3-09-2538/22

3-09-2538 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-2538 Haldusasi A. G´i G´i kaebus: - tuvastada kaebaja töötamine Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.1991; - tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati A. G´le 05.03.2009 eluaegne pension 4531.00 krooni kuus; - tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja otsus nr 43561/1, millega määrati alates 01.04.2009 A. G´le eluaegne pension 4761.00 krooni kuus. Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2010 Menetlusosalised Kaebaja: A. G, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan Tõlk: Anu Talu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1; § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada A. G´i kaebus. Tuvastada A. G´i (isikukood …, elukoht …) töötamine Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.
3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati A. G´le 05.03.2009 eluaegne pension 4531.00 krooni kuus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja otsus nr 43561/1, millega määrati alates 01.04.2009 A. G´le eluaegne pension 4761.00 krooni kuus. 3-09-2538 Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama A. G´i G´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul üldise pensioniõigusliku staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 05.03.2009 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. aprillist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses ASJAOLUD 06.11.2009 06.11.2009 esitas kaebaja kohtule kaebuse, milles palus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni staaži arvestamise aluseks töötamise P ajavahemikul 11.04.1988-06.09.1991 (tl 5-7). 25.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 25). 03.12.2009 03.12.2009 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 28). 16.12.2009 esitas vastustaja täiendavad seisukohad kaebusele (tl 32). 09.02.2010 määrusega määrati haldusasi läbi vaadata kohtuistungil (tl 35). 06.04.2010 06.04.2010 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja esitatud nõuet ning taotles tuvastada pensioniõigusliku staažina tema töötamine Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.
6. Samuti esitas kaebaja taotluse tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati kaebajale 05.03.2009 eluaegne pension 4531.00 krooni kuus ja sama haldusorgani 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati alates 01.04.2009 kaebajale eluaegne pension 4761.00 krooni kuus ja teha samale haldusorganile ettekirjutus vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi, arvestades kohtuotsuses tuvastatuga. Vastustaja taotluse muutmisele vastuväiteid ei esitanud (tl 50). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt esitas ta pensioniametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja 08.06.2009 otsusega nr 43561/1 määrati A. G´le 05.03.2009 eluaegne pension 4531.00 krooni kuus ning 08.06.2009 otsuse alusel loeti pensioniõiguslikuks staaźiks 37, 751 aastat ja määrati kaebajale pension alates 01.04.2009 4761.00 krooni. Pensioniamet jättis staaźi arvestusest välja kaebaja töötamise Pes ajavahemikus 11.04.198806.09.1991, kuna töötamise kohta puudusid kindlad tõendid, kuid antud asjaolu mõjutab määratava pensioni suurust. Vastavalt tööraamatu kannetele töötas kaebaja Pes peainsenerina, direktori kohusetäitjana, direktorina. Kaebaja tööraamatus on õiged kanded küll olemas, kuid puudub pitsat. Kuna P allus Tööstuskomplektile vormistati direktorina töötamine Tööstuskomplekti juhtkonna käskkirjaga. Arhiivis kaebaja töötamise kohta andmed puuduvad ning dokumentide asukoht on teadmata. 06.04.2010 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja esitatud nõuet ning loobus soodustingimustel vanaduspensionistaaži tuvastamisest, taotledes üksnes tuvastada pensioniõigusliku staažina tema töötamine Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.
7. Samuti 3-09-2538 esitas kaebaja taotluse tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati kaebajale 05.03.2009 eluaegne pension 4531.00 krooni kuus ja sama haldusorgani 08.06.2009 otsus nr 43561/1, millega määrati alates 01.04.2009 kaebajale eluaegne pension 4761.00 krooni kuus ja teha samale haldusorganile ettekirjutus vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi, arvestades kohtuotsuses tuvastatuga. Vastustaja Vastustaja arvamuse kohaselt on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks. Vastuses on vastustaja seisukohal, et lõpliku seisukoha kaebuses saab ta anda peale tunnistajate ja kaebaja selgituste ärakuulamist. Kohtuistungil vastustaja luges tõendatuks kaebaja töötamise Pes ajavahemikul 11.04.198806.09.
8. Samuti ei vaielnud vastustaja kaevatavate otsuste tühistamisele vastu, kuna Pärnu Pensioniamet on jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse ja ei ole oma otsust põhjendanud. Kaebajale oleks soodsam olnud osaline otsus isiku suhtes, kus oleks märgitud eraldi tuvastamisele kuuluv staaž ja ajavahemik, mida pensioni hulka ei arvestata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Kaebaja muutis esitatud nõuet kohtuistungil, mis on kooskõlas HKMS § 19 lg
9. Samuti on 06.11.2009 esitatud kaebuse raames esitatud nõue ka vastustaja haldusaktile. Tühistamise nõue on esitatud kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
10. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Riikliku Pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) § 11 lg 1 kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: 1) baasosast; 2) staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega; 3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Seega omab pensioniõiguslik staaži hulka arvatud aeg tähendust vanaduspensioni suuruse kindlaksmääramisel. RPKS § 27 lõike 3 alusel kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise korra) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega (tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. A. G´i tööraamatust nähtuvalt töötas kaebaja Pes: - peainsenerina 11.04.1988-01.01.1989; - direktori kohusetäitjana 01.01.1989-29.05.1989; - direktorina 29.05.1989-06.09.
11. 3-09-2538 Kaebaja tööraamatu kannet ei saa aga arvesse võtta, kuna see ei olnud vormistatud nõuete kohaselt. Sealt puudusid pitsat ja tööraamatu täitmine oli ebapiisav. Töötamine direktorina oli vormistatud Tööstuskomplekti juhtkonna käskkirjaga, kuna P allus Tööstuskomplektile. Lääne-Viru Maa-arhiivi 02.06.2009 vastusest kaebaja esindajale nähtub, et arhiiv säilitab Tööstuskomplekti kaadrialased käskkirjad aastatest 1963-
12. Vastuse täiendusest nähtub, et säilitamisel on ka Tööstuskomplekti töötajate palgakontokaardid aastatest 1963-1994, kuid kaebaja nime sealt ei nähtu. Riigiarhiivi 19.10.2009 kirjast kaebaja esindajale selgub, et Pe dokumente ei ole arhiivi üle antud ja nende asukoht on teadmata. Kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole arhiivimaterjalid kaebaja töötamise kohta säilinud on võimalik kaebaja töötamist Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.
13. tõendada tunnistajate L. G´i ja I. J ütlustega. Tunnistaja L. G´i poolt antud ütluste kohaselt töötas ta Res peainsenerina. Sinna tööle kutsus teda G, kes töötas Res direktorina. Tunnistaja ütluste kohaselt allus ta otseselt G´ile, mistõttu sai tööülesanded otse kaebajalt. Gi tööülesannete hulka kuulus muuhulgas ka erinevate käskkirjade vormistamine (tööle võtmised, töölt vabastamised, ohutustehnikaalased, distsiplinaarkaristuse alased, raamatupidamislikud jne). Tunnistaja I. J ütluste kohaselt läks ta tööle kaadriinspektorina
14. aastal R, mis allus Tallinna Tööstuskomplektile. Nimetatud ajal töötas tehases direktorina L ning kaebaja oli peainsener. Juhtkonna vahetuse ajal
15. aastal L lahkus ning G määrati direktori kohusetäitjaks ning hiljem direktoriks Tallinna Tööstuskomplekti poolt. Tunnistaja allus otseselt kaebajale ja sai tööülesanded temalt. J sõnul allkirjastas G kõik vajalikud käskkirjad. Tunnistaja ütluste kohaselt vormistas tema Gi tööraamatu vastavad kanded kaevatava perioodi kohta ning kinnitas, et kandes nr 20 on dokumendi viites aastaarv ebaõige. Samuti oleks pidanud olema pitsat, kuid kuna pitsat asus pearaamatupidaja valduses, ei olnud tal võimalik seda kasutada. Vastustaja ei vaidlustanud tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud kaebaja väiteid tema töötamisel Pes ajavahemikul 11.04.1988-06.09.
16. Samuti ei vaielnud vastustaja kaevatavate otsuste tühistamisele vastu, kuna Pärnu Pensioniamet on jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse ning otsused on põhistamata. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses tuleb lugeda tõendatuks, et A. G töötas ajavahemikul 11.04.1988-06.09.1991 Pes. Annika Vendik Kohtunik