) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 2 400 krooni. Käesolevas menetluses esindab hagejat tema töötaja A.K . Kohus märgib, et
lg 2 tulenevalt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu taotletud õigusabikulu antud juhul hüvitamisele. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
lg 4²).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu kokku 2 150 krooni. Tulenevalt
Hagihinda arvutades 2 2-09-8626 ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem (
lg 2).
Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 5 000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda kuni 5 000 kroonise hinnaga hagilt riigilõivu 1 000 krooni. Hageja on tasunud 03.03.2009 (viitenumber 2900072369) ja 15.06.2009 (maksekorraldus nr 6609, viitenumber 2900072699) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, kohtu poole pöördumisel riigilõivu kokku 2 150 krooni (150 krooni on hageja tasunud hagimaterjalide väljatrüki eest). Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, kuulub enam tasutud osas riigilõiv summas 1 000 krooni tagastamisele
Hageja on tasunud 09.11.2009 (maksekorraldus nr 9305) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank, viitenumber 3100057358, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni. Kuna kohtutäitur on vastavalt kohtutäituri seaduse § 24² ja § 2527 lg 2 otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 240 krooni (s.h käibemaks 40 krooni), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 180 krooni, tagastamisele. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.