) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 500 krooni,
Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele. Tsiviilasi nr 2-10-10590 3.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja väitis, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Kostja seda väidet ei vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on hageja õigustatud nõudma kostjalt oma menetluskulude kandmist ja kostja on kohustatud hageja põhjendatud menetluskulud hüvitama. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt soovib hageja kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist pooles ulatuses, st summas 500 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1980 krooni. Vajadus tasuda hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu hageja poolt kantud ulatuses, st summas 1000 krooni, tuleneb seadusest. Seega on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud. Arvestades, et seoses hagist loobumisega tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, peab kostja hüvitama hagejale teise poole riigilõivust, st 500 krooni. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1500 krooni (s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.