Obsah (4)
§ 53§ 54§ 47§ 92KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-178
§ 53lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole
§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Gillian esitas 17.06.2008 Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele (LõMTK) vaide LõMTK 15.05.2008 korralduse peale. Vaide kohaselt oli selle allkirjastanud OÜ Gillian juhatuse liige Raivo Paala, kasutades allkirjana omakäeliselt kirjutatud nelja risti (+ + + +) kujutist. LõMTK nõudis 20.06.2008 teatisega vaides esinenud puuduste kõrvaldamist, leides, et vaie polnud omakäeliselt allkirjastatud ning selles polnud esitatud selgelt väljendatud taotlust. OÜ Gillian täiendas vaides esitatud taotlust, ent kasutas endiselt allkirjana nelja risti kujutist. LõMTK leidis, et vaides esitatud puudusi ei kõrvaldatud, ning tagastas vaide 02.07.2008 otsusega. OÜ Gillian esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) kaebuse LõMTK nimetatud otsuse peale. MTA jättis 11.08.2008 otsusega nr 6-2/262 kaebuse rahuldamata, leides, et LõMTK toimis vaiet tagastades õiguspäraselt, sest vaie ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele – sellel puudus omakäeline allkiri. 3-08-1783 OÜ Gillian esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.08.2008 otsuse nr 6-2/262 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks võtma kaebaja vaie menetlusse. Kaebuse põhjendused on järgmised. Ükski õigusnorm ei keela isikul kasutada oma allkirjana nelja risti kujutist ning selliselt allkirjastatud vaide tagastamine on õigusvastane. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet väljastas R. Paalale isikutunnistuse, millele on allkirjana samuti kantud nelja risti kujutis. Vastustajal ei ole pädevust hinnata seda, kas isiku poolt allkirjana kasutatav kujutis vastab Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 361 „Isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“ sätestatud tingimustele. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kaebaja argumentatsiooni sisuliselt üldse käsitlenud. Maksuhalduri keeldumine nelja risti kujutisega allkirja tunnustamisest on vastuolus hea halduse põhimõttega. Vastustaja on varem aktsepteerinud R. Paala allkirjana nelja risti kujutist. Olles 24.07.2007 korralduses leidnud, et nelja risti kandmist OÜ TNK Eesti nimel esitatud maksudeklaratsiooni allkirjalahtrisse ei saa käsitleda maksudeklaratsiooni allkirjastamisena, tühistas LõMTK 06.09.2007 eelnimetatud korralduse pärast seda, kui R. Paalale anti välja isikutunnistus, millele oli omaniku allkirjana kantud sarnane kujutis. Seega on maksuhaldur enda jaoks siduvalt tuvastanud, et R. Paala allkirjatähiseks on nelja risti kujutis, ning peab selliselt allkirjastatud dokumente aktsepteerima ka edaspidi. Vastustaja käsitlus isiku allkirjast piirab lubamatult kaebaja õigusi ning on sellisena vastuolus põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatuga. Kuivõrd õigusaktidega ei ole kehtestatud mistahes piiranguid isiku allkirjana kasutatavale kujutisele, siis on igaühel õigus kasutada allkirjana sellist omakäeliselt vormistatud kujutist, nagu ta õigeks ja heaks arvab. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 139 lg 3 kohaselt kirjutab vaidele alla selle esitaja või tema esindaja. MKS ei sätesta allkirjale esitatavaid nõudeid. Seetõttu tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusest nr 361 (määrus nr 361), mille § 3 lg 1 neljandast lausest tulenevalt peab allkiri koosnema tähtedest. R. Paala poolt kasutatud neli risti sellele nõudele ei vasta. Maksuhalduril on pädevus kontrollida vaiete vastavust esitatud nõuetele ja võtta seisukoht selles, kas vaie on allkirjastatud või mitte. Maksuhaldur teavitas kaebajat kirjalikult vaides esinenud puudustest, kaebaja oli maksuhalduri seisukohast teadlik ning asjakohatud on kaebaja etteheited ärakuulamisõiguse ja hea halduse põhimõtte rikkumise kohta. Nõustuda ei saa väitega, et maksuhaldur on varem nelja risti kujutist R. Paala allkirjana aktsepteerinud. Tegelikult ei ole tuvastatud, et need neli risti oleks joonistanud R. Paala. AS Parex Banka Eesti Filiaalile antud allkirjanäidisest nähtuvalt on R. Paalal olemas ka kõigile nõuetele vastav allkiri. Kaebaja kasutab nelja risti kujutist oma allkirjana kiuslikkusest. Allkirja asemel nelja risti kujutise kasutamine ei võimalda isikut identifitseerida. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kirjas märgitakse, et tõenäoliselt ei oleks võimalik käekirjaekspertiisiga tuvastada isikut, kes need neli risti kirjutanud on. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-1-1155-05, et maksudeklaratsiooni allkirjastamine ei ole pelgalt formaalsus. Kuivõrd nelja risti märkimine ei võimalda isikut identifitseerida, siis peab haldusorgan võtma tarvitusele täiendavaid meetmeid, et isikut tuvastada, ent sellega seotud lisakoormus on põhjendamatu ning maksumaksja ei peaks kinni maksma kaebaja kiuslikust suhtumisest tulenevaid täiendavaid kulusid. Nelja risti ei muuda käesoleval juhul identifitseeritavaks allkirjaks ka asjaolu, et samasugune allkiri on ID-kaardil, kuna ID-kaardile märgitud nelja risti võrdlemine mujale märgitud nelja ristiga ei võimalda kindlaks teha, kas vastavad ristid on joonistanud sama isik. 2
(7)3-08-1783 Tallinna Halduskohus jättis 05.05.2009 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Vaidlus käib selle üle, kas nelja risti kujutist saab käsitada allkirjana ning kas Gillian OÜ nimel esitatud vaie vastas MKS § 139 lg-s 3 sätestatule. Allkirja üldkehtivat legaaldefinitsiooni Eesti õiguses antud ei ole, samuti ei ole üldnormi, millega oleks kehtestatud allkirjale mistahes nõuded või milles määratletaks tunnused, millele isiku allkiri vastama peab. Samuti ei sisalda MKS ega ükski muu maksukorraldust reguleeriv õigusakt norme selle kohta, millistele tunnustele peab vastama maksumenetluses isiku poolt antud allkiri. Vastustaja omistas põhjendamatult üldise iseloomu Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusele nr 361. Määrus on antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lg 1 alusel ning selle täitmiseks ega saa seetõttu reguleerida mistahes muid õigussuhteid. Samas on nimetatud määruse sätted abiks allkirja mõiste sisustamisel ning allkirja mõistet kasutatavate muude õigusnormide, sh MKS § 139 lg 3, tõlgendamisel. Allkirja legaaldefinitsiooni puudumisel tuleb vaadata selle mõiste tähendust tavakeeles. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu I köite (Tallinn 1988) kohaselt on allkiri omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Selle määratluse kohaselt saab allkirjana käsitada sellist graafilist kujutist, millel isik on kirjatähti kasutades kujutanud oma nimekuju. Sageli ei kirjuta aga inimesed allkirja samamoodi, nagu nad kirjutaksid oma nime käsitsi kirjutatud teksti sees, allkiri on sageli stiliseeritud, pigem sagedaseks tuleb pidada sedagi, et allkirjast ei ole mistahes teisel isikul võimalik välja lugeda allkirja andnud isiku nime. Selline praktika on üldine ning seda arvestades ei saa allkirja olemus või selle õiguslik siduvus sõltuda sellest, kas allkiri kujutab tähti, millest koosneb allkirja andja nimi või mitte. Seda ei ole sageli võimalik ka tõsikindlalt tuvastada. Seega ei pea allkirjast tingimata nähtuma isiku nimekuju ja allkiri ei pea sisaldama tingimata vähemalt isiku perekonnanime väljakirjutust. See ei tähenda siiski, et õiguslikult siduva allkirjana tuleks käsitada mistahes omakäelist graafilist kujutist. Sõnaraamatu definitsioon (omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud) rõhutab, et allkirjana kasutatavas kujutises peab väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri. Käekiri on ainulaadne ning iga inimese puhul vähemalt teatud määral erinev. Just seda eripära kui allkirja andja identifitseerimist võimaldavat tunnust peab allkiri kandma. On ilmne, et üksnes sirgetest joontest koosnevas nelja risti kujutises ei väljendu mistahes moel kaebaja seadusliku esindaja R. Paala käekirja eripära. Allkirjas isikule ainuomase käekirja eripära väljendumine on vajalik allkirja eesmärki arvestades. Õiguslikult siduva allkirja andmise esmane ning tähtsaim eesmärk on võimaldada teistel isikutel veenduda ning vajadusel (kasvõi tagantjärele) kontrollida, kas dokumendile on allkirja andnud isik, kelle nimel on dokument esitatud või mitte. On ilmne, et nelja risti kujutis ei võimalda mistahes moel kontrollida, kas selle allkirja on tegelikult andnud R. Paala või mitte. Vastustaja esitas kohtule ka käekirjaekspertiisidega tegeleva riikliku ekspertiisiasutuse arvamuse, mille kohaselt ei oleks tõenäoliselt nelja risti kujutise pinnalt võimalik selgitada, kes selle kujutise teinud on. Seega ei saa nelja risti kujutis täita allkirja eesmärki. Dokumendile allkirja andmine ei ole pelgalt formaalsus, kuna just dokumendi allkirjastamisest tekivad nii isikutele kui haldusorganitele teatud õigused ja kohustused. Olukorras, kus allkirja pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes on allkirja andnud, ega ole ka hiljem võimalik kontrollida, kas isik, kelle nimel on allkiri antud, selle ise andis või mitte, puudub dokumendil tegelikult mistahes tunnus, mille alusel seda siduda väidetavalt dokumendi esitanud isikuga. Vaidlustatud otsust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebajale on väljastatud isikutunnistus, mille allkirjaväljale on samuti kantud nelja risti kujutis. Isikutunnistuse kasutamisel on vaide esitamisega võrreldes see erinevus, et isikutunnistust kasutab isik ise kohal olles, tema isikusamasust on võimalik tuvastada isikutunnistusel oleva foto abil ning juba seetõttu on isikutunnistusele kantud allkirja tähendus isikutunnistuse kui dokumendi seisukohast teisejärguline. Lisaks sellele tuvastatakse isik isikutunnistuse taotluse esitamise ajal kohapeal või digitaalallkirja abil. Kirjalikult esitatud vaide puhul on aga isiku allkiri ainsaks vaide esitaja identifitseerimist võimaldavaks elemendiks. Vaidemenetlus on olemuselt kirjalik menetlus, erinedes selles osas ka tavapärasest koh3
(7)3-08-1783 tumenetlusest. Käesoleval juhul võttis kohus kaebuse menetlusse vaatamata sellele, et kaebusele antud allkiri ei vasta allkirja tunnustele ning võinuks väita, et kaebus on allkirjastamata ning seega ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 10 lg 7 nõuetele. Kohus võttis puudustega kaebuse menetlusse üksnes seetõttu, et
-st tulenevalt on kohtul täiendav võimalus veenduda kaebuse esitanud isiku isikusamasuses kohtuistungil, millist võimalust vaidemenetluses vaideorganil üldjuhul ei ole. Seetõttu on vaide käiguta jätmine ning nõuetekohase allkirja nõudmine igati mõistlik viis vaides esinenud puuduse likvideerimiseks. Asjaolu, et LMTK on varem aktsepteerinud R. Paala poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumente, ei seo vastustajat etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas, ent see ei tähenda ühelgi juhul seda, et maksuhaldur peaks ka edaspidi sarnaselt allkirjastatud dokumente vastu võtma, kui ta leiab, et tegelikult selline kujutis allkirja funktsiooni ei täida ja allkirjana käsitatav ei ole. Kaebaja esindaja isikutunnistuse allkirjaväljale kantud kujutisega sarnase kujutise allkirjana mitteaktsepteerimine maksuhalduri poolt ei riku kaebajale põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenevaid õigusi. Kummastki sättest ei tulene isikule absoluutset õigust esitada haldusorganitele avaldusi või dokumente, milles isik ennast kontrollimist võimaldaval moel ei tutvusta või kasutab enda identifitseerimiseks vahendeid, mis ilmselgelt ei saa võimaldada tema identifitseerimist. Seetõttu ei saa nõustuda väitega, et vastustaja käitumise näol on tegemist kaebaja põhiõiguste piiramisega, ilma et see oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Isiku poolt soovitud kujutise kandmine isikutunnistuse allkirjaväljale ei ole vaadeldav avaliku võimu poolse üldise nõustumisena, et isik võib end edaspidi avaliku võimu ees sarnase kujutise kaudu identifitseerida. Isik võib erinevaid dokumente allkirjastada erineval moel, ent seda eeldusel, et iga allkirjana kasutatav kujutis kannab isiku käekirjaeripära ning peaks võimaldama isikut hiljem vajaduse korral tuvastada. Loomulikult ei saa maksuhaldur ega mistahes muu haldusorgan eksperdi täpsusega võtta kindlat seisukohta, kas mingisugune kujutis võimaldab käekirjaekspertiisi vahenditega hiljem allkirja andja isikut kontrollida, ent see ei saa õigustada selliste allkirjade kasutamist, mis ilmselgelt seda ei võimalda. Kaebaja esindaja sõnul kasutab ta nelja risti kujutist protestimärgina ning meelsuse väljendamise eesmärgil, mida talle ei saa keelata. Isikul on oma meelsust põhiseaduses sätestatud piiranguid arvestades õigus avaldada, ent dokumendi allkirjastamise eesmärk ei ole oma meelsuse väljendamine, vaid võimaluse loomine enda identifitseerimiseks. Kui allkirjana kasutatud kujutis seda eesmärki ilmselgelt ei täida, ei saa rääkida dokumendi allkirjastamisest. Isiku allkirjana saab käsitada sellist isiku poolt käsitsi pliiatsi, sule või muu sarnase kirjutusvahendiga paberile kantud graafilist kujutist, milles väljendub sellele isikule ainuomase käekirja eripära ning mille kaudu peaks olema võimalik tuvastada, et allkirja on andnud see isik. Mistahes muid kujutisi, mis nimetatud tunnustele ilmselgelt ei vasta, ei pea haldusorgan haldus- või vaidemenetluses käsitama isiku allkirjana ning sel juhul võib haldusorgan asuda seisukohale, et esitatud avaldus või dokument on allkirjastamata, ning nõuda, et isik selle puuduse kõrvaldaks ning lisaks dokumendile tema identifitseerimist võimaldava käsikirjalise allkirja. Vaidele kantud nelja risti kujutise kaudu ei oleks olnud võimalik tuvastada vaidele alla kirjutanud isikut ning kuna kaebaja maksuhalduri tähelepanu juhtimisele vaatamata vaide puudust ei kõrvaldanud, siis oli vaide tagastamine põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Gillian palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud väiteid ja seisukohti ning heidetakse halduskohtule ette kaebaja väidetele vastamata jätmist. Halduskohus ei andnud hinnangut kaebaja väitele, et vastustaja on jätnud kaebaja sisulistele argumentidele vastamata, ning asus ise kaebaja argumente hindama. 4
(7)3-08-1783 Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kaebaja ühele põhiväitele mittevastamine tuleks lugeda selliseks halduskohtumenetlusõiguse rikkumiseks, mis viib kohtulahendi tühistamisele. Kui vastustaja oleks ise sisuliselt analüüsinud kaebaja seisukohti, oleks ta võinud ka nendega nõustuda ja vajadus halduskohtusse pöördumiseks langenuks ära. Halduskohtu põhjendused ei ole veenvad seetõttu, et kohus lähtub otsuse tegemisel küll allkirja eesmärgist, milleks ta põhjendatult loeb võimaluse tuvastada isikusamasus, kuid samas ei selgita, millistest asjaoludest tulenevalt saab isikul tekkida õiguskindlus, et tema allkiri võimaldab tema isiku siiski tuvastada. Kohus arutleb küll allkirja mõiste tõlgendusvõimaluste üle, kuid jätab veenvalt põhjendamata, millistest õigusnormidest peaks isik juhinduma olukorras, kus talle on väljastatud selline isikutunnistus, millel on allkirjatähiseks neli risti, kuid haldusorgan keeldub vastavat allkirjatähist aktsepteerimast. Kohus pidanuks selgitama, millest lähtuvalt on allkiri isikutunnistusel teisejärgulise tähendusega. Halduskohus teeb loogikavea selles, et vaide esitamisel ei nõuta isiku kohalolekut, seetõttu ei saa väita, et kirjatähtedest koosnev allkirjatähis annab parema võimaluse allkirja andnud isiku tuvastamiseks kui neli risti. Olukorras, kus isikule väljastatud isikutunnistuse kasutamisvõimalusi oma õiguste teostamisel halduspraktikas piiratakse, võib isikul tekkida põhjendatud väide kahju hüvitamiseks isikutunnistuse väljastanud haldusorgani kaudu riigi vastu. Halduskohus ei vastanud kaebaja väitele, et vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtteid sellega, et ei vastanud kaebaja õiguskäsitlusele. Põhiseaduse § 14 kaitseb isiku õigust heale haldusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 41 kohaselt sisaldub hea halduse mõistes ametiasutuste kohustus oma otsuseid põhjendada ning tagada isikule ärakuulamisõigus. Põhiseaduse riive seisneb käesoleval juhul selles, et vastustaja ei ole vastanud kaebaja poolt esitatud põhiväidetele, mitte selles, et maksuhaldur ei aktsepteeri R. Paala allkirjatähist. Viimane väide (milles samuti seisneb põhiseaduse riive) on siiski küsitav seetõttu, et neli risti allkirjatähisena on R. Paala isikut iseloomustav õiguselement ning seda saab kaitsta R. Paala ja mitte äriühingu suhtes. Nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses on piisava õiguskindlusega tuvastatud, et OÜ Gillian vaidele andis allkirja R. Paala. Seega tuleb lahendada küsimus, kas MKS § 139 lg-st 3 tulenev nõue vaide omakäeliseks allkirjastamiseks täidab mingit muud eesmärki, kui tuvastada vaide allkirjastaja isik. MKS seletuskirjas sellist eemärki ei ole. Seega ei ole proportsionaalne vaidemenetlusele juurdepääsu takistamine ainuüksi seetõttu, et maksuhaldur keeldus aktsepteerimast R. Paala poolt nelja ristiga allkirjastatud vaiet, teades samal ajal, et OÜ Gillian vaide allkirjastaja on R. Paala. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja jäi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ning leidis apellatsioonkaebuse alusetu olevat. OÜ Gillian nimel esitatud vaie oli allkirjastamata ning seda puudust kaebaja talle antud tähtaja jooksul ega ka hiljem ei kõrvaldanud. Allkirjana ei saa käsitleda vaidele joonestatud riste. Maksuhaldur ei ole kehtestanud allkirjale esitatavaid nõudeid, vaid need on tuletatavad õiguskorras kehtivatest nõuetest, teaduslikust kirjandusest ja tavakeelest. MTA ei ole oma otsuses küll vastanud eraldi kaebaja igale üksikule väitele, kuid on neid väiteid analüüsitud kogumis ning võtnud otsuse tegemisel arvesse. Väidete kohta oli tehtud piisav analüüs selleks, et anda tekkinud olukorrale korrektne õiguslik hinnang. Põhjalikumalt on kaebaja väiteid ja vastustaja vastuargumente käsitletud kaebusele esitatud vastuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
§ 47lg 1, Ts
MS § 654 lg 6). Vaidlust pole selle üle, et MKS § 139 lõiked 1 ja 3 näevad ette, et vaie peab olema esitatud kirjalikult ja selle esitaja või tema esindaja poolt allkirjastatud, ning et OÜ Gillian vaidel LõMTK 5
(7)3-08-1783 02.07.2008 otsuse nr 6-2/562 peale oli esindaja allkirja asemel neli risti kujutist. Kaebaja leidis, et kuna ükski õigusnorm ei kehtesta maksumenetluses dokumendile antavale allkirjale mingeid nõudeid, siis võib selliseks allkirjaks isiku soovil olla ka neli risti. Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. Põhjendatud pole eeldada, et kogu inimtegevus peaks olema õigusaktidega reguleeritud. Seaduste eesmärgiks on reguleerida olulise tähtsusega õiguslikke küsimusi, mille reguleerimata jätmine võib tekitada erinevate huvide vahelisi konflikte. Õigusaktidega ei pea reguleerima küsimusi, milles on tavaõiguses või praktikas kujunenud kindel arusaam. Seetõttu ei ole leidnud õigusaktides reguleerimist ka allkirja olemuse ja eesmärgiga seonduv. Arenenud ühiskonnas teavad isikud niigi, mis on allkirja eesmärk ning kuidas allkirja kirjutada. Samuti teab seda kaebaja, kes on varem kasutanud allkirjana aktsepteeritavat kujutist (ja on seda teinud ka apellatsioonkaebusel), kuigi on tõstatanud maksuhalduriga suheldes põhjendamatult probleemi allkirjakujutise küsimuses. Kuigi allkirjakujutisele ei ole esitatud spetsiifilisi nõudeid ning iga isiku allkiri on erinev, ei tähenda see, et aktsepteeritava allkirjana saaks käsitleda ka ühe või mitme risti kujutist või muud märgistust. Sel juhul kaob igasugune mõistlik piir allkirja ja muu märgistuse vahel vahe tegemiseks. Haldusorganil on õigus nõuda, et isikud kasutaksid dokumentidel allkirja, mis aitaks neid hiljem identifitseerida. Selle nõudega kaitsevad haldusorganid nii isikuid endid, et keegi ei esitaks nende asemel nende huve kahjustavaid dokumente, millel kasutatud allkiri ei võimalda hiljem tuvastada, kes on selle dokumendi tegelikult esitanud. Samas tuleb aga haldusorganil kaitsta ka iseennast, et isikud ei saaks pärast dokumentide esitamist pahatahtlikult väita, et nemad ei ole neid dokumente esitanud ning et haldusorgan on käitunud hea halduse tava vastaselt ja nende õigusi rikkudes, kui on sellise dokumendi vastu võtnud. Seetõttu ei ole varasem maksuhalduri poolne nelja ristiga allkirjakujutise aktsepteerimine kaalukas argument, mida tuleks antud juhul arvestada. Maksuhalduri nõue, et kaebaja varustaks esitatud dokumendi nõuetekohase allkirjaga, oli õigustatud. Maksuhaldur ei ole seejuures rikkunud ega piiranud ei kaebajale ega tema seaduslikule esindajale R. Paalale põhiseadusest tulenevaid õigusi ega nõudnud midagi ebamõistlikku või koormavat. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole kirjaoskamatu, allkirja kirjutamine ei valmista talle ületamatuid raskusi, samuti on asjaoludest ja esitatud dokumentidest näha, et kaebaja esindajal on olemas ka arvestatav allkiri (pangale 19.11.2007 antud allkirjanäidis). Kaebaja põhjendus, et ristide märkimisega avaldab ta/tema seaduslik esindaja oma meelsust avaliku võimu vastu, võib olla õige, kuid asjakohatu. Oma meelsust on kaebaja avaldada saanud. Meelsuse avaldamise õigusele ei korrespondeeru aga maksuhalduri kohustus menetleda kaebaja soovitud kujul märgistatud vaiet. Kaebaja väidab, et vastustaja ei hinnanud vaidlusaluses otsuses tema esitatud argumente ning seetõttu on kohus ise kaebaja argumente hindama hakates rikkunud halduskohtumenetluse norme. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ega leia, et MTA 11.08.2008 otsus oleks ebapiisavalt motiveeritud, isegi kui see ei sisalda vastuseid kõigile kaebaja esitatud väidetele. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt ei pidanud maksuhaldur kaebaja väiteid ja selgitusi vaidele allkirja asemel ristide joonestamisest põhjendatuks ega tema kaebuse rahuldamist seetõttu võimalikuks. MTA on selgitanud otsuses, miks kaebaja poolt esitatud dokumendil olevat kujutist ei saa käsitleda allkirjana ning miks on dokumentidele allkirja andmise nõue tähtis. Täiendavad selgitused on MTA andnud ka kohtumenetluse käigus. Käesoleval juhul ei olnud tegemist vaidlusega, kus isik poleks aru saanud talle esitatud nõudest. Halduskohus tuvastas õigesti, et vastustaja jättis põhjendatult vaide tagastamise peale esitatud kaebuse rahuldamata ja seda sisuliselt õigetel motiividel. Asjaolu, et halduskohus on kaebaja väidetele vastanud põhjalikumalt kui vastustaja oma otsuses, ei tähenda kohtu poolt kohtumenetlusnormide ja vastustaja poolt hea halduse põhimõtete rikkumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega isikutunnistusele kantud allkirjakujutise osas ega hakka neid kordama. 6
(7)3-08-1783 Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et isikule ei saagi anda täielikku kindlust selles, et tema poolt antud allkiri võimaldab kindlasti tema isikut tuvastada, kuid see ei anna põhjust kanda dokumendile allkirja asemele kujutist, mis kindlasti isiku tuvastamist käekirja kaudu ei võimalda. Kaebaja väited võimalikust kahjuhüvituse nõudest seonduvalt R. Paalale isikutunnistuse väljastamisega allkirja asemel kujutisega, mida teised haldusorganid ei tunnusta, ei ole käesolevas asjas asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samas tuleb kaebajal tähele panna, et sellise isikut tõendava dokumendi, kus allkirja asemel on neli risti, väljastamist taotles R. Paala ise. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja arvamus, et tegelikult ei olnud maksuhalduril kahtlust selles, kes OÜ Gillian nimel vaidele allkirja kohale ristid pani. Väide maksuhalduril kahtluse puudumisest on oletuslik. Maksuhaldur on oma käitumisega väljendanud, et soovib kindlust selles, et vaide esitajaks on kaebuse esitaja seaduslik esindaja. Maksuhalduril on õigus seaduse nõuetele mittevastav vaie tagastada, kui isik ei kõrvalda maksuhalduri poolt antud tähtaja jooksul vaides esinenud puudusi (MKS § 139 lg 3, § 142, § 143 lg 1 p 2, sama ka haldusmenetluse seaduse § 76 lg 3, § 78, § 79 lg 1 p 2). Kaebaja talle antud tähtajaks vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud. Haldusorgan ei tohi käituda isikut eksitavalt ega luua oma käitumisega seadusi eirates ebaõiget praktikat, mis võiks isikutele ebaõigeid ootusi anda või anda põhjust kahelda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
§ 92lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole asjas kantuid menetluskulude hüvitamist taotlenud. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 7
(7)