Lõpetada menetlus haldusasjas 3-09-
lg 1 p 4 alusel, kuna Pärnu Linnavalitsuse 17.08.09 korraldusega nr 422 on vaie lahendatud. Samuti palub lõpetada menetluse
lg 1 p 4 alusel nõude osas vastama OÜ M 18.06.2009 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlusele, mis puudutas erastamismenetluse jätkamist, selgituste saamist ja vaide lahendamist. Vastustaja vastas sellele taotlusele oma 12.08.09 kirjaga nr 8-4/7048-1. Vastustaja on vastanud ka oma 12.08.09 kirjaga nr 8-4/7048-1 kaebaja 08.07.09 taotlusele, mis puudutas detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist, mistõttu palub kaebaja ka selle nõude osas menetluse lõpetada
Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja taotlusele vastati enne kaebuse menetlusse võtmist, ei pea vastustaja kandma kohtukulusid
Kaebaja leiab, et kuna taotlustele vastati õigusvastase hilinemisega ja pärast kaebuse esitamist, siis peavad
Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, riigilõivu 250.00 krooni ning õigusabikulu summas 11 880.00 krooni. Menetluskulud palub kaebaja kanda OÜ L arveldusarvele 334710600000 Sampo Pank. Kaebaja leiab, et kui kohus peaks asuma vaatamata eeltoodule seisukohale, et käesolevas asjas
lg 5 ei kohaldu, palub kaebuse esitaja oma kohustamiskaebus ümber kvalifitseerida tuvastamiskaebuseks ning jätkata menetlust. Vastustaja vastuse kohaselt tuleks kaebuse esitaja kohustamiskaebused jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada mitte
lg 1 p 4 alusel, vaid seetõttu, et kaebuse esitajal puudub
lg 1 sätestatud halduskohtusse pöördumise õigus ning jätta läbivaatamata
Vastustaja vastas kohustamiskaebuses esitatud vaidele ja taotlustele enne kui kaebus menetlusse võeti (s.o 18.09.09) ja enne kui vastustaja oli teadlik üldse kaebuse esitamisest OÜ M poolt.
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine eeldab, et välja andmata jäetud haldusakt on välja antud või toiming sooritatud reaktsioonina esitatud kaebusele, millega antud juhul tegemist ole. See tähendab, et vastustaja vastas kaebuses esitatud taotlustele enda initsiatiivil ja mitte tulenevalt tema vastu esitatud kaebusest. Teiseks on vastustaja seisukohal, et OÜ M poolt 18.06.2009 ja 08.07.2009 esitatud taotluste näol ei ole tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) tähenduses. Samuti ei ole 18.06.09 ega 08.07.09 taotlustega nõutud kaebuse esitaja poolt vastustajalt teavet, vaid vastavalt 08.07.09 taotleti 3-09-1747 konkreetse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja 18.06.09 nõuti erastamismenetluse jätkamist ja vaide lahendamist. Seega ei nõutud vastustajalt mingi tema valduses oleva teabe edastamist vaid konkreetsete toimingute tegemist/haldusaktide andmist. Seetõttu, kuna antud olukorras ei kohaldu MSVS, siis ei kohaldu ka selles sätestatud 30 päevane tähtaeg ehk vastustajale ei olnud seadusega kehtestatud konkreetseid tähtaegu 18.06.09 ja 08.07.09 taotluste lahendamiseks ja seega ei saanud vastustaja neid tähtaegu ka õigusvastaselt rikkuda. Vastustaja nõustub, et vaide lahendamiseks on HMS-s sätestatud konkreetsed tähtajad vaide lahendamiseks ja samuti nõuab HMS, et haldusmenetlus viidaks läbi võimalikult eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Samas ütleb HMS § 41 ka, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kaebaja poolt kohustamiskaebuses nõutav on viibinud väga suures osas just kaebaja enda tegevusest või tegevusetusest ehk kaebaja on esitanud pidevalt uusi täiendusi ja ei ole ilmunud vastustaja korraldatud aruteludele. See näitab, et ühelt poolt on kaebaja näidanud üles tahet ja valmisolekut asja lahendamiseks olles valmis läbirääkimisteks, kuid teiselt poolt on pidurdanud sellega ka asja lahendamise loomulikku kulgu, mis on ka iseenesest mõistetav, sest ka vastustajal ei ole mõistlik esitada kirjalik vastus ainult konkreetsetele kirjalikele taotlustele/vaidele, kui vahepealsel perioodil on asjaolud juba muutunud või on pooled andnud mõista, et nende muutumine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd vastustaja ei pea õigeks menetluse lõpetamist
lg 1 p 4 alusel, siis taotleb jätta rahuldamata ka kaebuse esitaja taotlus vastustajalt menetluskulude välja mõistmiseks
KOHTU PÕHJENDUSED OÜ M on esitanud kaebuse nõuetega kohustada Pärnu Linnavalitsust viivitamata sooritama järgmised toimingud: - vastama OÜ M poolt 04.02.2009 vaidele Pärnu Linnavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 4 „Sundvõõrandamisest loobumine ja sundvõõrandamise menetluse lõpetamine“ peale; - vastama OÜ M poolt 18.06.2009 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlusele, mis puudutas erastamismenetluse jätkamist, selgituste saamist ja vaide lahendamist; - vastama OÜ M poolt 08.07.2009 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taoltusele, mis puudutas detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Pärnu Linnavalitsus 12.08.09 kirjaga nr 8-4/7048-1 vastas kaebaja taotlusele, mis puudutas erastamismenetluse jätkamist, selgituste saamist ja vaide lahendamist. Sama vastustaja kirjaga on vastatud ka taotlusele detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta. Pärnu Linnavalitsuse 17.08.2009 korraldusega nr 422 lahendati vaie Pärnu Linnavalitsuse 05.01.09 korraldusele nr 4 „Sundvõõrandamisest loobumine ja sundvõõrandamise menetluse lõpetamine“. Kaebuse esitaja esitas taotluse lõpetada kohtuasja menetlus
lg 1 p 4 alusel ning lähtudes
Taotluse kohaselt on vastustaja poolt kohustamiskaebusega esitatud nõuded rahuldatud kohtuväliselt.
lg 1 p 4 sätestab, et halduskohus lõpetab asjas menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, 3-09-1747 peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on kaebaja poolt esitatud nõuded kaebuse eesmärgi saavutamiseks täidetud ning kaebaja asja läbivaatamist ei taotle. Pärnu Linnavalitsus võtab 02.10.09 esitatud seisukohas õigeks, et nii vaidele kui ka taotlustele on vastatud hilinemisega, mis on olnud tingitud erinevatest asjaoludest (tl 25).
lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi (RKHK kohtuotsus nr 3-3-1-88-08). Seega on põhjendatud käsitletud nõuete osas menetluse lõpetamine. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, riigilõivu 250.00 krooni ning õigusabikulu summas 11 880.00 krooni. Menetluskulud palub kaebaja kanda OÜ L arveldusarvele 334710600000 Sampo Pank (tl 43-46) .
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.
lg 1 järgi halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Kuna
- s ei ole reguleeritud olukorda, millisest ajamomendist arvates mõistetakse kohtukulud kaebaja kasuks välja, tuleb lähtuda TsMS § 168 lg st 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega on analoogia alusel TsMS § ga 168 lg 5 võimalik välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks vaatamata olukorrale, et kaebuses esitatud taotlused lahendati enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist. Tulenevalt eeltoodust kuulub rahuldamisele kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks. Lähtudes
lg 2 ei saa isik menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Annika Vendik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.