3-09-2438/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2438 Haldusasi M. V. kaebus tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus M. V.le halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole. Saata käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajatel õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. kriminaalmenetluse õigusvastasuse ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 27.10.2009 M. V. kaebus, milles ta taotleb tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamist, tema süüdimõistmise ja karistamise seaduslikkuse kontrollimist ning põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist ja Karistusseadustiku § 404 Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega süüdi mõistetud ja karistatud 9-aastase vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Riigikohtu 20.07.2009 kohtumäärusega ei võetud M. V. kaitsja esitatud kassatsioonkaebust menetlusse ja kohtuotsus kriminaalasjas jõustus. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) V jaos. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Lõike 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. KrMS 230 lg 1 sätestab, et juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Kohus selgitab siinkohal, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS 11. ja 12. peatükis. Riigikohtu kui kõrgeima kohtuastme lahend (Riigikohus 20.07.2009 määrusega nr 3-7-1-1-251 ei võtnud asja menetlusse) on lõplik ning selle peale ei ole võimalik edasi kaevata, sh halduskohtule. Seega jõustunud on nii esimese kui teise astme kohtute otsused ja edasikaebamise võimalused on vaidlustatud kriminaalmenetluses ammendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kohtulahendite kontroll. Käesoleval juhul on tegemist kriminaalasjaga, mille menetlus on lõppenud. Kohus siinkohal selgitab ja rõhutab, et kriminaalmenetlustoimingutele, sh selles tehtud kohtulahenditele, hinnangu andmine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Elle Kask Kohtunik