KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-632 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04

) § 20 lg

1. 05.01.2009 üldkoosolekul osales 20 liiget, puudus kvoorum. Ühistu põhikirjas ei ole sätestatud korduva koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu peab igal koosolekul olema esindatud üle poolte korteriomanikest.
2. Hageja palus tuvastada 08.12.2008 ja 05.01.2009 üldkoosoleku otsuste tühisus. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnistanud. Üldkoosolekud on toimunud nõuetekohaselt. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Vastavalt

§ 20lg-tele 1-4 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Samasugune põhimõte on sätestatud kostja põhikirja p-des 6.3-6.

2. Puudub vaidlus, et ühistul on 144 liiget. Seega on 1/10 ühistu liikmetest on 14 liiget. 06.11.2009 pöördus juhatuse poole 17 ühistu liiget nõudega kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek päevakorraga hageja jätkamisest raamatupidajana ja hageja ja J. G. juhatusest väljaarvamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et teade üldkoosolekust pandi trepikodadesse välja, nagu seda nõuab põhikirja p 6.
3. Erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku 08.12.2008, kus osales 23 ühistu liiget, 3 neist oli volitatud isikud. Koosoleku viisid läbi erakorralist üldkoosolekut taotlenud ühistu liikmed (nn initsiatiivgrupp), mitte juhatus. Kvoorumi puudumise tõttu otsustati korraldada korduskoosolek.
4. Vaidlus on selles, kas nimetatud üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kuna 5 ühistu liiget võtsid oma tahteavalduse tagasi. Antud juhul on 5 korteriomanikku algselt teinud vastava tahteavalduse, seejärel on tahteavalduse tagasi võtnud. Küsimus seisneb selles, kas tahteavaldust saab lugeda tehtuks. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust 2

§ 21

lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Seadus seda samuti ei sätesta. Seetõttu üldkoosolek on pädev otsustusi vastu võtma sõltumata seal viibivate liikmete arvust kui täidetud on koosoleku kokkukutsumise nõudeid ning kui otsustuse poolt hääletavad üle poole koosolekul osalenud ühistu liikmetest. Antud juhul on otsuste poolt hääletanud enamus või kõik koosolekul viibinud isikud ja otsused on seetõttu kehtivad. Kuivõrd kostja üldkoosolekute puhul kvoorumi nõue puudub, ei oma tähtsust kas lugeda üldkoosolek teistkordseks või mitte. 05.01.2009 üldkoosolek kutsuti kokku enam kui 1/10 korteriühistu liikmete poolt (26 ühistu liiget, kes viibisid 08.12.2008 koosolekul). Kuivõrd juhatus oli teatanud varem, et ta ei kutsu 08.12.2008 üldkoosolekut kokku ja seega ei tunnista antud koosolekut, siis olid ühistu liikmed ise õigustatud 05.01.2009 üldkoosolekut kokku kutsuma. Seega 05.01.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus 10. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning tuvastada KÜ Sõpruse 232 08.12.2008 ja 05.01.2009 üldkoosolekute otsuste tühisus. 11. Kohtu järeldus, et 08.12.2008 üldkoosolek on kokku kutsutud nõuetekohaselt, on ekslik. Juhatusele koosoleku kokkukutsumise taotluse esitanud isikutest 5 tühistasid oma nõude esitades selleks juhatusele vastavad kirjalikud avaldused. Tühistamise avaldused esitati perioodil 06.11.2008-21.11.2008. Kuna

§ 20

lg-s 2 sätestatud vajalikku isikute arvu ei olnud täidetud, loobus juhatus õigustatult üldkoosoleku kokkukutsumisest. Ei ole selge, millisele õigusnormile kohus tugines, kui järeldas, et juhatus peaks tühistamisavaldused üle andma initsiatiivgrupile. Kuna nõue koosoleku kokkukutsumiseks oli suunatud juhatusele, siis olid ka tühistamise avaldused suunatud juhatusele. Juhatus teatas initsiatiivgrupile, et ei kutsu koosolekut kokku vajaliku arvu isikute puudumise tõttu. 12. Maakohus on eksinud ka 05.01.2009 üldkoosoleku kokkukutsumise hindamisel. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud korduva koosoleku 3

§ 20lg 3 ja KÜ Sõpruse 232 põhikirja 6.3 lause 3 nõuded).

Kohus pidi põhjendama, miks ta ei ole nõus hageja väitega.

1. Õige ei ole kohtu järeldus, et 05.01.2009 üldkoosolek oli pädev otsused vastu võtma sõltumata seal viibivate liikmete arvust, sest põhikirjas ja seaduses kvoorumi nõue puudub. Kuna korteriühistu on korteriomanike poolt loodud ühistu, siis otsuste vastuvõtmisel ei tohi ignoreerida korteriomandi seaduse (KOS) § 19 lg-s 2 sätestatud koosoleku kvoorumi nõuet, mis kajastab kaasomandi esemega seotud korteriomanike õigussuhete erisusi. KOS § 19 lg 2 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
4. Maakohus ei ole analüüsinud ega lükanud ümber hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, et 08.12.2008 üldkoosoleku kutsusid kokku 12 ühistu liiget, mis ei moodusta 1/10 144-st ja 05.01.2009 koosoleku kokkukutsumiseks ei pöördutud eelnevalt juhatuse poole, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
5. Maakohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda

§-st 20, mis sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korra. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti TsÜS § 72, mis käsitleb tahteavalduse tagasivõtmist ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele 08.12.2008 üldkoosoleku kokkukutsumise õigsuse suhtes. 18.

§ 20

lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega mittetulundusühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, ka siis, kui koosoleku kokkukutsumist nõuavad ühingu liikmed. Üksnes erandjuhul, mis on sätestatud

§ 20lg-s 4, võivad ühingu liikmed koosoleku ise kokku kutsuda.

Selleks peab koosoleku kokkukutsumist nõudma vähemalt 1/10 ühingu liikmetest ja juhatus peab olema põhjendamatult keeldunud koosoleku kokkukutsumisest. 06.11.2008 esitati juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõue, millele olid alla kirjutanud 17 ühistu liiget. (144 liikmest vähemalt 1/10 on 15 liiget, mitte 14, nagu leidis maakohus). Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku 7 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 liikmetest. Avalduse juhatusele esitamise päeval loobus 2 liiget oma nõudest ning järgmisel päeval veel üks, esitades selle kohta kirjaliku avalduse juhatusele. 10.11.2008 loobus oma nõudest neljas liige ja 21.11.2008 avaldusega ka viies liige. Juhatus andis 12.11.2008 (see on 7-päevase tähtaja jooksul, mis juhatusel oli aega otsustamiseks) nn initsiatiivgrupi 4

§ 20

lg 4 alusel erakorralise üldkoosoleku ise kokku kutsuda, ei ole 08.12.2008 üldkoosolek kokku kutsutud nõuetekohaselt ja

§ 21

lg-st 3 tulenevalt ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sealhulgas ka otsust korraldada uus koosolek. 20.

§ 21

lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ega sellest tulenevalt uue koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust ning seetõttu ei toimu nn korduvkooolekut. Tähtis on ainult see, et koosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. 08.12.2008 koosolekul osalenud ühistu liikmed ei ole esitanud juhatusele taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, nagu seda nõuab

§ 20lg 3.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuivõrd juhatus oli teatanud varem, et ta ei kutsu 08.12.2008 üldkoosolekut kokku, olid ühistu liikmed ise õigustatud 05.01.2009 üldkoosolekut kokku kutsuma. Juhatus keeldus varem koosoleku kokkukutsumisest põhjusel, et seda nõudis vähem kui 1/10 ühistu liikmetest, hiljem ei ole rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest sellise nõudega juhatuse poole pöördunud.

1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et 08.12.2008 koosoleku ja 05.01.2009 koosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu ei olnud üldkoosolekud õigustatud otsuseid vastu võtma. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja tuvastada vaidlustatud otsuste tühisus.
2. Seoses hagi rahuldamisega jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 5