Obsah (7)

§ 177§ 142§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprillil 2010.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-10016 Tsiviilas

§ 177

lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

1. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-10016 kannab Kristi Lekk täielikult.
3. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1400 krooni hagihinnalt tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest 1100 krooni. Edasikaebamise kord Kristi Lekk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristi Lekk võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Paide Elamuhooldus võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Pooled on
2. novembril 1999.a sõlminud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga Aiavilja 11-3 Paide linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgnes hagejale 6835 krooni. Seega oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Menetluse käigus on kostja võla tasunud põhinõude osas tasunud.
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras ei ole ning hageja on viivise arvutanud vastavalt seadusega kehtestaud määrale, so EKP põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 7% aastas (1.01.2010 seisuga 0,021% päevas). Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid 2 omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (101.45 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 5.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o kostja. Asjaolu, et kostja menetluse käigus on tasunud kogu põhivõla, ei vabasta kostjat hageja menetluskulude tasumisest, sest oma kohustuste täitmata jätmisega on ta põhjustanud hageja vajaduse kohtusse pöördumiseks. 6.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni ja õigusabi kulu 1100 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t on põhjendatud ja vajalik. Menetluskuluna tuleb kostjal hüvitada õigusabi kulu koos riigilõivuga 2500 krooni. 7.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3