← Eesti

3-08-2319/47

Obsah (4)§ 2§ 11§4§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2319 Haldusasi OÜ Aruküla Arendus kaebus

§ 2

lg 5).

§ 2lg 5 peab kinnisasjade puhul oluliseks valduse üleandmist.

Riigikohtu 21.05.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-08 on märgitud, et mõistet "soetamine" kasutatakse käibemaksuseaduses mitte omandamise (st omandiõiguse tekkimise), vaid võõrandamisele vastavate õiguste (st õigusi kasutada kaupa ja sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna) üleandmise tähenduses. Soetamine tähendab eeskätt õigusliku ja faktilise võimaluse loomist vara kasutamiseks sarnaselt omanikuga)./…./ Vastavalt

§ 11

lg-le 1 tekib käive kauba (ka kinnisasja) ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemisega (kinnisasja puhul üleandmisega) või kauba eest tasumisega sõltumatult kauba kättesaamisest. Arvestades, et notariaalse lepingu p 4.1. kohaselt on valdus üle antud ning puuduvad tõendid, mille kohaselt EQ Ehitab OÜ oleks säilitanud omandi (nii majandusliku kui juriidilise), siis on toimunud võõrandamine käibemaksuseaduse mõistes ning kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuotsuses toodud kontseptsiooni rakendamine oleks kaebaja arvates ainult siis võimalik, kui ei oleks toimunud võõrandamist

§ 2

lg 5 mõistes ning EQ Ehitab OÜ oleks säilitanud majandusliku omandi kinnisasjadele. Seda aga käesolevas asjas toimunud ei ole, sest EQ Ehitab OÜ-l puudub igasugune faktiline ja õiguslik võim võõrandatuid kinnisasjade üle.

  1. Kaebaja märgib, et tegemist ei olnud teeseldud tehinguga, kuna E. Li. kui EQ Ehitab OÜ juhataja ja omaniku tahtlus oli suunatud ettevõtte omandiõiguse võõrandamisele T. P.le ning OÜ Aruküla Arendus tahtlus kinnistute müügilepingu sõlmimisel oli suunatud lepingu täitmisele. Teeseldud tehinguga oleks tegemist olnud juhul, kui pooled ei oleks tegelikult soovinud lepingutes toodud tagajärgi ning EQ Ehitab OÜ oleks jäänud faktiliselt tegelikuks kinnistute omanikuks ja E. L. tegelikuks EQ Ehitab OÜ omanikuks. Reaalselt tehingute toimumist kinnitab peale notariaalsete lepingute ka asjaolu, et T. P. oli EQ Ehitab OÜ omandamise eest kohustatud tasuma T. K.le 50 000 krooni. Lisaks andis T. P. maksuhaldurile ütlusi, mis kinnitavad üheselt, et ta soovis endale osta ettevõtte ning tegemist ei olnud teeseldud tehinguga. Samuti võttis T. P. peale EQ Ehitab OÜ omanikuks saamist SEB arveldusarvelt välja umbes 17 000 krooni ja kustutas kõik E. L. õigused arveldusarvet kasutada.
  2. Maksuhaldur märkis maksuotsuses, et kinnistute ostu-müügitehing sõlmiti seotud isikute vahel, kuna mõlema äriühingu juhatuse liikmeks oli kinnistute müügi toimumise hetkel E. L.. Kaebaja selgitab, et kinnistute müük ja EQ Ehitab OÜ müük olid seotud, kuna E. L. ei oleks olnud nõus firmat müüma, kui ostja ei oleks müünud kinnistuid OÜ-le Aruküla Arendus. Maksuhaldur märkis ka, et kogu tehing toimus E. L. juhtimisel, kes sõlmis sisuliselt lepingu iseendaga, kusjuures T. P. rolliks oli kõigist selle tehingu tagajärjel EQ Ehitab OÜ-l tekkivatest kohustustest vabanemine. Kaebaja selgitab, et koos firma müügiga kutsus T. P. E. L. juhatusest tagasi ja nimetas ennast juhatajaks. E. L. ei puutunud enam firma juhtimisse ning ei saanud seetõttu teada, kas T. P. täidab EQ Ehitab OÜ juhatajana seadusi või mitte. E. L.l puudusid tehingu deklareerimiseks volitused, 3 kuna ta ei olnud enam EQ Ehitab OÜ juhatuse liige ega töötaja. Kaebaja leiab, et firma müük toimus kindlatel tingimustel ja tegemist oli tavalise äritegevusega.
  3. Maksuotsuses märgitu kohaselt oli kinnistute ostu-müügitehingu sõlmimise hetkel E. L.le juba teada, et selle tehinguga satub EQ Ehitab OÜ makseraskustesse ja tema edasine majandustegevus võib sattuda tõsise kahtluse alla. Kaebaja leiab, et maksuhalduri selline seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata.
  4. Maksuotsuses jõudis maksuhaldur järeldusele, et sõlmitud rendilepingutel puudus sügavam ja pikemas perspektiivis majanduslikku kasu toov eesmärk, kuna Fooruks Grupp OÜ-ga rendilepingu sõlmimise tegelik mõte on olnud kinnistute müügi toimumisel teatava kontrolli säilitamine kinnistute staatuse üle ja nende sundmüügi alla sattumise vältimine. Kaebaja leiab, et need üürilepingud annavad kaebajale väga tugeva positsiooni läbirääkimistel võlausaldajatega, kelle kasuks kinnistud on panditud. Kaebaja selgitab, et jõupositsioon on äris hea, kuna sellisel juhul saab välja kaubelda paremad tingimused ning vastava asjaolu ei saa kuidagi tõestada teeseldud tehingu toimumist.
  5. OÜ Aruküla Arendus ei ole maksuotsuse kohaselt reaalselt teostanud kinnistutel arendustegevust ega esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistutel oleks mingit arendustegevust teostatud ning sellega kaasnevaid kulusid kantud. Kaebaja märgib, et on tellinud puurkaevu elektriga varustamiseks töid ning sõlminud Eesti Energia AS-iga elektrienergia lepingu puurkaevude varustamiseks elektriga. Ka selle väite juures jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas see tõendab tehingu teeseldust. Maksuhaldur väidab maksuotsuses, et OÜ-l Aruküla Arendus puudus tegelik nägemus kinnistute kasutamisest ettevõtluses, kuna arendamiseks vajalike rahaliste ahenditega oleks tekkinud raskusi ning kaebaja oli sellest asjaolust teadlik. Kaebaja selgitab, et selles piirkonnas on kõik juba välja arendatud (teed, elekter, vesi, drenaaž), seega tähendaks arendamine ehitamist. Praeguses majandusseisus ei ole kaebajal mõtet maju valmis ehitada, vaid tuleb ehitada üksnes siis, kui on olemas konkreetne ostja. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohtul maksuotsuse tühistada ja kohustada maksuhaldurit täitma tagastusnõue.
  6. Veel heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette seda, et maksumenetluses on revident Ruth Raudsepp käitunud hea haldustava vastaselt ja tekitanud kaebuse esitajale kahju. Kaebaja leiab, et Ruth Raudsepa teguviisi tõttu pikenes tagastusnõude taotluse menetlemise tähtaeg 30 päeva võrra ning sellest viivitusest tekkis kaebajal kahju summas 119 108,95 krooni (viivitusintress 30 päeva eest). Samuti leidis kaebaja, et maksuhaldur kuritarvitab oma õigusi. Maksuhaldur esitas 17.10.2008 maakohtule hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse. Vastustaja palus maakohtul tunnistada kehtetuks kaebaja ja EQ Ehitab OÜ vaheline leping, kuna EQ Ehitab OÜ-l tekkis lepingu sõlmimisega käibemaksu võlg ning see tehing oli maksuameti kui võlausaldaja huve kahjustav tehing ja tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus rakendas kaebaja suhtes hagi tagamise abinõu kinnistute käsutamise keelumärke näol, mille tagajärjel on kaebaja tegevus kinnisvarafirmana 99% ulatuses piiratud. Kaebuse esitaja ei ole nendest väidetest küll taganenud, kuid istungil ei pidanud kaebaja uus esindaja Kaspar Lind vajalikuks neid väiteid täiendavalt analüüsida ja ka kaebaja istungieelselt saadetud täiendavad selgitused maksumenetluse väidetavat ebaseaduslikkust ei sisalda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  7. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja rõhutab, et maksuõiguslik hinnang tehingutele iseenesest ei muuda nende kehtivust tsiviilõiguslikes suhetes. Riigikohtu halduskolleegium on 26.10.2006 otsuses nr 3-3-1-59-06 märkinud, et haldusorganil on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel. Käesolevas asjas on selleks asjaoluks tehingu tegelikkus või näilisus ning maksuhalduril on kohustus seda asjas arvesse võtta olenemata sellest, kas lepingud hiljem tsiviilõiguslikult kehtima jäävad. Vastustaja leiab, et kaebaja väited maksuhalduri pahatahtlikkusest ja õiguste kuritarvitamisest on otsitud ja meelevaldsed. Kui 4 maksuhaldur tuvastab, et tehingu tegelik sisu on erinev poolte poolt maksuhaldurile näidatust, on maksuhalduril legaliteedi põhimõttest lähtuvalt mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tagada konkreetsel juhtumil maksustamine vastavalt maksuseadustele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 09.10.1999 määruses asjas nr 3-3-1-99 kinnitanud, et vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Seega lähtub maksuhaldur maksustamisel objektiivsetest asjaoludest kogumis, mitte subjektiivsetest hinnangutest ühe või teise maksukohustuslase kohta.
  8. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuse jõustumisel võib vajadusel kõne alla tulla äriühingute raamatupidamisarvestuse korrigeerimine, et vältida käibemaksu mitmekordset tasumist. Samas ei mõjuta võimalikud tulevikus asetleidvad maksunduslikud nüansid maksuotsuse õiguspärasust. EQ Ehitab OÜ maksukohustuse osas võib maksuotsuse jõustumisel kõne alla tulla ka selle korrigeerimine käesoleva vaidluse lahendist tulenevalt. Samas saab maksumenetluses oma õiguste kaitsel üles astuda EQ Ehitab OÜ, mitte OÜ Aruküla Arendus. Maksuhaldur lisab, et EQ Ehitab OÜ deklareeris müügilt tekkinud 18% määraga maksustatava käibe 17.06.2008 esitatud
  9. aprillikuu parandusdeklaratsiooniga ja seda peale OÜ Aruküla Arendus suhtes kontrolli alustamist. Kinnistute müügil tekkinud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ei ole EQ Ehitab OÜ riigieelarvesse käesoleva ajani tasunud. Seega kui kaebajale on kasulik, toob ta välja EQ Ehitab OÜ käibemaksukohustuse, samas aga ei anna seletusi, miks seda kohaselt täidetud ei ole. Eeltoodu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et EQ Ehitab OÜ deklareeris käibe teeseldud tehingu varjamiseks ning juba kinnistu müügihetkel teadis EQ Ehitab OÜ, et kinnistute müügi käivet ei kavatseta deklareerida ega tasuda ning OÜ Aruküla Arendus soovib teeseldud tehingu alusel maha arvata sisendkäibemaksu.
  10. Kaebaja märkis, et teeseldud tehingu puhul ei oleks pooled tegelikult soovinud lepingutes toodud tagajärgi ning EQ Ehitab OÜ oleks faktiliselt jäänud tegelikuks kinnistute omanikuks. Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu, kuna maksukohustust ei saa mõjutada maksukohustuslase hinnang sellele, milline tehing on teeseldud. Kaebaja ei ole välja toonud, milles väljendus poolte soov lepingus väljatoodud õiguslike tagajärgede saabumiseks. Vastupidi, poolte edasine käitumine ja muud kogumis tuvastatud asjaolud võimaldasid maksuhalduril järeldada, et tegemist oli teeseldud tehinguga ja pooled ei soovinud lepingutes sätestatud tagajärgi. Näiteks kinnitab seda asjaolu, et kinnistute ostu-müügilepingu punktis 5.2 sätestatakse, et kinnistute võõrandamisel tasutakse ostuhinna arvelt panga nõue müüja vastu, kuid sellest ei tulene, et sellega väheneks ka ostja kohustus müüja ees. Maksuhaldur tuvastas, et üksnes raha reaalne liikumine lepingujärgselt EQ Ehitab OÜ pangakontole vähendab OÜ Aruküla Arendus kohustust EQ Ehitab OÜ ees. Kaebaja hinnang, et tehing oleks teeseldud vaid juhul, kui EQ Ehitab OÜ oleks jäänud tegelikuks kinnistute omanikuks, põhineb tõendite erapoolikul tõlgendamisel ja ei ole kooskõlas maksuhalduri kogutud tõenditega. Kõik maksuotsuses toodud põhjendused kinnitavad kogumis, et tegemist on teeseldud tehingutega. Maksustamisel on olulised faktilised asjaolud, mitte nende hindamise teel maksukohustuslase poolt antud õiguslik kvalifikatsioon. Nii MKS § 11, § 56 lõikest 1 kui § 59 lõikest 1 ei tulene, et maksustamisel oleks relevantne maksukohustuslase õiguslik hinnang või arvamus ning maksuhalduri kohustus tuvastada asjas olevad seisukohad. Antud järeldus on igati kooskõlas ka maksuõiguse üldise eesmärgiga hõlmata majanduslikud hüved.
  11. Vastustajale jääb selgusetuks, kuidas puudutab T. P. poolt raha maksmine T. K.le tehingute tegelikku toimumist. T. P. 28.04.2008 seletustest tuleneb, et tema ei olnud kinnistute müügitehingu asjaoludest teadlik. Kaebaja ei ole esitanud ka T. P. ja T. K.u vahelise tehingu kohta tõendeid ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda T. P. seletustes. T. P. ütlused annavad vastupidiselt kaebaja seisukohale kinnitust sellest, et tehing on teeseldud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks hoiti T. P.t teadmatuses kinnistute ostutehingu asjaoludest. T. P. ja revident Ruth Raudsepa vahelisest e-kirjavahetusest ja T. P. avaldusest Põhja Ringkonnaprokuratuurile 5 tuleneb samuti T. P. teadmatus tehingu tegelikest asjaoludest. Asjaolu, et T. P.a võttis EQ Ehitab OÜ arvelt omanikuna raha, ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatud tehingu tegelikkusele mittevastavust. Maksuhaldur on seisukohal, et E. L.l oli soov säilitada kontroll EQ Ehitab OÜ üle. See väljendus näiteks E. L. poolt EQ Ehitab OÜ nimel allkirjade andmises ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist. Samuti kinnitas E. L. 16.09.2008 suulistes seletustes, et tehingu peamiseks eesmärgiks oli OÜ-le Aruküla Arendus sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tagamine. E. L. kinnitas 19.08.2008 suulistes seletustes ja A. P. 17.09.2008 seletustes, et rendilepingud OÜ-ga Fooruks Grupp tehti tema seljataguse kinnitamiseks. Eriarvamusest tulenevalt oli E. L.l omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja selle eest saadava tasu vastu selge huvi, kuigi ta enda sõnade kohaselt ei olnud enam äriühinguga seotud. T. P. 04.09.2008 suuliste seletuste kohaselt oli notari juures ette valmistatud volitus E. L. nimele, kuid T. P. volitusele alla ei kirjutanud.
  12. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuses väljatoodud põhjendused põhinevad tõendite ja asjaolude kogumis hindamisel ning põhjendusi ei saa tõenditest lahus hinnata. Kaebaja leidis, et kinnistute müük ja äriühingu osa müük olid seotud ehk jadatehingud. Vastustaja on seisukohal, et see kinnitab maksuotsuses väljatoodut seoses tehingute seotusega. E. L. ei tegutsenud tehinguid tehes mitte mõlema äriühingu huvides, vaid soovis jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata ja samas võimaldada Aruküla Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Siinkohal märgib maksuhaldur, et kaebaja toob vastuoluliselt välja, et E. L.l puudus isiklik huvi seoses EQ Ehitab OÜ-ga peale selle osa müümist, samas aga kinnitab, et tegemist oli jadatehingutega, mis on olemuslikult seotud. E. L. 16.09.2008 seletustest tuleneb selgelt, et tehingu eesmärk oli üksnes sisendkäibemaksu tagasisaamine ning tehing ei puudutanud Aruküla Arendus OÜ-le kasumliku äritegevuse tagamist. Tehingutel äritegevusele iseloomulikku majanduslikult kasumliku eesmärgi puudumist kinnitavad ka ebamõistlikult pikk maksetähtaeg, kinnistute koormamine hüpoteekidega kolmandate isikute kasuks ja OÜ Fooruks Grupp ja EQ Automaatika OÜ kasuks seatud tasuta kasutusõigus 99 aastaks. Samuti kinnitab seda kinnistute ostu-müügi lepingu punkt 5.2, millest ei ole võimalik välja lugeda, et kui kinnistute võõrandamisel tasutakse ostuhinna arvelt panga nõue müüja vastu, siis sellega väheneb ka ostja kohustus müüja ees. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas eeltoodud asjaolud võiksid äritegevuses kasulikud olla.
  13. Maksuhaldur selgitab, et maksumenetluses tuvastati, et E. L. ja A. P. püüdsid teadlikult hoida T. P.t teadmatuses kinnistutega seotud tehingutest. T. P. väljendas 04.09.2008 seletustes seisukohta, et teda kasutati A. P.i ja E. L. poolt ära. Ka kaebuses kinnitab kaebaja, et EQ Ehitab OÜ müümise tingimuseks oli 26 kinnistu müük E. L. teisele firmale Aruküla Arendus OÜ. Samas ei sätestatud müügilepingus sellist tingimust ning T. P. selgitustest tuleneb, et tema arusaama kohaselt on firma nimel kinnistud, mis lähevad hiljem firma nimelt ära. Maksuhaldur leiab, et ära kasutamine seisnes selles, et T. P.le müüdi EQ Ehitab OÜ osa eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist nimetatud tehingu eest, kuna T. P. hoiti tehingust teadmatuses ning E. L. viis EQ Ehitab OÜ majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ei olnudki võimalust käibemaksu tehingult tasuda. Tehing toimus seega E. L. juhtimisel, kes sisuliselt sõlmis lepingu iseendaga ning T. P. roll kogu tehingus oli vabaneda kõikidest EQ Ehitab OÜ-l selle tehingu tulemusel tekkivatest kohustustest. Maksuhaldur leiab, et kinnistute ostu-müügilepingute allkirjastajamine T. P. poolt ei tähenda, et tema oleks EQ Ehitab OÜ esindajana tehingu tegemisel ja selle tingimuste määramisel reaalselt kaasategev. See tuleneb ka T. P. enda seletustest.
  14. Kinnistute müügitehingu toimumise hetkel oli nii EQ Ehitab OÜ kui ka Aruküla Arendus OÜ juhatuse liikmeks E. L.. Notariaalse kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimine toimus 25.04.
  15. Äriregistri andmete kohaselt lõppes E. L. juhatuse liikme staatus EQ Ehitab OÜ-s alles 28.04.
  16. Kinnistute ostu-müügi lepingule uue juhatuse liikme T. P. poolt alla kirjutamine ei tähenda, et tehing oleks organiseeritud tema poolt, eriti et kinnistute ostu-müügi tehingust tal sisulist ülevaadet ei olnud. Maksuhaldur on arvamusel, et EQ Ehitab OÜ müük T. P.le ning temale tehingute 6 ülevaate andmata jätmine, viitab soovile vabaneda käibemaksu tasumise kohustusest, kuid samas saada tagasi käibemaks. Seega tehingu deklareerimine oli E. L. vastutuse alas, kuna E. L. oli sel hetkel EQ Ehitab OÜ juhatuse liige. Maksuhaldur on seisukohal, et tehingu kohene deklareerimata jätmine oli taotluslik ja pooltele teada juba tehingu sõlmimise hetkel. Maksuhaldur juhib tähelepanu eriarvamuses märgitule, millest tuleneb selgelt E. L. huvi omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja selle eest saadava tasu vastu, kuigi ta enda sõnade kohaselt enam äriühinguga seotud ei olnud. Peale EQ Ehitab OÜ osa müümist on E. L. EQ Ehitab OÜ nimel allkirjastanud dokumente ja teinud pangatehinguid. Näiteks sõlmis E. L. EQ Ehitab OÜ esindajana 10.03.2008 töövõtulepingu Riikliku Looduskaitsekeskusega, samas on E. L. endiselt allkirjastanud EQ Ehitab OÜ nimel 02.09.2008 Riikliku Looduskaitsekeskuse tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. 22.10.2008 E. L. antud selgitustest nähtub selgelt, et E. L. oli teadlik esindusõiguse puudumisest. Lisaks märgib vastustaja, et vaidlusalust tehingut puudutavad raamatupidamisdokumendid jõudsid reaalselt T. P. kätte alles 23.09.
  17. Seega ei olnud T. P.lt võimalik E. L. tegevuse tõttu deklaratsioone esitada ja toimunud tehingutega tutvuda. Eeltoodust nähtub, et E. L. on EQ Ehitab OÜ-ga seonduvate tehingute ja kohustuste suhtes näidanud üles käitumist, kus ta püüab siduda endaga üksnes õigused ja kasulikud otsused ning üritab jätta kohustused EQ Ehitab OÜ-sse, sh T. P. kanda. Sellest järeldub, et kaebaja väited E. L. edasisest puutumatusest EQ Ehitab OÜ-ga seonduvatesse tehingutesse ja kohustustesse peale tema juhatuse liikme volituste lõppemist on paljasõnalised ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Aruküla Arendus OÜ ei saa eeltoodu valguses väita, et tema puhul on tegemist heauskse ostjaga, kes ei olnud teadlik müüja poolt seadusest tulenevate kohutuste riigi ees täitmata jätmisest. Tehing on ilmselgelt sooritatud seotud isikute vahel ja müüjal oli algusest peale selge, et ostja oma kohustusi täitma ei asu, sest sisuliselt on ostja ja müüja tegutsenud sama isiku juhtimisel.
  18. Riigikohtu halduskolleegium on 12.06.2003 otsuses nr 3-3-1-55-03 väljendanud seisukohta, et ettevõtlus on aktiivne tululiik ning ettevõtja teeb kulutusi kasumi saamise eesmärgil, arvestades sealjuures riskidega. Äriühingu põhieesmärk on majandustegevuse kaudu kasu saamine. Käesoleval juhul ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisnes OÜ-le Fooruks Grupp 99 aastaks kinnistute tasuta kasutamiseks andmise majanduslik eesmärk. Kaebaja on välja toonud, et kinnistud oli vaja hoida korras, kuid selleks on ka majanduslikult soodsamaid variante kui maksimaalselt pikaks ajaks sõlmitud tasuta kasutamise leping. Üürileping Fooruks Grupp OÜ ja kinnistute endise omaniku EQ Ehitab OÜ vahel sõlmiti 15.04.2008, so 10 päeva enne kinnistute müüki. Maksuhaldur märgib, et Fooruks Grupp OÜ-ga lepingu sõlmimise hetkel oli Fooruks Grupp OÜ juhatuse liikmeks ja on ka käesoleval hetkel A. P., kes oli aktiivselt tegutsev nii Anti Õigusabi OÜ-s kui ka EQ Ehitab OÜs. Eeltoodust nähtuvalt tehti tehingu puhul selgelt koostööd E. L.ga ning seega teadis E. L. kinnistute müümisel juba ette, et Anti Õigusabi OÜ panga ees oma kohustusi täita ei kavatse. Ka Anti Õigusabi OÜ puhul on teadlikult tekitatud samalaadne olukord nagu EQ Ehitab OÜ-s, kus kinnistu müügilt on jäeti käibemaks riigi eelarvesse tasumata, ning ka see äriühing sattus juba siis makseraskustesse. Maksuhalduri seisukoha kohaselt sõlmiti rendilepingud eesmärgiga hoida kinnistuid käes, hoides sellega eemale huvilisi, langetades sellega hindu ja tekitades nii võimaluse kinnistud ise võimaliku sundmüügi korral tagasi osta. Seega deklareeritakse ühelt poolt sisendkäibemaksu kunstlikult kõrgeks aetud hindadelt, teiselt poolt aga tehakse kõik, et kinnistute müügihinnad oleksid võimalikult madalad. Seetõttu on kaebaja väide, nagu oleks rendilepingutel olnud sügavam ja pikemas perspektiivis majanduslikku kasu toov eesmärk, paljasõnaline. See asjaolu omab olulist tähendust eelkõige seetõttu, et E. L. on kinnitanud, et tegemist oli jadatehingutega. Kuivõrd tehingud olid omavahel seotud, siis ühe tehingu puhul selle majandusliku eesmärgi puudumine annab kinnitust ka teise tehingu fiktiivsusest.
  19. Kaebaja märkis, et on reaalselt tellinud puurkaebuse elektriga varustamiseks töid ning on sõlminud elektrienergia lepingu. Maksuhaldur leiab, et kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistuid on arendatud või seda plaanitakse teha, mis viitab tehingute tegeliku majandusliku sisu puudumisele. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kinnistutel ei ole üldse arendustegevust toimunud, küll on aga 7 arendustegevus teostatud siis, kui kinnistute omanikeks olid veel Anti Õigusabi OÜ ja EQ Ehitab OÜ. OÜ Aruküla Arendus ei ole esitanud maksuhaldurile reaalset äriplaani, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et kinnistute soetamisel oli Aruküla Arendus OÜ-l ka tegelik läbimõeldud plaan kinnistute edasise tuleviku ning majandusliku kasu tekkimise kohta. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks kinnistutel reaalse arendustegevuse teostamist ning sellega seoses kulude kandmist. Vastutaja märgib, et laenu- ja kinnisvaraturu situatsioon ei saa mõjutada tehingute majanduslikku sisu. Ilmselgelt puudus Aruküla Arendus OÜ-l tegelik nägemus kinnistute kasutamisest ettevõtluses, kuna antud juhul oleks arendamiseks vajalike rahaliste vahenditega tekkinud raskusi. Kõne all olevate kinnistute soetamisel oli OÜ Aruküla Arendus teadlik ka asjaolust, et kinnistute arendamiseks rahaliste vahendiste hankimine pangalt nende samade soetatud kinnistute tagatisel on võimatu ning muid võimalikke tagatisi pangalaenu saamiseks maksuhaldurile teadaolevalt Aruküla Arendus OÜ-l ei ole. Seega puudusid Aruküla Arendus OÜ-l tegelikult võimalused kinnistute arendamiseks, seda enam, et selleks reaalset äriplaani koostatud ei olnud.
  20. Maksuhaldur möönab, et kaebaja esitas 30.10.2008 taotluse käibemaksu tagasisaamiseks hüpoteekide vastu vastavalt MKS § 107 lõikele
  21. Samas tõi maksuhaldur välja 25.08.2008 kirjas nr 12-5/749, et tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt MKS §-dele 120-
  22. Tagastusnõude täitmise tähtaeg oli 29.10.2008 (peale kolme pikendusotsust). Kuivõrd kaebaja ei esitanud tagatist kolme kuu jooksul ja tagastusnõude täitmise tähtaeg saabus ning maksuhalduril olid kogutud tõendid, mis võimaldas tagastustaotluse rahuldamata jätta, siis tegi maksuhaldur maksuotsuse. Maksuhaldur viitab ka Riigikohtu otsusele 07.12.2006 haldusasjas 3-3-1-63-06, milles sedastatakse, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega. Seega olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud asjaolud, mis võimaldavad jätta tagastustaotluse rahuldamata ja maksukohustuslane ei ole tähtaegselt tagatist esitanud, on põhjendatud maksuotsuse koostamine ja puudub edasine alus tagatise alusel tagastustaotluse rahuldamiseks. Seoses tagastustaotlusega lisab maksuhaldur, et kaebaja väited revident Ruth Raudsepp´a hea halduse tavaga vastuolus oleva käitumise kohta maksumenetluses põhinevad olukorra erapoolikule hindamisele ja ei vasta tõele. Maksuhaldur on menetluse läbi viinud õiguspäraselt.
  23. Vastustaja lisab, et T. P. võimalikud tegevused ei ole olulised ning kaebaja vastavasisulised arutelud on asjakohatud. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et maksuotsuses toodu põhjendused on õiguspärased ja toetuvad asjas kogutud tõenditele. Vastustaja on hinnanud tõendeid kogumis ning arvestanud kõigi maksukohustust suurendavate ja vähendavate asjaoludega.
  24. Kaebaja juhib tähelepanu maksuhalduri poolt 17.10.2008 esitatud hagile EQ Ehitab OÜ ja OÜ Aruküla Arendus vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu tagastamise nõudes. Maksuhaldur selgitab, et tsiviilhagi on esitatud alusel, et hageja palub tunnistada kehtetuks EQ Ehitab OÜ ja OÜ Aruküla Arendus vahel 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingu, mille alusel läks EQ Ehitab OÜ omandist välja 26 kinnistut, ostuhinna tasumine aga peab toimuma alles 24.04.
  25. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 188 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Maksuhaldur on seisukohal, et nimetatud eeldused on täidetud ja seega on hagi esitamine õigustatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  26. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
  27. Asjas ei ole vaidlust selles, et 25.04.2008 kinnistute müügitehingult ei ole müüja EQ Ehitab OÜ tasunud sisendkäibemaksu, et ta deklareeris käibe 17.06.2008 esitatud parandusdeklaratsiooniga, 8 samas kui maksuhaldur oli andnud 28.05.2008 korralduse nr 12-2.1/16801 OÜ Aruküla Arendus maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks
  28. aasta aprillis. Vaidlust ei ole selles, et äriregistri andmetel oli E. L. 25.04.2008 seisuga juhatuse liikmeks nii EQ Ehitab OÜ-s kui ka Aruküla Arendus OÜ-s, ehkki vahetult enne kinnistute müügitehingut oli ta võõrandanud oma osa EQ Ehitab OÜ-s T. P.le, misjärel T. P. määras ennast E. L. asemel ka EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmeks. Vaidlust ei ole ka selles, et müügilepingu järgi on müügihinna tasumise tähtajaks kümme aastat ja ei Aruküla Arendus OÜ ei ole käesoleva hetke seisuga müügihinnast midagi tasunud. Samuti ei ole vaidlust selles, et vahetult enne kinnistute müügilepingu sõlmimist andis EQ Ehitab OÜ kinnistud 99 aastaks tasuta kasutada OÜ-le Fooruks Grupp, mille osanikuks on A. P., kes oli äriregistri andmetel ühtlasi kuni 16.04.2008 EQ Ehitab OÜ juhatuse liikmeks. EQ Ehitab OÜ asutaja on Anti Õigusabi OÜ, mille asutajaks on samuti A. P.. Äriregistris on EQ Ehitab OÜ kontaktiks märgitud e-posti aadress antipaiv@hot.ee ja mobiiltelefoninumber
  29. Nimetatud telefoninumber on märgitud kontaktiks ühtlasi EQ Ehitab OÜ-l. OÜ-l Fooruks Grupp on märgitud kontaktideks e-posti aadress antipaiv@hot.ee ja telefoninumbriks
  30. Nimetatud telefoninumber on märgitud kontaktiks ka Aruküla Arendus OÜ-l.
  31. Käesolevas asjas on vaidlus peamiselt selle üle, kas kaebuse esitajal on õigus saada 25.04.2008 Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas 26 kinnistu ostmiselt riigilt tagasi käibemaks 6 498 000 krooni või mitte. Vaieldakse selle üle, kas maksustamise mõttes oli tegemist müügitehinguga või ei soovitud selle tehinguga saavutada õiguslikke tagajärgi (näilik tehing).
  32. MKS § 83 lg 4 sätestas kuni 31.12.
  33. a kehtinud redaktsioonis: Teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Alates 01.01.2009 on sama säte sõnastatud järgmiselt: Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lõike 1 kohaselt on näilik tehing selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Lõike 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Lõike 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Käesolevas haldusasjas ei ole vajadust võtta seisukohta tehingu kehtivuse osas, küll aga on vaja määratleda, kas tehingul oli majanduslik sisu: kas tekkis käive. Maksuotsuses on märgitud, et maksuhalduri hinnangul tehingut tegelikult ei toimunud (maksuotsuse lk 2). Kaebaja leiab, et maksuhaldur oleks pidanud tuvastama, millise tehingu varjamiseks müügitehing tehti ehk tuvastama varjatud tehing. Kohus sellega ei nõustu. Olenemata sellest, kuidas maksuhaldur ja MKS on kasutanud teeseldud tehingu ja näiliku tehingu mõisteid tuleb maksuotsusest üheselt maksuhalduri järeldus selle kohta, et tegelikkuses ei soovitud tehinguga tekitada õiguslikke tagajärgi. Seejuures on ka teeseldud tehing näilik tehing: pooled on sõlminud selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Seega leiab maksuhaldur, et ei olegi olemas varjatud tehingut. Sellisel juhul puudus maksuhalduril ka vajadus varjatud tehingu olemust välja selgitada, kuna maksuhaldur ei ole väitnud, et selline varjatud tehing üldse eksisteeris. 9
  34. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Maksuhaldur on käesoleval juhul järeldanud kogutud tõenditest, et kinnistute müügitehing, ehkki küll notariaalselt vormistatud, ei olnud kinnistu müük majanduslikus mõttes. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kinnistu müügi reaalse asetleidmise küsimus tõusetus seoses kaebaja sooviga arvata maha sisendkäibemaksu müügisummalt. Käibemaksuseaduse (edaspidi

) § 1 lõike 1 puntki 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive. Käibeks käesoleval juhul saaks olla kauba võõrandamine ettevõtluse käigus (

§4lg 1 p 1).

Vaidlust ei ole selles, et juriidiliselt on vaidlusaluste kinnistute omanikuks Aruküla Arendus OÜ ehk vaidlusaluses tehingus ostjana esinenud isik. Samas ei ole ka vaidlust selles, et raha nende kinnistute eest tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on käibe seisukohalt oluline see, kas raha tasumine toimus või kas vähemalt loodi selleks vajalikud tingimused (hilisema tasumise või järelmaksu puhul). Seejuures on raha tasumisel oluline täpne summa. Nii näiteks juhul, kui ei ole vaidlust asja võõrandamises, ei ole võimalik küsida tagasi sisendkäibemaksu 1000 krooniselt müügisummalt juhul, kui tegelikkuses tasuti asja eest 800 krooni. Kaebaja on keskendunud vaid kinnistute omandi üleminekule ja juhtinud tehingu teiselt poolelt raha tasumiselt – tähelepanu kõrvale. Käesoleval juhul leiab kohus sarnaselt maksuhalduriga seda, et vaidlusalune kinnistute müügitehing sõlmiti ilma tegeliku soovita nende kinnistute eest kunagi tasuda. Nii ei ole ka tekkinud käivet

§ 4lg 1 p 1 tähenduses.

Maksuhaldur on maksuotsuses toonud välja asjaolud, mis tõendavad tema hinnangul tehingu mittetoimumist. Kohus nõustub maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et kohtumenetluses kaebuse esitaja esitatud väited ei anna alust teistsuguse järelduse (et tehing leidis aset) tegemiseks. Kohtu hinnangul viitavad sellele, et tehinguga käivet ei tekkinud, eelkõige järgmised asjaolud:

  1. Tehing leidis aset seotud poolte vahel. Tehingu tegemise hetkel oli E. L. nii müüja kui ostja juhatuse liige. Asjaolu, et T. P. oli ostnud E. L.lt osaluse EQ Ehitab OÜ-s ja saanud ka nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks, ei tähenda automaatselt veel seda, et E. L. majanduslikud huvid seoses EQ Ehitab OÜ-ga lõppesid. T. P. maksumenetluses antud ütlused ja maksuhalduri valduses olev ekiri (tlk 139) annavad alust arvata, et T. P. ei olnud EQ Ehitab OÜ-ga sisuliselt seotud ja tõenäoliselt kasutati teda vaid äriühingu fiktiivse juhi ja esindajana. T. P. on selgitanud maksuhaldurile, et ta ei teadnudki kinnistute müügist. Mõlemad äriühingud on registreeritud samale aadressile: C.R. Jakobsoni 23B-7, Viljandi, mis on rahvastikuregistri andmetel E. L. elukohaks (ja mille E. L. on märkinud enda elukohana ka maksuhalduri juures 16.09.2008 selgitusi andes ja volikirjas oma käesolevas haldusasjas esimeseks esindajaks olnud A. R.le). Eriarvamusest tulenevalt oli E. L.l omanikuks olemise ajal tehtud tööde ja selle eest saadava tasu vastu selge huvi, kuigi ta enda sõnade kohaselt ei olnud enam äriühinguga seotud. E. L. on kinnitanud 16.09.2008 maksuhaldurile, et EQ Ehitus OÜ tegi ta A. P.iga kahepeale, A. P. on talle lapsepõlvesõber. T. P. 04.09.2008 suuliste seletuste kohaselt oli notari juures ette valmistatud volitus E. L. nimele, kuid T. P. volitusele alla ei kirjutanud. T. P. väljendas 04.09.2008 seletustes seisukohta, et teda kasutati A. P. ja E. L. poolt ära, et ta ei teadnud enne notari juurde minekut, et tuleb sellise sisuga kinnistute müügitehing, kinnistuid ise näinud ei ole. Talle tundus, et tehingu vormistamine notari juures toimus A. P.’i juhtimisel. Kohtule tundub selline väide tõenäoline juba ka sellepärast, et A. P. osutab ka õigusabiteenuseid talle kuuluvas Anti Õigusabi OÜ-s. Nii olid kinnistute müügitehingu kujundajateks E. L. ja A. P., kellel oli majanduslikke huve mõlemas äriühingus. Ka T. P. kohtumenetluses antud ütlused ei ole vastuolus tema maksumenetluses antud ütlustega. 10
  2. Kohus leiab, et on äärmiselt ebatõenäiline, et tehing oleks tehtud samasugustel tingimustel EQ Ehitus OÜ-ga mitteseotud tehingupartneriga. Majanduslikult ebaloogiline on märkida suure summa tasumisel tähtajaks kümme aastat, seejuures määramata kindlaks isegi osamaksete tähtaegu. Ka ei seatud lepinguga müüja kasuks hüpoteeki ega tagatud ostuhinna tasumist muul viisil. Oluline on, et käibemaksuseaduse § 11 lõike 1 puntki 1 (kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine) ja

§ 38lõike 1 kohaselt juba järgmisel kuul peale tehingu sõlmimist.

Kaebaja on rõhutanud, et kinnistute müügilepingu eelduseks oli EQ Ehitab OÜ osa võõrandamine E. L.lt T. P.le. Kohus märgib, et kinnistute müügilepingus sellist tingimust ei mainitud. Loogiline oleks sellisel juhul olnud nimetatud tehingute vormistamine ühes dokumendis. Käesoleval juhul kohus ei näe, et osa võõrandamine oleks kuidagi tingimuseks kinnistute võõrandamisele.

  1. Maksuotsuses märgitu kohaselt oli kinnistute ostu-müügitehingu sõlmimise hetkel E. L.le juba teada, et selle tehinguga satub EQ Ehitab OÜ makseraskustesse ja tema edasine majandustegevus võib sattuda tõsise kahtluse alla. E. L. kinnitas 16.09.2008 suulistes seletustes, et tehingu peamiseks eesmärgiks oli OÜ-le Aruküla Arendus sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tagamine (tlk 46). Kohus nõustub sellise käsitlusega Asjaolusid kogumis hinnates jääb mulje, et tehingu eesmärgiks oli tekitada ühele lepingupoolele võimalus küsida müügisummalt riigilt tagasi sisendkäibemaksu, ilma seda ega ka müügisummat ise reaalselt tasumata. Nimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et tehingujärgselt EQ Ehitab OÜ kinnistute müüki kui käivet ei deklareerinud ja käibemaksu ise ei tasunud. Käibe deklareeris EQ Ehitus OÜ alles peale seda, kui MTA hakkas uurima Aruküla Arendus OÜ käivet aprillis
  2. Seniajani ei ole aga EQ Ehitus OÜ deklareeritud käibemaksu tasunud ja asjaoludest ei nähtu ka, et tal selleks üldse raha oleks (seda enam et müügihinda talle ei tasutud). E. L. kinnitas 19.08.2008 suulistes seletustes ja A. P. 17.09.2008 seletustes, et rendilepingud OÜ-ga Fooruks Grupp tehti oma seljataguse kinnitamiseks. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et E. L. ei tegutsenud tehinguid tehes mitte mõlema äriühingu huvides, vaid sooviga jätta EQ Ehitab OÜ käive deklareerimata ja samas võimaldada Aruküla Arendus OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus on seisukohal, et tehingu kohene deklareerimata jätmine oli taotluslik ja pooltele teada juba tehingu sõlmimise hetkel.
  3. Kaebaja on viidanud tsiviilasjale nr 3-08-68233, mille sisuks on MTA esitatud nõue EQ Ehitab OÜ ja Aruküla Arendus OÜ vastu vaidlusaluse kinnistute müügitehingu kehtetuks tunnustamiseks. Kohus märgib, et kuna nimetatud tsiviilasi ei mõjuta käesoleval hetkel haldusasja lahendit, siis ei asu kohus vaid tsiviilasjasse puutuvaid väiteid analüüsima.
  4. Kaebaja on väitnud esialgses kaebuses ka, et maksuhaldur on oma õigusi maksumenetluses kuritarvitanud ning toiminud pahatahtlikult. Kaebaja esindaja vahetudes neid argumente enam ei esitatud. Kohus leiab, et väited maksuhalduri pahausksest käitumisest tagastusnõude menetlemisel ei ole tõendatud ja on paljasõnalised. Asjas kogutud materjalid ei kinnita seda, et kaebaja taotlust menetledes oleks rikutud seadust ja tekitatud kaebajale kahju. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks nimetatud väiteid põhjalikumalt analüüsida ja leiab, et need väited on alusetud.
  5. Kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et kinnistute ostu-müügitehingu puhul on tegemist tehinguga, mille tulemusena on tekitatud kunstlik võimalus Aruküla Arendus OÜ-l saada tagasi kinnistute soetamiselt käibemaks. Antud tehingul puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on teeseldud tehinguga ning MKS § 83 lõikest 4 tulenevalt ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse.
  6. Veel on väitnud kaebuse esitaja, et maksuotsus on õigusvastane sel põhjusel, et sama käibemaksu soovitakse sisse nõuda nii tehingu müüjalt kui ka tehingu ostjalt. Asjas ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur nõuab ka EQ Ehitab OÜ-lt vaidlusaluselt tehingult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohus leiab, et siinkohal ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et võib oma positsiooni muuta vastavalt sellele, kas käesoleva haldusasja esemeks olev 11 maksuotsus jääb jõusse ning kuidas õnnestub ühelt või teiselt äriühingult käibemaksu reaalselt sisse nõuda. Kohus leiab, et MKS ja

võimaldavad maksuhalduril valida, kas nõuda tasumata käibemaks sisse ostja või müüjapoolelt. Käesoleval juhul ei oleks loogiline, et nii ostja kui müüja vabanevad käibemaksu tasumise kohustusest viidates vastavalt kas tehingu toimumisele või mittetoimumisele. Samasugune olukord tekib tüüpilistel käibemaksupettuse juhtumitel, kui maksuhalduril on võimalus määrata tasumiseks/keelduda tagastamast käibemaksu nii ostjale kui määrata see tasumiseks müüjale. Kohtu hinnangul saaks küsimus käibemaksu topeltlaekumisest tõusetuda siin vaid juhul, kui see on reaalselt juba ühelt tehingupoolelt sisse nõutud ja täiendavalt asutakse seda sisse nõudma teiselt tehingupoolelt. Hetkel aga sissenõudmist veel ei toimu. Ei ole põhjust arvata, et lõppastmes asuks maksuhaldur vaidlusalust käibemaksu topelt sisse nõudma.

  1. Vastavalt MKS § 92 lg 1 punktile 3 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Aruküla Arendus on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides
  2. aprillis sisendkäibemaksu EQ Ehitab OÜ-le väljastatud arve alusel summas 6 517 164 krooni, seega vähendati sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra. Kuivõrd maksuhaldur leidis, et puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis 27.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/900 määrati OÜ-le Aruküla Arendus käibemaksu
  3. aprilli eest summas 6 517 164 krooni. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti leidnud seda, et Aruküla Arendus OÜ on 2008 aprilli käibe osas esitanud valeandmeid. Maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  4. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON
  9. Rahuldada Aruküla Arendus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  10. mai
  11. a otsus haldusasjas nr 3-08-2319 osas, milles kohus jättis rahuldamata Aruküla Arendus OÜ taotluse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  12. oktoobri
  13. a maksuotsuse nr 12-5/900 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aruküla Arendus OÜ kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  14. oktoobri
  15. a maksuotsuse nr 12-5/900 resolutsiooni punkt
  16. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu
  17. mai
  18. a otsus haldusasjas nr 3-082319 muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Aruküla Arendus OÜ kasuks välja pool esimese ja teise astme kohtus tasutud riigilõivust kokku 10 000 (kümme tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.