) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline.
lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult
-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud
§s 22. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana.
lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). 3
lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis tuleb vastavalt
Juhindudes
lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. oktoobri 2009. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 väljendatud seisukoha järgi ei saa
lg 1 esimeses lauses kasutatud ja täitmisteate kättetoimetamisega seotud mõistet "sissenõutavus" samastada võlaõigusseaduse § 82 lg-s 7 (ja TsÜS § 147 lg-s 2) kasutatud sissenõutavuse mõistega. Arvestades juba
lg-ga 3 ei või kohtutäitur rahalise nõude sundtäitmise korral kohe pärast täitmisteate kättetoimetamist nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu täies ulatuses tasumist, sest edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue suudetakse rahuldada vaid osaliselt. Sel juhul oleks kohtutäituril õigus nõuda põhitasu üksnes
Kohus leiab, et vaidlusaluses täiteasjas muutus kohtutäituri tasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks asjast, mil kohtutäitur sai sundtäitmisele esitatud nõude lõppemisest teada s.o.
lg 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet kiiresti täitma, kuna kohtutäituri tasu vähendatakse juhtudel, mil kohtutäitur ei ole pidanud tegema muid täitetoimingud peale täitmisteate kättetoimetamise. Seega sõltub kohtutäituri tasu ka täitetoimingute mahust. Kohus märgib, et
-is ega TMS-is ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui võlgnik esitab kohtulahendi, millest nähtub sundtäitmisele esitatud nõude lõppemine. 9. Täiteasja nr 024/2004/663 kohta avatud täitetoimikust ei nähtu, et kohtutäituri vahendusel oleks sissenõudja kasuks sundtäitmisele esitatud nõue osaliseltki rahuldatud. Samas nähtub vaidlusaluse täiteasja toimikust, et kohtutäitur on teinud võlgniku arvelduskontode suhtes arestimistoiminguid ning teinud esildise võlgniku varale keelumärke seadmiseks Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses ning Ehitusregistris. Kohus leiab, et antud asjas tuleb
lg-t 3 kohaldada koostoimes
lg-ga 2 tõlgendades sätteid nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast).
lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Seega tulnuks kohtutäituril kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumisel otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmine võlgnikult arvestades asjaolu, et täitmisele esitatud nõue lõppes lähtudes proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulgast ja mahust. Arvestades, et kohtutäitur ei ole teinud aeganõudvaid ja keerukamaid arestimistoiminguid (nt ehitise arestimine) ega vara müünud, kuid on edastanud krediidiasutustele arvelduskontode arestimise aktid ning teinud esildised võlgniku vara käsutamise keelamiseks, on põhjendatud kohtutäituri tasu väljamõistmine 30% ulatuses kohtutäituri tasu seaduses ettenähtud täismäärast s.o 1239 krooni koos käibemaksuga. Seega ei ole kohtutäituri tegevus 2891 krooni osas kohtutäituri tasu sissenõudmisel seaduslik.
järgi kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul. Kuivõrd kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 2891 krooni sissenõudmisel ebaseaduslikuks, tuleb kohtutäituril alusetult nõutud summa, kokku 2891 krooni võlgnikule tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul. 10. Kohus leiab, et võlgniku kaebuse tuleks läbivaatamata jätmine
Kohtutäitur on võlgniku kaebuse ka vaidlustatud kohtutäituri tasu osas sisuliselt läbi vaadanud võttes otsuses seisukoha, et tasuotsus 4 jääb muutmata ning selgitanud oma otsuses ka kaebuse kohta tehtud otsuse edasikaebe korda (“Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates“ [tl 10]), mistõttu ei ole kohtutäituri antud vastuväite esitamine kohtumenetluses kooskõlas menetlusõiguse heauskse kasutamise põhimõttega. 11. Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.