Obsah (7)

§ 187§ 413§ 439§ 173§ 163§ 174§ 468

2-09-57074 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2010.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-57074 Tsivii

§ 187lg 6).

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 29.10.2009.a. esitas hageja korteriühistu Lihula mnt 5 kostja Vladimir Smirnov vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 23 284.55 krooni ja viiviste 492.05 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud. 01.

1. 2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis menetlusse korteriühistu Lihula mnt 5 hagi Vladimir Smirnov vastu. 03.12.2009a. sai kostja kätte hagiavalduse koos kostja kirjaliku vastuse nõudega. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. 08.01.2010.a esitas hageja kohtule avalduse, millega suurendas kostja vastu esitatud nõuet 7 164.25 krooni võrra. 11.01.2010a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 15.01.2010.a. sai kostja kätte hageja avalduse , millega hageja suurendas nõuet. 04.02.2010a. kohtu eelistungil soovis hageja täpsustada esitatud hagiavaldust. Kohus määras järgmise eelistungi ajaks 06.04.2010.a. . 12.02.2010.a esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 33 205 krooni ja viivised summas 671.45 krooni.. 18.02.
2. sai kostja kätte hageja hagi nõude suurendamise avalduse. 06.04.
3. toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja nõue, hageja poolt esitatud tõendid ja seisukoht kohtus Kostjale kuulub korteriomand, mis asub Haapsalu Lihula mnt 5-49, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonnas registriosa nr *. Korteriühistu Lihula mnt 5 põihikirja p 3.2.
4. kohaselt kohustub korteriühistu liige igakuiselt tasuma elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid ning sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja juhatuse poolt kehtestatud korras. KÜ Lihula mnt 5 põhikirja p 3.2.
5. kohaselt tuleb tasuda kasutatud kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Kõik Lihula mnt 5 elamu korteriomanikud on korteriühistu liikmed vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 5 lg 1 ja 3 ning KÜ Lihula mnt 5 põhikirja punktile 2.
6. Alates
7. maist ei ole kostja korteriühistule arveid tasunud. Seisuga 28.02.2010.a on kostja 2 võlgnevus hagejale põhivõla osas summas 33 205 krooni ja viiviste osas summas 671.45 krooni. Korteriühistu arvestab viivist alates 2007 aasta augustist vastavalt KÜ Lihula mnt 5 põhikirjale ja Korteriühistuseadusele. Hageja esitas tõendina KÜ Lihula mnt 5 põhikirja /tl 6a-7/, võlgnevuse arvestuse /tl 9/, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr 1293432 väljatrüki /tl 10/, võlgnevuse arvestuse /tl 23/ ning võlgnevuse arvestuse /tl 34/. 06.04.2010.a kohtu eelistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse ja avalduste juurde, millega hageja suurendas oma nõuet kostja vastu ning taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seisukohad ja esitatud tõendid 04.02.2010.a. toimunud kohtu eelistungi tunnistas kostja esitatud hagiavaldust täies ulatuses. Kostja esitas tõendina maksekorralduse
8. jaanuarist 2010.a, millest nähtub, et kostja on tasunud 08.01.2010.a hagejale 1600 krooni võlgnevuse katteks. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja esitas 06.04.2010.a toimunud kohtu eelistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei esine

§-s 413 lg-s 3 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale,

§ 413

lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel. Kostjale kulub korteriomand, mis asub Haapsalus Lihula mnt 5-49 /tl 10/. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistu Lihula mnt 5 (edaspidi Ühistu) on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse /tl 8 ja 12/. KÜS § 15 1 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna 3 eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 sätestavad, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Ühistu põhikirja punktide 3.2.

1. ja 3.2.
2. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks maiseid ning sihtotstarbelisi makseid, samuti ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatud kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Ühistu põhikirja p 3.2.
3. järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel on ühistu liige kohustatud maksma viivist üldkoosolekul kehtestatud määra järgi. KÜS § 7 lg 4 sätetel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on esitanuid kohtule põhivõlgnevuse ja viivise arvestuse /tl 9 ja 34/. Arvestuse kohaselt on kostja võlgnevus seisuga 28.02.2010 põhivõla osas summas 33 205 krooni ja viiviste osas summas 671.45 krooni. Hageja poolt esitatud arvestusest ei nähtu kostja poolt 08.01.
4. tasutud 1600 krooni. Maksekorralduse selgituse kohaselt on kostja tasunud 1600 krooni korteri võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et 1600 krooni tasumine kostja poolt on osaliseks kohustuse täitmiseks Võlaõigusseaduse § 76 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja põhinõudest maha arvata kostja poolt tasutud 1600 krooni. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestust, leiab, et hageja on põhivõla sisse arvestanud viivised ja neilt omakorda arvestanud viivist. KÜS § 7 lg 4 sätetel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 15 1 sätestab, millised on majandamiskulud. Eeltoodust tuleneb, et viivis ei ole majandamiskulu, millelt saaks viivist arvestada. Hageja poolt esitatud arve summas sisaldub aga eelmise kuu eest arvutatud viivis, millelt hageja on omakorda järgmisel kuul arvestanud viivist. Kohus on teinud hageja poolt esitatud andmete alusel /tl 9 ja 34/ põhivõla ja viivise arvestuse alates augustist
5. so ajast, mil hageja ütlustel hakati arvestama viivist / tl 31/. Põhivõla ja viivise arvestus kajastub kohtuotsuse lisas nr 1, mis on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu osa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi põhivõla osas osaliselt summas 22 991.20 krooni. Kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 22 991.20 krooni ja viivised summas 891.68 krooni. Hageja on hagiavalduse suurendamise avalduses esitanud viiviste osas nõude 671.45 krooni suuruses summas.

§ 439

kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja poolt nõutud määras 671.45 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 4 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskuld tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi põhivõla osas 70 % ulatuses ja viiviste osas 100% ulatuses. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 70 % ulatuses ja hageja kanda jäävad menetluskulud 30 % ulatuses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild Kohtunik 5