← Eesti

2-08-12571/21

Obsah (7)§ 428§ 162§ 173§ 174§ 657§ 651§ 171

2-08-12571 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-1

§ 428lg 1 p 2 alusel.

04.04.2007 jõustus tõepoolest tsiviilasjas nr 2-06-3569 kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ja milles menetluskulud jäeti hageja kanda. Tsiviilasja materjalides oli hageja poolt menetluskulude (kohtuväliste) kandmise tõendamiseks esitatud kuludokumendid. Samad kuludokumendid on käesolevas asjas esitatud varalise kahju tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole välistatud, et kostjal vastutuse aluste olemasolu korral saaks hageja nõuda vaidlusaluseid kulusid (või osa neist) käesolevas asjas mõistlike kuludena kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Jõustunud kohtulahendit nende kulude kui menetluskulude osas tehtud ei ole. Jõustunud lahendiga jaotati menetluskulud ja jäeti need hageja kanda. Samas ei ole jõustunud kohtulahendit hageja kanda jäetud menetluskulude koosseisu ja suuruse kohta. Seega ei saa väita, et nimelt vaidlusaluste kulude osas on olemas jõustunud kohtulahend ja puudub alus selles osas menetlust lõpetada. 17.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude 5

(6)proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud otsustustest ja asjaolust, et lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka kõik menetluskulud, sealhulgas kostja omad, hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused 18. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas. 19. Hageja on seisukohal, et tema näol on tegemist kahjukannatanuga, kes on saamata jäänud teenuste eest tasunud kostjale täissumma ja kandnud hagi esitamisel kohtukulusid, mistõttu on ebaõiglane jätta ka kostja kulud hageja kanda. 20.

§ 162lg 4 alusel palub jätta kohtukulud kostja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust muuta. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 651

lg-st 1 juhindudes kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulud jaotuse osas, puudub kolleegiumil alus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas kontrollida, samuti menetlust peatada. 23. Maakohus on menetluskulude jaotamisel võtnud aluseks

§ 162

lg-d 1 ja 2, mis sätestavad, et hagimenetluses kannab menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkivad kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, mis tähendab, et otsus on tehtud hageja kahjuks ning sellest tulenevalt on esimese astme kohus jätnud põhjendatult menetluskulud hageja kanda. 24. Hageja poolt kaebuses viidatud

§ 162

lg 4 ei anna kohtule vaba diskretsiooni menetluskulude jaotamiseks, vaid sätestab selged eeldused, mille esinemise korral võib

§ 162

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise reegeljuhust kõrvale kalduda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda üksnes siis, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks kostja kantud kohtukulude väljamõistmine hagejalt kõnealusel juhul äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi on jäänud rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, mis tähendab ühtlasi seda, et kostja ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjustajaks. Kuna kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel seos puudub, ei ole hageja poolt tagantjärele tarbetuks osutunud hagi esitamisega kostjale põhjustaud menetluskulude hageja kanda jätmine ebamõistlik ega ebaõiglane. Asjaolu, et hageja peab ennast vaatamata hagi rahuldamata jätmisele endiselt kostja tegevusest põhjustatud kahju kannatajaks, ei anna alust kohtukulude

§ 162lg-s 1 ettenähtud reeglipärasest viisist erinevaks jaotamiseks.

25. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.