KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprillil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6337 Tsiviilasi K.R.`i hagi J.R.`i vastu lastele elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.R. ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxx xx xxxxx xxxx Kostja J.R. ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx x x xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 06.aprillil 2010.a Resolutsioon :Juhindudes TsMS § 434, 435, 436, kohus otsustas: Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 4 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt on pooltel kaks alaealist last: K-E.R. sünd. xx xx xxxx.a. ja A.R. sünd.xx xx xxxx.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 15.septembrist 2006.a. on lastele kostjalt elatis välja mõistetud: alates 28.jaanuarist 2005.a. poja ülalpidamiseks 1800 krooni ja tütre ülalpidamiseks 2 000 krooni.Riigikohus on oma otsusega nr 3-2-1-3.07 jätnud 21.märtsil 2007.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 15.septembrist 2006.a muutmata. 08.02.2010 .a saabus kohtule K.R.`i hagi elatise suurendamise nõudes, milles hageja palub kostjalt elatise suurendamist alates 08.02.2009 K-E. `i ülalpidamiseks 2 898 kroonini kuus ja A.`i ülalpidamiseks 3024 kroonini kuus. Kostja kirjalik vastus Kostja ei tunnista hageja nõuet, sest on alates 2010 aasta jaanuarist töötuna arvel.Kostja väitel ei ole tal olnud regulaarset tööd alates 2009 aasta oktoobrist.Lisaks on kostja 1
(2)ülalpidamisel poeg R.R. sünd. xx xx xxxx , kelle ülalpidamiseks on maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud elatis 2175 krooni kuus alates 17.04.2009.a. Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja selgitab, et oli eelmine aasta kodus invaliidist poja hooldajana ja sai 300 krooni kuus toetust, lisaks poja invaliidsuspension 1200 krooni kuus.Hageja töötab FIE-na ( xxxxxxx) osalise tööajaga. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-127-09 analüüsinud elatise suuruse muutmisega seonduvat ja andnud alljärgnevaid selgitusi. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel.Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hageja väitel õpib tütar K-E. sünd.xx xx xxxx .a vahetusõpilasena xxxxxxxx sel õppeaastal ja lapsevanemale on pandud kohustus saata igakuiselt taskuraha 2 000 krooni.Hageja on hagiavalduses arvestanud tütre ülalpidamise kulutusi summas 4600 krooni kuus.Kuivõrd tütar õpib välisriigis, ei pea vanemad kõiki kulutuste loetelus toodud kulutusi esitatud arvestuse järgi kandma.Hageja on kinnitanud, et peab saatma taskuraha 2 000 krooni kuus. Tütar K-E. saab xx xx xxxx täisealiseks. Kohus selgitab, et elatise suurendamist saab nõuda PKS § 70 kohaselt alates hagi esitamisest s.o. antud asjas 08.veebruarist 2010.a.Tütre ülalpidamiseks on kohtuotsusega (Tallinna RK otsus 15.09.2006 tsiv asi nr 2-04-1763) välja mõistetud elatusraha 2 000 krooni kuus kostjalt. Poeg A. sünd. xx xx xxxx.aastal ( hageja väitel lapsinvaliid) elab koos hagejaga, kuid hageja väitel ( tl 16) on tal lastekoduga leping ning laps viibib lastekodus 5-6 õhtut, neist 1- 2 ööbimisega kuus.Poeg A. ülalpidamiseks saab hageja invaliidsuspensioni 1200 krooni kuus.Kostjalt on kohtuotsusega välja mõistetud poja A. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. Seega ei ole hageja tõendanud, et laste vajadused on suurenenud. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga. Hageja väitel töötab ta xxxxxxxxxx( FIE) ja kogu teenitud sissetulek kulub töötamise koha üüri maksmisele .Hageja selgituste kohaselt üürib ta korterit välja ja saab üüritasu 1 000 krooni kuus.Korter xxxxx xx-x on müügis. Hagejale kuulub eluase xxxxx-xxxx xx majaosa ja sõiduauto xxxxx xxxxx vl.aasta xxxx.a.Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale 2 kinnistut: xxxx xxx xx/ xxxxx xx krt.x Pärnus, mis on hageja väitel müügis ja eluase xxxxxxxx tn xx Pärnus ½ kaasomandist. Kostja J.R. on Eesti Töötukassa otsusega 19.01.2010 töötuna arvele võetud.Kostjale on tema pangakonto väljavõtte kohaselt makstud töötukassast toetust 22.02.2010.a. 822 kr ja 50 s, 04.04.2010.a. 888 kr ja 30 s.Kostja SEB Panga konto jääk seisuga 06.04.2010 on xxxx kr 64 s, millest broneeritud on 2 310 kr 98 s inkassonõude katteks.Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel 1/3 kinnistust xxxx-xxxxx tn x a Pärnus, mis on tema elukoht.Kostja ülalpidamisel on lisaks poeg R.R. sünd.xx xx xxxx .a , kelle ülalpidamiseks on tsiv.asi nr 2-09-16841 kohaselt kostjalt välja mõistetud elatis 2175 kr kuus alates 17.04.2009 kuni 29.10.2022.a. E-maksuameti päringu kohaselt on kostja viimati saanud töötasu 2000.a. jaanuaris xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxt. Kostja väitel ja tema konto väljavõtte järgi maksis ta hagejale laste ülalpidamiseks elatist viimati 05.12.2009 summas 3 000 krooni. Raha selleks on tema kontole kandnud praegune elukaaslane xxxxx xxxxx, kes kostja väitel töötab xxxxxxxxx ja omab sissetulekuid. 2
(2)Kostja väitel ei suuda ta enne hagejale tekkinud elatise võlga tasuda kui on leidnud töökoha.Elatise suurendamisele vaidleb kostja vastu, sest tal puuduvad materiaalsed vahendid temast sõltumata asjaoludel. Eelneva alusel ei ole kohus tuvastanud, et eelneva kohtulahendi asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-127-09 märkinud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kuivõrd kogutud tõendite põhjal on selgunud, et vanem ei ole olnud suuteline objektiivsetel põhjustel varem väljamõistetud suuruses kohtuotsust täitma, on selge, et suurendamise korral ei ole võimalik seda veel vähem täita. Eelneva alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(2)