ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 8.04.2010.a esitas sihtasutuse juhatuse liige kohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. Selgituseks oli, et pankrotiavalduse esitamise tingis kinnisvara müügilepingust tulenev võlgnevus. Suurim võlausaldaja oli hoone müünud sihtasutusele. Kuid nüüd on saavutatud sama võlausaldajaga kokkulepe, mille kohaselt hoone tagastatakse ja võlausaldaja loobub viivisenõudest. Kinnistu tagasikandmisega on võlgnevus loetud tasutuks. Ära on langenud maksejõuetuse tekkimise põhjus. Kohtuistungil juhatuse liige kinnitas sama, taotledes jätkuvalt menetluse lõpetamist. On küll veel mõned võlad (10650 krooni), kuid need tasutakse aktsiatemüügist saadud rahast. Sihtasutuse varaks on veel äriühingu aktsiad nominaalväärtusega 116 tuhat krooni. Juhatuse liige leiab, et tasuda tuleb ka tekkinud ajutise halduri tasu ja tema muud kulud. Tööks kulutatud aeg 10 tundi on õige ja reaalne. Tasu maksmise kohustus tuleb panna lõpetamise määrusesse. Aga tasumist palub võimaldada ositi kahel korral, kusjuures viimane makse jääks maikuu lõppu. Kindlasti saab tasu maksmisel aidata sihtasutuse asutaja OÜ Stromling. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (
) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on seadusest tulenev õigus
lg 2 järgi.
lg 1 kohaselt on hageja õigustatud loobuma hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Võlgnik on nii käitunud. Ta on põhjendanud, et maksejõuetus oli ajutine. Loobumise avaldus ei kahjusta enam võlausaldajate huvi. Tasumata võla suurus 18598.90 krooni mahub aktsiate väärtusesse ja asutaja OÜ Stromling (juhatuse liige Urmas Matsalu) tegevusse. Loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab võlgniku loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse samal alusel sama hagieseme üle. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutise halduril õigus tasule, mille ülemmäär on lg 3 alusel 1500 krooni tunni eest. Sama paragrahvi lg 4 järgi saab kohus kohustada pankrotiavalduse esitanud võlgnikku tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Haldur on esitanud tasu 10 tunni ulatuses tunnitasuga 1200 krooni ja kulu katteks 30 krooni. Võlgniku juhatuse liige ei vaidlustanud tundide arvu ega tasu suurust, pidades tasu maksmist lausa enda kohuseks. Kohus leiab, et võlgnik on oma kiirustava ja mõtlematu tegevusega põhjustanud kohtu ja halduri tegevuse. Seega on põhjendatud tasu maksmine võlgniku poolt. Rahuldada saab palve, et tasumise kohustus võiks olla kahe kuu jooksul kahes osas. Üle kontrollides OÜ Stromlingi kui ühe sihtasutuse asutaja äriregistri andmed ja tegevuse, siis langeb see kokku võlgniku juhatuse liikme andmetega, et tegemist on tegutseva äriühinguga. Usutav on abistamine ajutise halduri tasu maksmisel. Osaühingu juhatuse liige on ka võlgniku juhatuse liige. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.