) § 396 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 158 lg-le 1, § 397 lg-le 1 ning § 164 lg-tele 1 ja
lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 järgi on rikkumine vabandatav siis kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel.
lg 1 alusel on võlgnikul kohustus tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustusega sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ja viiviseks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib võlausaldaja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 alusel asub sellisel juhul uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.
lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi kohustub laenuandja teisele isikule andma rahasumma laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1, § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 ning § 396 lg 1, § 401 lg 1, 3 ja § 164 lg 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus 6 709 krooni. Maksegraafikujärgseks summaks oli 16 609 krooni, kostja sooritas makse 20.02.2009 summas 4 500 krooni ja 19.10.2009 summas 1 500 krooni. Kahe laekumise vahel on möödunud 8 kuud. Viimane makse on hageja poolt arvestatud põhikohustuse katteks. Vastavalt lepingu p 13 on viivis 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päeva arvust ning seda arvestatakse laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegemiseni. Asjaolude kohaselt sõlmis kostja 23.12.2008 interneti teel hagejaga maksegraafiku võlgnetava kohustuse täitmiseks, mille kohaselt kostja tunnistas võlgnevust summas 12 059 krooni ja kohustus seda tasuma 4 kuulise perioodi jooksul intressiga 10,78 % kuus. Kostja hinnang nagu maksegraafik on sõlmitud ebasoodsatel tingimustel ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd kostja on 3 oma tahtega avaldanud, et tunnistab nõuet ning soovib võlgnetava summa hagejale tagastada. Käesoleva ajani kohustust aga täidetud ei ole. Hageja on arvestanud viivist 02.04.2008 võlgnetava summa jäägilt, milleks oli 8 209 krooni kuni 25.05.2009 summas 2 175.39 krooni (8 209 * 53 p * 0,5 %). Kostja vastuväited esitatud nõudele on asjakohatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks lepingu alusel kooskõlas
76 lg 1, 2 ja § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 viivis 2 175.39 krooni ulatuses väljamõistmisele. Kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on teadlikult võtnud enda peale kohustused, mis kuuluvad ka
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.