) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus, leiab, et kuna kostja on oma 13.10.2009 vastuses hagi õigeks võtnud, siis kuulub hagi
lg 1 kohaselt rahuldamisele.
lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
lg 4¹).
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on leidnud, et kuna kostja vaidlustas S. B (pankrotis) nõude tunnustamise koosolekul hageja nõude täies ulatuses, millest tulenevalt hageja nõuet ei tunnustatud, siis on kostja PankrS § 106 lg 1 tulenevalt andnud alust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hageja seisukohale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna vaidlus puudub selles, et kostja on vaidlustanud hageja nõude täies ulatuses ja seetõttu pidi hageja nõude tunnustamiseks hagi esitama, siis on kostja andnud alust hagi esitamiseks ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja 24.03.2010 kohtukulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu riigilõivust 12 500 krooni. Kohus leiab, et kuna riigilõiv on asjas põhjendatud ja vajalik menetluskulu, siis tuleb hageja menetluskulud summas 12 500 krooni jätta kostja kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.