) § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus on antud asjas määranud 7 korral istungeid, millistele on edastanud kostjale kutsed isikliku kohaloleku kohustusega ning viimastel kordadel trahvihoiatusega. Kohus on saatnud kostjale kohtukutseid kostja e-posti aadressil, kuid kostja ei ole kinnitanud nende kättesaamist ega ilmunud istungile. Kohus on kohtutäitur Elin V abiga välja selgitanud, et kostja elukohaks on XXX, kuhu kohus toimetas kostjale kohtukutse 26.01.2009 toimunud kohtuistungile, millisele kostja kohale ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest, kohtuistungi aegadest on kostjat teavitanud ka hageja telefoni teel. Kohus on kostjale kohtukutse edastanud ettevõtja VTH ((XXX) juhatusele,( mille üks juhatuse liige kostja ka ise on), kostjale kättetoimetamiseks. Kohus on trahvinud kostjat kohtuistungile mitteilmumise eest, kuid kostja ei ole ikkagi istungitele ilmunud. 26.02.2009 kell 13.00 toimunud istungile edastas kohus kostjale kohtukutse juhindudes
lg 2 hoiustamisega aadressil XXX, kuid kohtule tagastati ümbrik märkega: „ei ela enam antud aadressil. Kolis välismaale.“ Kostja kohut oma kolimisest ja uuest elukohast ei ole teavitanud, seega kutsus kohus kostja 14.05.2009 kell 12.00 toimunud istungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kohtukutse on avaldatud 09.04.2009. 11.05.2009 saabus kohtule kostja kirjalik teade, et kostja ei saa 14.05.2009 kell 12.00 toimuvale istungile ilmuda, kuna elab XXX ja hooldab seal haiget ema ja lennupiletite ostmiseks puuduvad materiaalsed vahendid. Seega oli kostja 14.05.2009 kell 12.00 toimunud istungist teadlik. 14.05.2009 kell 12.00 toimunud istungil taotles hageja asja läbivaatamist sisuliselt, kuna kostja ei ole piisavalt põhistanud kohtuistungile mitteilmumist. Hageja soovib abielu lahutada. Pooled elavad enam kui 1, 5 aastat lahus ja perekonna taastamine ei ole enam võimalik, kuna perekond on purunenud. Hageja soovib elama ja tööle asuda teise riiki ning soovib korraldada oma isiklikku elu, kuid kostja teeb selleks igati takistusi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud asja läbivaatamine sisuliselt ilma kostja kohalolekuta.
järgi tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus on teinud endast kõik, et kohustada kostjat isiklikult kohtusse ilmuma, kuid kostja venitab tahtlikult kohtumenetlust ning ei ilmu kohtu poolt määratud kohtuistungitele ega teavita kohut tema mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohus on seisukohal, et ei saa sundida ühte abielu poolt, antud juhul hagejat, tema tahte vastaselt olema abielus. Hageja palub seoses kostja vägivaldusega ning abielusuhete lõppemisega abielu lahutada, kuna perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt kostja L T ’i Austraaliast saadetud ja kohtusse 11.05.2009 saabunud kirja alusel kohus järeldab, et LT on asunud alaliselt elama XXX oma haiget ema hooldama. Kuna L T ’il puuduvad tema väite kohaselt materiaalsed vahendid Eestisse lennuks (kohtuistungile) leiab kohus, et antud asi tuleb läbi vaadata ilma kostja isikliku kohalolekuta. 2 Lisaks märgib kohus, et LTon alates 13.04. 2009 oma elukohana Rahvastiku-registris registreerinud Tallinnas, XXX ning Rahvastikuregistri andmetel on L T ’i elukoht olnud alates 31.08.1970 kuni käesoleva ajani olnud XXX. I T ’i alaline elukoht Rahvastikuregistri andmetel on alates XXX Tallinna linn ja alates XXX Maardu linn, Eest.i Kohus, kuulanud ära hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Abielutunnistusega on tõendatud et poolte abielu on sõlmitud Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. XXX Tallinna Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja esitas kohtule hagi, milles palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu seoses kostja vägivaldsusega, mistõttu hageja oli sunnitud kodunt lahkuma ning ei ela kostjaga koos juba mitu kuud. Kostja ei ole abielulahutusele sisulisi vastuväiteid esitanud. 14.05.2009 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada, kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks. Kostja kohtule sisulisi kirjalikke vastuväiteid esitatud hagi kohta esitanud ei ole, samuti ei ilmunud kostja, hoolimata kohtu mitmekordsetest kohustustest, kohtuistungile. Eeltoodu alusel on kohus teinud kindlaks, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja seega tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes
Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.