108 lg 4 tähenduses minetatud. Kohtuistungil loobus kostja aegumise vastuväitest. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 368 lg 2 (kuni 10.12.2008. a kehtinud redaktsioon) kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. TsMS § 368 lg 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal lisaks menetlusosalise õigusele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Seega on hagejal õigus esitada TsMS § 368 lg 2 sätestatud tuvastushagi, paluda kahju hüvitamist või jääda täitmisnõude juurde. Johtuvalt hageja selgitustest jäi ta kompromisslepingu täitmisnõude juurde. Järgnevaga analüüsib kohus vaidlusalust kompromisslepingut ning seda, kas kostja on kohustatud esitatud täitmisnõude alusel 1 245 000.- krooni hagejale välja maksma. TsMS § 578 lg 1 tähenduses on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastike järeleandmiste teel. Sätte lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Arvestades, et kompromissleping kinnitati kohtu poolt, on leping ühtlasi täitedokument. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtulik kompromissileping allub tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning on täitedokumendiks täitemenetluses (tsiviilasi nr 3-2-1-148-04 ja 3-2-1-77-06). Tsiviilkolleegium on rõhutanud, et eelkõige tuleb
lg 5 p 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki (3-2-1-98-09). Johtuvalt kohtuliku kompromisslepingu eesmärgist sõltus järeleandmiste ulatus riskidest, mida menetlusosalised soovisid lepingu kaudu maandada. Tsiviilasjas nr 2/109-389/04 kinnitatud kompromisslepingu p 2.10 kohaselt, kui kostjate BGOÜ ja/või Hansa Liising Eesti AS poolt ei täideta kohaselt käesoleva kokkuleppe punktides 2.1 – 2.3 nimetatud kohustusi, on hagejal õigus tulenevalt käesolevast kokkuleppest esitada nende kostjate vastu nõue käesolevas kokkuleppes nimetatud kohustuste täitmiseks ja mittetäitmisega seotud kahju hüvitamiseks. Lepingu tekstist solidaarvastutuse olemasolu ning lepingupoolte ühine tahe sõnaselgelt ei väljendu, mistõttu kohus analüüsib lepingus ettenähtud kohustuste sisu.
lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 kohaselt, tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
Järelduvalt
lg 4, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kompromisslepingu p. 2.1 kohaselt kohustus BGOÜ andma hagejale allüürile 3toalise korteri XXX Tallinn alates 01.04.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 3 järgi, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
lg 4 sätestab, et juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada järgmist: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Tsiviilkolleegium on märkinud, et
lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel
lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (tsiviilasi nr 3-2-1-44-09). Järelikult lasub tõendamise koormus antud juhul hagejal. Tsiviilkolleegium on lisanud, et Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (tsiviilasi nr 3-2-1-45-08). Seega tuleb lähtuda tsiviilasja nr 2/109-389/04 asjaoludest, kus kompromissleping kinnitati. Nimetatud tsiviilasjas nõudis hageja 14.05.
lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
108 lg järgi võib võlgnik eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Kui võlgnik on täitmise nõude esitamiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja, loetakse see pikenenuks mõistliku tähtajani. Sätte lg 5 alusel, kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Hageja arusaam, et
108 lg 3 osundatud tähtaeg kattub hagi aegumise tähtajaga, on ekslik. Vastupidisel juhul puuduks analüüsitaval sättel mõte. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtaeg on kuudes mõõdetav, tähendades, et täitmisnõue esitatakse eelkõige võlgnikule, mitte otse kohtule. Johtuvalt kohtuliku kompromisslepingu olemusest on see siiski täitedokument ning täitmisnõude rahuldamine hagimenetluses tähendaks kahe täitedokumendi teket, mis ei ole asjakohane. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtuliku kompromissilepingu alusel on võimalik nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel (tsiviilasi nr 3-2-1-148-04). Eeltoodu ei laiene, täitmisnõude esitamisele. Eeltoodut kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et korteriomandi turuhinna väljamaksmise kohustus ei ole solidaarkohustus. AS Hansa Liising kohustused olid sõnaselgelt määratud ning piirdusid tehingu toimumiseks vajaliku nõusoleku andmisega. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Rahalise nõude suurusega kohus nõustub ning leiab, et see on tõendatud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga (toim lk 47). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hagejale on antud õigus menetlusabina tasuda riigilõiv osamaksetena. TsMS § 190 lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Menetluskulud, sh ositi tasutav riigilõiv, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, sest hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.