Tsiviilasi nr 2-09-48499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilas

) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte 12.05.1994 sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 7 340 krooni. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud dokumentaalseid tõendeid (kviitungid, arved jne), mis tõendaksid nimetatud summa suuruses tehtud kulutusi lapsele. Hageja on kohtule esitanud tõendid ainult oma saadavate sissetulekute kohta. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid kulutusi. Kostja väidete kohaselt on nad jõudnud hagejaga kokkuleppele elatise osas, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks maksnud poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist. Samas on kostja esitanud kohtule töötasutõendi, millest nähtub, et tema keskmine brutotöötasu on keskmiselt 12 617,30 krooni kuus. Lisaks on esitatud kostja kahe ülalpeetava lapse sünnitunnistused. Siinkohal märgib kohus, et abikaasa eelmisest kooselust sündinud lapse ülalpidamiskohustus ei lasu kostjal. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause 2

(3)Tsiviilasi nr 2-09-48499 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused (7 340 krooni) on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Samuti on osundatud hageja väited tõendamata. Ka kostja ei ole oma väiteid selles osas, et ta täidaks ülalpidamiskohustust, tõendanud. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise

sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus.

Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 25.10.2008. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt

§ 60kohaselt õigus ise esitada elatisehagi kohtule.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (

§ 61lg 3).

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Sirje Õunpuu Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale