.05.2000 otsuse nr 3-31-14-00 punktis 5 on Riigikohus leidnud, et motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on just selline haldusakt antud. EMT on seisukohal, et Kaevatav haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud, mistõttu ei ole Kaevatav haldusakt ka sisuliselt kontrollitav. Lisaks Kaevatava haldusakti motiveerimatusele, esinevad Andmekaitse Inspektsiooni poolt haldusaktina antud Ettekirjutuses kaalutlusvead. Kaevatavas haldusaktis ei ole märgitud kaalutlusi, millest Andmekaitse Inspektsioon on haldusakti andmisel lähtunud ning samuti ei ole Andmekaitse Inspektsioon põhjendanud, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel ei ole ta arvestanud EMT poolt antud õiguslikku hinnangut nõude aegumise ja võlgnevuse olemasolu omavahelisele seosele. Riigikohus on oma 17.10.2008 otsuse nr 3-3-1-39-08 punktis 10 leidnud, et: „Põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt“. Seega ei vasta ettekirjutus HMS § 56 lg-le 3 ning § 4 lg-le
2. Haldusaktina antud ettekirjutuses kohustati EMT-d lõpetama Kliendi isikuandmete töötlemine AS Krediidiinfo poolt hallatavas maksehäireregistris. Kaevatav haldusakt rikub EMT õigust seaduspäraselt avalikustada andmeid Kliendi võlgnevuse kohta MHR-s. Igasugune õigusvastane kohustuste kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Kokkuvõtlikult on Kaebuse esitaja seisukohal, et Kaevatav haldusakt ei ole õiguspärane, kuna Andmekaitse Inspektsiooni poolt haldusaktina antud ettekirjutus

) redaktsiooni kehtivuse ajal õiguspäraselt, ei tähenda see seda, et avalikustatud isikuandmetele praegu kehtiv

ei kohaldu. Isikuandmete avalikustamine on kestev tegevus, mis peab olema kooskõlas

-s sätestatud nõuetega ning sellel peab olema õiguslik alus. 22.05.2008 oma vastuses oli EMT seisukohal, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ja isikuandmete töötlemine on seaduspärane ning jättis nõude täitmata. 26.06.2008 tegi AKI EMT-le ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/09/176 (edaspidi Ettekirjutus), millega kohustati EMT-l lõpetada hiljemalt 14.07.2008 K.K.`i isikuandmete töötlemine AS Krediidiinfo poolt hallatavas 5 maksehäireteregistris, kuna eesmärk (EMT avaldamise eesmärk oli lepingu täitmine) avalikustada isikuandmeid maksehäireteregistris oli lõppenud ja seega on tegemist ebaõigete või valede andmete töötlemisega, mistõttu nende töötlemine tuleb lõpetada. Ettekirjutuse AS EMT ka täitis. 30.07.2008 esitas aga EMT AKI-le vaide, millega nimetatud Ettekirjutus vaidlustati. 07.08.2008.a tegi AKI selle kohta vaideotsuse, jättes vaide rahuldamata, kuna AKI ettekirjutus on õiguspärane ja maksehäireteregistris avaldatud isikuandmed olid ebaõiged ja nende jätkuva töötlemise eesmärk ära langenud. Vastavalt Harju Maakohtu tsiviilasjale nr 207-27091 lõpetas kohus EMT hagimenetluse K.K.`i vastu 2112, 86 krooni nõudes 01.11.2007. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetati menetlus otsust tegemata, kuna EMT esitas 05.10.2007 kohtule hagist loobumise avalduse, olles teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Sellest lähtuvalt kui menetlus on lõpetatud, siis TsMS § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellega loobus EMT oma nõudeõigusest ning sellest lähtuvalt eesmärk kajastada kliendi maksekäitumist maksehäireteregistris langes ära, mistõttu avaldatavad andmed on ebaõiged.

§ 6lg 5-st tulenevat tuleb järgida andmete kvaliteedi põhimõtet.

Selle kohaselt peavad isikuandmed olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud kohtumäärusega lõppes EMT menetlusõiguslik nõudeõigus ja sellest lähtuvalt ka võlgniku kohustus EMT ees. Seega ei saa EMT kohaldada EMT peadirektori poolt 24.aprilli 1996 käskkirjaga nr 52 kinnitatud NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja punkti 9.5, mille alusel lõpeb leping peale kohustuse täitmist, kuna kohustus on ära langenud. Samuti ei tule kohaldamisele

§ 11

lg 7 p 4, mis annab õiguse andmete kogumiseks ja kolmandatele isikutele edastamiseks kuni kolm aastat peale kohustuse rikkumise lõppemise, kuna vastav säte jõustus peale nimetatud kohtuotsust. Samuti ei saa tagasiulatuvalt rakendata isikule ebasoodsamat sätet. Vaatamata asjaolule, et isikuandmed avalikustati endise

redaktsiooni kehtivuse ajal õiguspäraselt, ei tähenda see seda, et avalikustatud isikuandmetele praegu kehtiv

üldse ei kohaldu. Isikuandmete avalikustamine on kestev tegevus, mis peab olema kooskõlas

-s sätestatud nõuetega ning isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Isikuandmete kaitse üks põhilisi printsiipe on

§ 6lg 2 järgi eesmärgikohasuse nõue.

Selle printsiibi kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas. Seega kui eesmärk on saavutatud, tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada. Muudel eesmärkidel tohib andmeid töödelda vaid andmesubjekti nõusolekul või seadusest tuleneva aluse olemasolul. Antud juhul oli eesmärk (isikuandmete avalikustamine lepingu täitmise tagamiseks, kuna leping on lõpetatud) ära langenud, puudus isiku nõusolek ja ka seaduslik alus isikuandmete jätkuvaks avaldamiseks. Teine oluline printsiip on

§ 6

lg 7 individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. Sellest lähtuvalt soovis isik oma õigust kasutada ja nõudis ebaõigete andmete töötlemise lõpetamist. Tuginedes eeltoodule on AKI ettekirjutus õiguspärane. EMT on loobunud oma nõudeõigusest, seega ei saa EMT oma nõuet hoida üleval ka maksehäireteregistris, mistõttu olid sealsed andmed enne ettekirjutuse täitmist ebaõiged või ebatäielikud ja eesmärk neid seal hoida sellest lähtuvalt ära langenud. Seega ei ole AKI tõlgendanud vääralt

§ 24

p-i 3 ja andmete eemaldamise nõue oli põhjendatud.

§ 6

p 2 kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas. Eesmärgipärasuse nõue on isikuandmete kaitse üks põhilisi printsiipe. Selle printsiibi kohaselt tohib isikuandmeid töödelda ainult eelnevalt üheselt 6 kindlaksmääratud ülesande täitmiseks või eesmärgi saavutamiseks. Kui eesmärk on saavutatud või ära langenud, tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada. Muudel eesmärkidel tohib andmeid töödelda vaid andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. AKI juhib tähelepanu, et ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob (nt saavutatakse isikuandmete töötlemise eesmärk). Sellisest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta.

-i kohaselt toimuks seoses töötlemise eesmärgi äralangemisega ja EMT nõude tagasivõtmisega maksehäireteregistris ebaõigete isikuandmete töötlemine. Samuti ei ole isik ise andnud nõusolekut oma isikuandmete avalikustamiseks AS Krediidiinfo veebilehel. Arvestades eelpooltoodut leiab Andmekaitse Inspektsioon, et 26.06.2008 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-6/09/176 on õiguspärane ning ei riku EMT AS õigusi, seega on AKI seisukohal, et EMT AS-i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. KOLMANDA ISIKU ARVAMUS Kaasatud kolmas isik K.K. täielikult toetab vastustaja seisukohti. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik. AS EMT on tema suhtes esitanud valeandmeid maksehäireregistris, puudub igasugune õigus nõuda võlga sisse ajal, mil AS EMT ise on oma nõudeõigusest loobunud. AS EMT seaduses sätestatud tähtajal võlga sisse ei nõudnud ning nõude tekkimisest on möödas 13 aastat. Kolmas isik palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 08.04.2008 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) saabus K.K.i kaebus, mille kohaselt AS EMT avaldab AS Krediidiinfo maksehäireregistris (MHR) tema kohta maksenõuet summas 1302 krooni algusajaga 22.07.1997 ning mille staatus on „lõpetamata“. Andmekaitse Inspektsioon, menetlenud K.K.i kaebust, tegi 26.06.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/08/176, millega kohustati AS-i EMT lõpetama K.K.i isikuandmete töötlemine AS Krediidiinfo poolt hallatavas maksehäireregistris. AS EMT on käesoleva ettekirjutuse täitnud. Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-27091 AS EMT hagis K.K.i vastu 2112,86 krooni nõudes lõpetas menetluse 01.11.2007 kohtumäärusega hagist loobumise tõttu. Andmekaitse Inspektsiooni väitel eelnimetatud Harju Maakohtu menetluse lõpetamise määrusega lõppes AS EMT nõudeõigus ja sellest tulenevalt ka võlgniku kohustus. AS EMT seevastu väidab,et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ja andmesubjekti kohta käivaid andmeid võib jätkuvalt maksehäireregistris avaldada. 7 Isikuandmete kaitse seaduse (

) eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega (§ 1). Vastavalt §-le 6 isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid: 1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal; 5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.

§ 10

lg 1 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlus puudub selle üle, et andmesubjekt ei ole andnud töötlejale oma nõusolekut tema andmete töötlemiseks. Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekuta ainult seaduses sätestatud juhtudel (

§ 14

). AS EMT arvates töödeldi K.K.i isikuandmeid vastavalt

§-le 14 lg 1 p 4, mille kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, v.a delikaatsete isikuandmete töötlemine, käesoleval juhul väidab kaebaja, et 16.06.1997 sõlmitud liitumislepingu täitmiseks või selle tagamiseks. Samas vastustaja kinnitas, et liitumisleping, mis sõlmiti K.K.iga, lõpetati juba

1. aastal seoses võlaga (ühepoolne lepingust ülesütlemine). AS EMT arvates nõude aegumine ei too endaga kaasa kohustuse äralangemist, vaid annab üksnes kohustatud isikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, seega on aegunud nõude näol tegemist mittetäieliku kohustusega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg 2 p 4 tähenduses. VÕS § 4 lg 1 sätestab, et mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. VÕS § 4 lg 2 p 4 kohaselt mittetäielik kohustus on kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kaebuse esitaja viitab käesoleval juhul kehtetule lepingule, mille täitmist ta jätkuvalt soovib vaatamata selle kehtetusele. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused, mille kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega; tasaarvestusega; kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; lepingust taganemisega; lepingu ülesütlemisega; füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Muu alusena võib vaadelda ka nõudeõigusest loobumist ja nõudeõiguse aegumist. Nõudeõigusest loobumisel kaebaja 8 minetas õiguse nõuda võlgnikult võla tasumist, sama põhimõte kehtib ka nõudeõiguse aegumisel, mis tähendab, et kaebaja ka sellisel juhul ei saa jätkuvalt nõuda võla tasumist. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajal oli võimalus nõuda võlgnikult võla tasumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja seda enne nõudeõiguse aegumist. Liitumisleping lõpetati juba
2. aastal, mil tekkis ka võlg, seega kaebuse esitajal oli seadusest tulenevalt aega 10 aastat võla sissenõudmiseks ning selleks olid tal kõik seaduslikud vahendid olemas (näit. täitemenetluse korras jne). Kaebuse esitaja aga esitas hagi kohtusse nö viimasel hetkel ning hagi menetlemise ajal nõudeõigus aegus, millest oligi tingitud hagist loobumine. Sellisel juhul andmesubjekti isikuandmete jätkuv töötlemine (avalikustamine maksehäireregistris) ei ole õiguspärane ning on seadusega vastuolus. Kohtus AS EMT esindaja väitis, et K.K.i isikuandmeid võib töödelda seni, kuni isik on võla ära maksnud, lepingust tulenevad õigused ja kohustused kestavad edasi, kuna need on käesoleva ajani kolmanda isiku poolt täitmata. Selles kontekstis võib isikuandmeid töödelda lõpmatuseni, kuna kui võlgnik ei soovi võlga tasuda ja temalt seda enam sundkorras sisse nõuda ei saa, siis sellisel juhul kaebaja arvates isikuandmete avalikustamine võibki kestma jääda. Seadus sellist võimalust ei anna. Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Võlanõude kehtivuse ajal oli kaebaja eesmärgiks võla sissenõudmine, kuid hiljem kaebuse esitaja loobus võlanõudest selle aegumise tõttu. Sellest hetkest alates ei ole kaebajal enam võimalik seda eesmärki saavutada. Seega maksehäireregistris kolmanda isiku isikuandmete avalikustamisel ei ole kaebaja jaoks enam mõtet ning sellega ei kaasne kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Kohtumenetluse käigus muutis kaebuse esitaja oma esialgset nõuet ning menetlusosaliste nõusolekul läks haldusakti tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamisnõudele. Põhjendatud huviks toob kaebaja soovi jätkata isikuandmete töötlemist ja ettevõtlusvabaduse, mis seisneb eelkõige selles, et AS EMT on osutanud teenust, mille eest on jäetud tasumata ning nad soovivad seda tasu sisse nõuda, samuti et täita AS-ga Krediidiinfo sõlmitud lepingut nõuetekohaselt. Kohus leiab, et kaebaja huvi kaevatava ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Kohus leiab, et vaieldav ettekirjutus-hoiatus kaebuse esitaja õigusi ei riku ega piira vabadusi ning kaebajal puudub ka põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Sellisel juhul ei pea kohus isegi andma sisulist hinnangut kaebusele. Õiguste rikkumise ja põhjendatud huvi puudumine on aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele. Kohus on kokkuvõtvalt jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaevatav haldusakt on õiguspärane, piisavalt motiveeritud, üheselt arusaadav ja sisuliselt kontrollitav. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamist ei taotle. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Elle Kask Kohtunik 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20