) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 08.detsembril 2003.a. sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxxxxxxxxxxx(edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Hageja esitas kostjale regulaarselt arveid mobiiltelefonisidealaste teenuste eest tasu saamiseks, kuid kostja arveid ei tasunud. Seisuga 04.august 2004.a. on kostja võlgnevus hageja ees 1721.50 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga lepingu, saates kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning 08.veebruaril 2008.a. loovutas Elisa Eesti AS Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 1721.50 krooni koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants, s.t. hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on arvete alusel tasumata 1721.50 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, s.t. võlgu oleva 1721.50 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nende kohustuste täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peaks kostja maksma viivist 17 042.85 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1720.50 krooni. Kuna kostja on pärast hagejapoolset nõude omandamist tasunud 1500.00 krooni, on tasutud summa arvelt hageja vähendanud VÕS § 88 lg 8 alusel võlgniku kohustusi viivisvõlgnevuselt. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates hagi esitamisest, s.o. 28.jaanuarist 2010.a. 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lepingust ja hagiavaldusele lisatud Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjadest nähtub eelpoolnimetatud viivise suurus 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et väljamõistmisele kuulub
alusel viivis Lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000.00 krooni ja kulust õigusabile summas 1000.00 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.