← Eesti

3-09-1346/29

Obsah (7)§ 3§ 31§ 50§ 56§ 121§ 117§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-134

) § 50 lg 1 kohaselt võib hankija hindamisel arvestada ainult neid hindamiskriteeriume, mis on sätestatud pakkumuse esitamise ettepanekus. Pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) p 15.4 kohaselt on hindamiskriteeriumid järgmised: esimene hindamiskriteerium - pakkumuse maksumuse erinevate osade alusel arvutatud väärtuspunktide summa (p 15.4.1). Väärtuspunktid tulenevad p-s 15.7.7 esitatud valemist. Selle kriteeriumi rakendamise osas vaidlus puudub; teine hindamiskriteerium - funktsionaalsus ja vastavus tehnilisele lähteülesandele ning tellija poolt hindamiskriteeriumides väljendatud eelistatavale lahendusele, mida hinnatakse pakkumuses esitatud informatsiooni põhjal. Käsitleda on vaja seda hindamiskriteeriumi. Hankija lähtus moodustatud komisjoni protokollilisest ettepanekust. Komisjon lähtus eksperdi (tehnikateaduste doktor) hindamisaktis toodud arvutusmetoodikast, selgitustest ja hinnetest; 3) rikutud ei ole riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuet (

§ 3p 2).

Hindamisaktis on põhjalikult avatud kasutatav metoodika ja antud alamkriteeriumide kaupa selgitused hindamisprotsessile. Üksikasjalikult on ära näidatud, millistest alustest ja asjaoludest lähtudes väärtuspunkte omistati. Rikutud ei ole ka põhimõtet, mille kohaselt tuleb hankijal juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile omistatud suhteline osakaal (

§ 31lg 4).

Pakkumuse esitamise ettepanek on sellega kooskõlas, p-s 15.4 on kehtestatud hindamiskriteeriumid. Punktis 15.8.1 on kehtestatud hindamise põhialused. Välja on toodud kaheksa alamkriteeriumi koos asjakohaste selgitustega iga alamkriteeriumi sisu kohta. Punktist 15.8.2 tulenevalt võib pakkuja saada kõigi 2

(14)3-09-1346 alamkriteeriumide puhul maksimaalselt kuus väärtuspunkti, mis näitabki alamkriteeriumide suhtelist osakaalu. Asjaolu, et teise hindamiskriteeriumi osakaal on 48%, tuleneb pakkumuse esitamise ettepaneku p-st 15.5.2; 4) hinnates pakkumusi (teise hindamiskriteeriumi järgi) alapunktide 2, 3, 4 ja 8 osas, on hankija rikkunud

§ 50lg-tes 1 ja 2 sätestatud pakkumuste hindamise korda.

Hindamisaktis on selgitatud hindamist seal toodud metoodika järgi. Sellist metoodikat on kasutatud alamkriteeriumide 2, 3, 4 ja 8 osas. Nende alamkriteeriumide puhul on hankija kehtestanud hindamise metoodika väljaspool pakkumuse esitamise ettepanekut. Metoodikas on alamkriteeriumid jagatud positsioonideks, mida hinnatakse omakorda väärtuspunktide süsteemi abil. Seega ei juhindunud hankija üksnes hanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest, vaid hindamisaktiga täiendati pakkumuste hindamise korda. Hindamiskriteeriumide suhteline osakaal tuleb ette näha pakkumuse esitamise ettepanekus. Hankija on andnud nimetatud alamkriteeriumidele hindamisaktis võrdse osakaalu. Selline osakaal on küll kooskõlas pakkumuse esitamise ettepaneku p 15.8.1 alapunktides antud selgitustega alamkriteeriumide kohta, kuid hankija kasutatud hindamismetoodika puhul oleks tulnud selline osakaal ette näha pakkumuse esitamise ettepanekus (

§ 50lg 2).

Alusetu on aga vaidlustaja väide, et nimetatud positsioonidel peaks olema erinev osakaal. Hindamisaktis esitatud hindamismetoodika ja selgitused on asjakohased ja sobivad, kuid need oleks tulnud esitada hanke alusdokumentides; 5) hankija kasutatav hindamispõhimõte, et kui üht pakkumust mõne alamkriteeriumi osas ei hinnata, muutub teine pakkumus automaatselt soodsamaks ning saab maksimaalselt väärtuspunkte, ei ole vastuolus

§-s 1 sätestatud eesmärgi ja §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 15.2 kohaselt hankija võrdleb ja hindab pakkumusi väärtuspunktide süsteemi abil, selgitades välja majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. Selle süsteemi rakendamise eelduseks on asjaolu, et parim pakkuja saab maksimumpunktid ja neid kasutades arvutatakse teistele pakkujatele antavate väärtuspunktide summa. Kui hinnatakse kahte pakkujat, kellest üks on jätnud mingi alamkriteeriumi puhul andmed esitamata või on esitanud need vormis, mis ei ole kooskõlas pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatuga ja ei ole seetõttu võrreldavad, saab maksimumpunktid nõutud andmed esitanud pakkuja, kuna ta on konkreetse alamkriteeriumi puhul ainus ning seega parim pakkuja; 6) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 1 on piletimüügi info uuendamise sagedus andmebaasi(de)s ööpäevas. Õige on hankija seisukoht, et vaidlustaja poolt info uuendamise sageduse kohta antud andmete esitamise viis ei võimalda andmete võrdlemist, sest pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole andmeid, mitu piletit ööpäevas müüakse. Vaidlustajal ei olnud alust eeldada, et hankija peab sageduse ise välja arvutama, kasutades umbmääraseid eeldusi.

§ 56

lg 3 sätestab hankija õiguse nõuda esitatud teabe selgitamist, piiritlemist või täpsustamist, kuid ei pane hankijale vastavat kohustust. Selgituste küsimata jätmist ei saa käsitada

rikkumisena; 7) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 5 on pakutavate piletimüügikanalite mitmekesisus ja kättesaadavus. Kuna pakkumuse esitamise ettepaneku vaidlustamine ei ole

§ 121

lg-st 1 tulenevalt hankemenetluse käesolevas etapis võimalik, jääb õigusliku hinnanguta vaidlustaja väide, et pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud müügikanali mõiste on vastuoluline, mõiste osaks olev näidisloetelu valest eeldusest lähtuv ja tuleks hindamisel kõrvale jätta. Mõlema pakkuja pakutavas süsteemis on müügikanalite arvud võrdsed. Väide, et vaidlustaja pakkumuses on 20 definitsioonile vastavat kanalit, lähtub eeldusest, et hindamisel tuleb arvestada müügikanali mõiste esimest lauset, jättes kõrvale teises lauses toodud näidisloetelu. Asjaolu, et hankija käsitleb internetikeskkonda ühe müügikanalina, selgub 3

(14)3-09-1346 pakkumuse esitamise ettepanekust üheselt ja vaidlustaja pidi sellega arvestama või seda tähtaegselt vaidlustama. Asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses on üheksa ettepanekule vastavat müügikanalit, on tuvastatud ka vaidlustuskomisjoni
  1. juuni
  2. a otsusega. Hankija on hindamisel põhjendatult jätnud müügipunktide arvu sisuliselt arvestamata, sest alamkriteeriumile antud selgituse ebamäärasus ei võimalda pakkumusi müügipunktide osas arvestada; 8) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 7 on piletimüügisüsteemi avatus ja ühildatavus. Kuna pakkumuse esitamise ettepaneku vaidlustamine ei ole hankemenetluse käesolevas etapis võimalik, jäävad õigusliku hinnanguta vaidlustaja väited, et kuna infosüsteemide mõiste on ettepanekus määratlemata, ei ole käsitletava alamkriteeriumi alusel objektiivne hindamine võimalik, ning et ettepaneku ebamäärasuse tõttu ei olevat vaidlustaja saanud pakkumuses nimetada teisi infosüsteeme, millega tema müügisüsteemi saab ühildada. Hankija on selle alamkriteeriumi puhul hinnanud pakkumusi objektiivselt ja kooskõlas pakkumuse esitamise ettepanekuga. Vaidlustaja pakkumuses on konkreetselt nimetatud neli ühildatavat süsteemi, kolmandate isikute ühispakkumuses on neid kaheksa. Vastavalt sellele on omistatud ka väärtuspunktid. Kuna ettepanekus nõudis hankija konkreetsete süsteemide väljatoomist, ei saanud hindamisel arvestada vaidlustaja pakkumuse väidet, et http(s) ja XML-formaadi kaudu saab tema süsteemi seostada mis tahes väliste süsteemidega.
  3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus vaidlustas vaidlustuskomisjoni otsuse Tallinna Ringkonnakohtus ning pärast kaebuse rahuldamata jätmist kasseeris ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus. Riigikohus tühistas 08.06.2009 otsusega nr 3-3-1-36-09 ringkonnakohtu otsuse pädevuse rikkumise tõttu ning saatis asja arutamiseks halduskohtule.
  4. Hankija MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus palub kohtule esitatud kaebuses tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja jätta vaidlustus rahuldamata. Põhjendused on järgmised: 1)

§ 50lg 1 ja 2 rikkumist ei esine.

Komisjoni seisukoht hindamise õigusvastasuse kohta põhineb pelgalt formaalsel argumendil, et PEE-s polnud otsesõnu viidatud kavatsusele erinevaid andmeid sisaldavate alamkriteeriumide puhul konkreetse alamkriteeriumi lõplikud punktid täpselt sellisel viisil leida. Kuna PEE-s on märgitud, et hindamisel võetakse arvesse kogu PEE-s nõutud informatsioon, ei saanud ühelegi pakkujale jääda ekslikku muljet, nagu hindaks kaebaja alamkriteeriumi puhul, kus pakkuja pidi kirjeldama mitut parameetrit, vaid üht või teist parameetrit. Ka ei saanud jääda arusaamatuks, et lõppkokkuvõttes antakse alamkriteeriumi eest maksimaalselt 6 väärtuspunkti. On ilmne, et alamkriteeriumi lõplike punktide leidmiseks tuleb esmalt anda väärtuspunktid positsioonide eest eraldi ning teisendada need seejärel 6 punkti skaalale. Oluline on, et lõppkokkuvõttes peegeldab alamkriteeriumi eest antud punktide arv pakkumuste proportsionaalset erinevust alamkriteeriumi raames. Kuna PEE üheski punktis pole märgitud, et alamkriteeriumi-siseselt on erinevat tüüpi andmetel erinev osakaal, ei saanud pakkujatel ka selles väärkujutlusi tekkida. Seega lähtus hankija kriteeriumi 2 alamkriteeriumide 2, 3, 4 ja 8 hindamisel rangelt PEE-s sätestatud kriteeriumidest ja metoodikast; 2) vaidlustuskomisjoni formaalne lähenemine küsimusele, mis ja kui detailselt peab PEE-s olema hindamise kohta sätestatud, on vastuolus direktiiviga 2004/18/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikaga, millest lähtudes tuleb Eesti siseriiklikku riigihangete alast regulatsiooni sisustada. Direktiivi preambulas selgitatakse, miks on hindamiskriteeriumide kirjeldamine PEE-s vajalik pakkujad peavad saama mõistliku aja jooksul enne pakkumuse esitamist piisava teabe hindamiskriteeriumide sisu ja osakaalu ning hindamise korralduse kohta, et nad teaksid sellega pakkumuste koostamisel arvestada. Direktiivi art-s 53 korratakse põhimõtet, et hankija kohustus on teha PEE-s pakkujatele teatavaks erinevate hindamiskriteeriumide osakaalud, et pakkujad saaksid sellega arvestada. Ükski direktiivi säte ei kohusta pisima detailini lahti seletama, kuidas 4

(14)3-09-1346 hankija hindamise täpselt läbi viib, art 53 alusel võib hankija objektiivsel põhjusel jätta avaldamata ka hindamiskriteeriumide suhtelised osakaalud. Sama põhimõtet toetab

§ 31

lg 4, mis kohustab hankijat avaldama erinevate hindamiskriteeriumide suhtelist osakaalu, mitte seda, kuidas kujuneb punktisumma konkreetse kriteeriumi siseselt. Euroopa Kohus on märkinud, et pakkujate võrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb leida vastused küsimustele, kas rakendatud metoodika muudab mingil moel PEE-s sätestatud kriteeriumide omavahelist kaalu või sisaldab elemente, mille teadmine oleks mõjutanud pakkumuste koostamist või annab alust kahelda, et hankija on soovinud osasid pakkujaid diskrimineerida. Vastused kõigile küsimustele on praegusel juhul eitavad, sest PEE-st nähtuvalt pole ühelgi kriteeriumil teistega võrreldes suuremat osakaalu. Seetõttu ei mõjuta pakkujate õigusi see, kuidas hankija konkreetse alamkriteeriumi siseselt punkte andis, kuni on tagatud kõigi nõutud andmete arvestamine ja väärtuspunktide proportsionaalne jagamine pakkumuste vahel; 3) vaidlustuskomisjon jättis andmata hinnangu hankija poolt esile toodud kahe olulise aspekti suhtes. Kuna vaidlustaja pakkumus on kolmandate isikute ühispakkumusest ilmselgelt nõrgem juba seetõttu, et vaidlustaja jättis suure osa nõutud andmetest esitamata, palus hankija näidata, millist hindamismeetodit kasutades võiks vaidlustaja enda arvates osutuda hanke võitjaks. Kui vaidlustajal puudub selleks reaalne võimalus, pole otsuse tühistamine põhjendatud ka puuduste olemasolul – hankija peaks tegema samasisulise otsuse. Menetlusõiguse norme rikkuv on komisjoni seisukoht, et hankijal puudub võimalus esitada vaidlustusmenetluse raames omapoolseid taotlusi sisuliselt õige otsuse tagamise seisukohast oluliste küsimuste arutamiseks. Väär on komisjoni arvamus, et

§ 117lg 1 ja 2 ei võimalda tal analüüsida kaebaja tõstatatud küsimust.

Vaidemenetluse eesmärgiks on sisuliselt õige lahendi tegemine, mis tähendab muuhulgas seda, et hanke lõpptulemust mittemuutvate formaalsete vigade esinemisel tuleb jätta pahatahtlikult esitatud vaidlustused rahuldamata. Kaevatud käskkirja tegemise ja vaidlustuse esitamise vahelisel ajal sai hankijale teatavaks, et vaidlustaja esitas pakkumuses valeandmeid, mistõttu vaidlustaja on valeandmete esitamise eest hankija hilisema otsusega hankemenetlusest kõrvaldatud. 5. Vaidlustaja AS Sertifitseerimiskeskus palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab järgmise põhjenduse: 1) hankija pole esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaks ümber vaidlustuskomisjoni seisukoha, et hankija on hindamiskriteeriumi 2 alamkriteeriumide 2, 3, 4 ja 8 osas pakkumisi hinnates rikkunud

§-s 50 lg 1 ja 2 sätestatud korda. Euroopa Kohtu kaasuses väljendatud pakkujate võrdset kohtlemist puudutavate seisukohtade puutumus käsitletava vaidlusega jääb arusaamatuks; 2) kuna vaidlustus rahuldati täielikult, polnud kolmandal isikul komisjoni otsuse peale

-i regulatsioonist tulenevalt kaebeõigust, mis aga ei tähenda komisjoni kõigi arvamustega nõustumist. Seetõttu tuleb kohtul võtta seisukoht ka vaidlustuse nende põhjenduste osas, millega komisjon ei nõustunud. Vaidlustuses on esitatud seisukohad ka iga PEE p-s 15.8.1 sätestatud hindamiskriteeriumi kohta eraldi ning kohus peab neile hinnangu andma. Komisjon samastas õigesti hankija eksperdi tegevuse pakkumuste hindamisel hankija tegevusega. Hindamise läbi viinud ekspert kujundas kõigepealt pakkumuste hindamise metoodika, määras hindamiskriteeriumide osakaalud ning seejärel hindas pakkumusi vastavalt oma metoodikale. PEE järgi jagunes hindamiskriteerium 2 kaheksaks alamkriteeriumiks, mis omakorda jagunesid mitmeteks alam-alam-kriteeriumideks (tegelikud hindamiskriteeriumid). Need kujutasidki endast hindamiskriteeriume

§ 31

lg 4 tähenduses, sest just nende alusel toimus hindamisaktist nähtuvalt väärtuspunktide andmine pakkumustele. Tegelike hindamiskriteeriumide suhtelist osakaalu PEE-s ei sätestatud ning PEE järgi polegi võimalik selgelt tuvastada, mitme tegeliku 5

(14)3-09-1346 hindamiskriteeriumi alusel hindamine toimub. Ka kaebaja ise on hindamise käigus jõudnud mitme tegeliku kriteeriumi puhul järeldusele, et need ei võimalda objektiivset hindamist ning nende alusel pakkumisi ei hinnatud. Selle tulemusena omandasid automaatselt suurema osakaalu ülejäänud tegelikud hindamiskriteeriumid, hindamata kriteeriumid kaotasid aga täielikult oma osakaalu. Seega selgus alles hindamise käigus, millise osakaaluga on üks või teine kriteerium. Neil põhjustel ei nõustu kolmas isik vaidlustuskomisjoni seisukohtadega, et

§ 3

p 2 ja § 31 lg 4 rikkumist ei esine ning et kuna PEE-st nähtuvalt võib kõigi alamkriteeriumide puhul pakkuja saada maksimaalselt 6 väärtuspunkti, on alamkriteeriumide suhteline osakaal PEE-s näidatud.

§ 31

lg 4 ja § 50 lg 2 mõte on anda pakkujatele võimalus arvestada pakkumuste hindamiskriteeriume ja nende osakaalu oma pakkumuste tegemisel. Kõnealuses hankemenetluses on pakkuja sellest õigusest ebaseaduslikult ilma jäetud.

§ 50lg 1 sõnakasutus „ainult“ on mõeldud pakkuja eelnimetatud õiguse tagamiseks.

Nõustuda ei saa ka komisjoni seisukohaga, nagu tuleneks PEE punktist 15.2, et kui kahest pakkujast üks on jätnud mingi alamkriteeriumi puhul andmed esitamata või esitanud need mittevastavas vormis, saab maksimumpunktid teine - andmed õigesti esitanud - pakkuja. Midagi sellist kõnealuses punktis sätestatud pole. Ainuüksi sõna „väärtuspunkt“ kasutamine ei tähenda, et PEE-s oleks kehtestatud eespool kirjeldatud süsteem.

  1. Kolmandad isikud Cybernetica AS ja Fara OÜ pole oma seisukohti esitanud.
  2. Tallinna Halduskohtu 23.10.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti MTÜ-lt Harjumaa Ühistranspordikeskus välja 40 000 krooni menetluskulude katteks AS Sertfitseerimiskeskus kasuks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud

§ 50lg-tes 1 ja 2 sätestatud pakkumuste hindamise korda.

Hankija on sisuliselt kehtestanud väljaspool pakkumuse esitamise ettepanekut metoodika, kus ettepanekus nimetatud alamkriteeriumid on jagatud positsioonideks, mida hinnatakse omakorda väärtuspunktide abil. Hankija ei ole pakkumuse hindamisel juhindunud ainult hanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja pakkumuste hindamise korda on täiendatud. Hindamiskriteeriumide kirjeldamine on ettepanekus vajalik selleks, et pakkujad saaksid piisava teabe hindamiskriteeriumide sisu ja osakaalu ning hindamise korraldamise kohta, et nad teaksid sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Antud juhul ei olnud vaidlustajal aga võimalik ette näha, et kriteeriumi 2 hindamine toimub hindamisaktis näidatud viisil, ja sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Vaidlustajal ei olnud võimalik ette näha, mil viisil leitakse ja omistatakse teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumide väärtuspunktid; 2) vaidlustuskomisjon ei pidanud analüüsima, kas vaidlustajal on reaalne võimalus hankekonkurss võita. Selline seisukohavõtt eeldaks hinnangu andmist, milline pakkumus osutus õiguspärase hindamise korral edukaks ja milline mitte, st eelotsustuse korras pakkumuste hindamist hankija asemel. Vaidlustuskomisjon ja kohus ei saa asuda eelotsustuse korras hankija asemel pakkumusi hindama, vaid saavad üksnes kontrollida hankija otsuse õiguspärasust. Ka ei saa nõustuda hankija väidetega vaidlustaja pahatahtlikkusest ja tema pakkumuse edukaks osutumise ilmselgest võimatusest olukorras, kus enne esmakordset vaidlustamist omistati pakkumusele teise hindamiskriteeriumi alusel 48-st võimalikust 42 väärtuspunkti ning pärast vaidlustamist 26,9 punkti. Juba ainuüksi samade andmete sedavõrd erinev hindamine annab alust kahelda tulemuse objektiivsuses; 3) kaebuse väited ei anna alust vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks, mistõttu puudub vajadus kontrollida vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasust vaidlustaja väidete alusel; 6

(14)3-09-1346 4) AS Sertifitseerimiskeskus palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 55 686,67 krooni õigusabikulusid. Arvestades haldusasja keerukust ja kestust on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 40 000 kr. Hankija menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 000 kr, millest RLS § 56 lg 16 sisutuks muutumise tõttu saab ta taotleda enammakstud riigilõivuna ringkonnakohtult tagasi 19 750 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES 8. Hankija MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.10.2009 otsus, Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 13.08.2008 otsus ja jätta uue otsusega vaidlustus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. 1) vaidlustuskomisjon ja kohus on tõlgendanud

§ 50

lg 1 ja lg 2 liiga formaalselt.

§ 50

lg 1 ja lg 2 tõlgendamisel tuleb analüüsida ka direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 53 ja preambuli punkti

  1. Artikkel 53 põhineb omakorda sellele eelnenud direktiivi 92/50 artiklil 36 ja selle tõlgendamist puudutaval Euroopa Kohtu praktikal; 2) Euroopa Kohtu
  2. novembri
  3. a otsuse kohtuasjas C-331/04 ATI EAC e Viaggi di Maio faktilised asjaolud praktiliselt kattuvad käesoleva asja asjaoludega. Otsuse p-s 32 märgitakse, et direktiivi 92/50 artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui hankija annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alamkriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, kui on täidetud kolm sealtoodud eeldust. Samamoodi tuleb tõlgendada

§ 50lg-t 1 ja lg-t 2.

Seega on alamkriteeriumide eest antavate punktide liigendamine õiguspärane tingimusel, et vaidlustatud otsus ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume; ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada; ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes; 3) hankija on

§ 50

lg-d 1 ja 2 järginud, sest kriteeriumi 2 alapunktide 2, 3, 4 ja 8 hindamisel on lähtutud PEE-s sätestatud kriteeriumitest ja metoodikast. Samuti vastab hankija poolt läbi viidud hindamise protseduur eelmises punktis kirjeldatud kolmeastmelisele testile, kuna pakkujatel ei saanud jääda muljet, et mingit alamkriteeriumi või selle raames esitatud andmeid hinnatakse ülejäänutega võrreldes kõrgemalt või madalamalt; 4) kohus ei ole analüüsinud hankija väiteid, et tal peab olema õigus esitada vaidlustuskomisjonile omapoolseid taotlusi asja lahendamise seisukohalt oluliste küsimuste osas. Selleks, et tuvastada Cybernetica pakkumuse ilmselge paremus, piisab, kui lähtuda järgmistest asjaoludest – kriteeriumi 1 järgi sai Cybernetica 2 punkti enam kui vaidlustaja, kriteeriumi 2 alamkriteeriume hinnatakse võrdselt ning neis hinnatakse kokku 22 andmevälja, millest vaidlustajal oli paremus üksnes kolme andmevälja osas (alamkriteeriumid 2, 3 ja 8) Cybernetical aga kokku 12 andmevälja osas. Seega puudub Sertifitseerimiskeskus AS-l igasugune võimalus paremaks tulla ning pakkumuste hindamise detailse protseduuri läbiviimiseks puudub vajadus. 9. Sertifitseerimiskeskus AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, esitades järgmise põhjenduse: 1) PEE-s ei ole sätestatud, et kõik hindamiskriteeriumi 2 alamkriteeriumid omavad kriteeriumi 2 hinnete kogusumma puhul võrdset osakaalu. Hindamiskriteerium 2 jagunes 8-ks alamkriteeriumiks ning need omakorda veel mitmeteks alam-alam-kriteeriumiteks, mis 7

(14)3-09-1346 kujutasidki hindamiskriteeriumi

§ 31lg 4 mõttes.

Hankija poolt pakkumiste hindamisel toimus just nende alusel väärtuspunktide andmine pakkumustele; 2) vale on hankija väide, et vaidlustuskomisjoni hankija varasema otsuse kehtetuks tunnistanud otsus keskendus tehnilise teabe tõlgendamisele. Tegelikult oli küsimus selles, et hankija oli hinnanud pakkumisi ilma igasuguse metoodikata ja oma suvast lähtudes. Ka käesolevas asjas esitatud vastuväidetes märgib hankija, et hankija võibki suurema diskretsiooniruumi saamiseks koostada ebamäärase ja mitmetimõistetava PEE. Nii direktiivist 2004/18/EÜ kui ka

-st tuleneb, et PEE-s peab sisalduma piisav teave hindamiskriteeriumite sisu, osakaalu ning hindamise korralduse kohta; 3) kuna pakkumuste hindamisel selgus, et mõningaid kriteeriume pole võimalik hinnata, tähendab see, et alles hindamisel selgus, milliseid kriteeriume üldse arvesse võetakse. Seega pole õige hankija väide, et kogu teave, mida pakkujad pidid vastavalt PEE lisa 3 vormile 4 esitama, oli taandatav objektiivselt võrreldavateks arvandmeteks; 4) õige ei ole hankija väide, et vaidlustuskomisjon lükkas tagasi kõik vaidlustaja poolt esitatud etteheited. Tegelikult leidis vaidlustuskomisjon, et alamkriteeriumite 2, 3, 4 ja 8 alusel läbi viidud hindamisel on valesti kohaldatud

§ 50lg 1 ja 2 ega hakanud pikemalt hindama väiteid muude rikkumiste kohta.

Kohus peab praegu kaebust lahendades kontrollima ka vastustaja varasemaid väiteid hindamiskriteeriumide 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja 8 kohta; 5) hankija on vaidlusaluses hankes rikkunud kõiki kolme enda poolt viidatud Euroopa Kohtu otsusest C-19/00 tulenevat põhimõtet. Alles pakkumuse hindamise käigus selgus, mitme kriteeriumi alusel hindamine toimub. Hindamise käigus kaotasid osa kriteeriume üldse osakaalu, mille tulemusena saavutasid teised jälle suurema osakaalu (alamkriteeriumid 2, 3 ja 5). Alles pakkumuste hindamise käigus selgus, et hankija tõlgendab kitsendavalt hindamiskriteeriumi 2 alamkriteeriumi 5 (müügikanalite arv) kohaselt hinnatavate müügikanalite mõistet ning jätab üldse hindamata PEE-s toodud müügipunktide arvu kriteeriumi. Samuti selgus alles hindamisel, milliste IT-süsteemidega (hindamiskriteerium 2 alamkriteerium 7) ühildumise võimalust hankija hindamisel arvestab ning millised jätab arvestamata. Hankija on vaidlustajat diskrimineerinud, asudes seisukohale, et vastustaja andmesüsteemis andmete uuendamist ei toimugi (hindamiskriteerium 2 alamkriteerium 3), et vaidlustaja piletimüügisüsteem ei ole ühildatav kõigi http(s) ja XML protokolli kasutavate infosüsteemidega (hindamiskriteerium 2 alamkriteerium 7) ja et vaidlustaja piletimüügisüsteem ei võimalda piiranguteta genereerida mistahes aruandeid (hindamiskriteerium 2 alamkriteerium 8); 6) hankija vaidlustuskomisjoni volitusi laiendav tõlgendus ei ole õige. 10. Kolmandad isikud oma seisukohta apellatsioonimenetluses ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus nõustub hankijaga, et käesoleval juhul on võimalik lähtuda Euroopa Kohtu 24.11.2005 kohtuasjas C-331/04 väljendatud seisukohtadest. Viidatud lahendis andis Euroopa Kohus tõlgenduse direktiivi 92/50 artiklile 36, milles sätestatud põhimõtted on leidnud väljenduse käesoleval ajal kehtivas direktiivis 2004/18/EÜ, mis omakorda oli aluseks

§ 50lg-te 1 ja 2 kehtestamisel.

Kohtuasjas C-331/04 oli arutuse all eelotsuse taotlus, milles püstitati küsimus, kas direktiivi sätteid tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega on vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alamkriteeriumitele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate 8

(14)3-09-1346 koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise. Euroopa Kohus vastas sellele küsimusele järgmiselt: ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alamkriteeriumitele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et selline otsus ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume, ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada ja ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes. Euroopa Kohus rõhutas viidatud otsuse punktis 21, et tellija poolt määratletud lepingu sõlmimise kriteeriumid peavad olema seotud lepingu objektiga, ei või anda tellijale piiramatut valikuvabadust, peavad olema lepingudokumentides või hanketeates selgelt mainitud ning peavad eelkõige austama võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Sama otsuse punktis 22 rõhutas Euroopa Kohus, et kohustus austada võrdse kohtlemise põhimõtet on kooskõlas riigihangete direktiivide olemuse enesega ning et pakkujaid tuleb käsitleda samaväärsetena nii pakkumiste ettevalmistamise kui ka nende hindamise hetkel. Need põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas. 12. Vaidlustuskomisjon ja kohus on asunud seisukohale, et käesoleval juhul hindamise faasis kehtestatud metoodika kasutamine on alamkriteeriumide 2, 3, 4 ja 8 puhul igal juhul vastuolus

§ 50

lg-tega 1 ja 2, sest PEE-s nimetatud hindamiskriteeriume on täiendatud ja on kehtestatud uus metoodika nende hindamiseks. Vaidlustuskomisjoni otsusest selgub, et uute hindamiskriteeriumitena on käsitletud PEE p-s 15.8.1 näidatud 8 alamkriteeriumi selgitustes kirjeldatud positsioone, millele hindaja on hindamisel andnud punkte hindamisaktis selgitatud metoodikast lähtudes. Sellise metoodika kasutamist on komisjon ja kohus lugenud

§ 50lg 2 rikkumiseks.

13.

§ 50

lg 1 kohaselt arvestab hankija pakkumuste hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume.

§ 50

lg 2 kohaselt hindab hankija juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. 14. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-331/04 kirjeldatud testi esimese tingimusena nõudnud, et hindamisel ei tohi muuta lepingudokumentides määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume. Euroopa Kohtu käsitletud vaidlusküsimuse põhikohtuasjas oli hankija sarnaselt käesoleva kaasuse asjaoludele näinud hankedokumentides majanduslikult parima pakkumuse selgitamiseks ette kriteeriumid, millest ühe eest ette nähtud punktide arvu saamiseks tuli hinnata viit positsiooni, mille kohta andmete esitamine oli hankedokumentides tehtud kohustuslikuks, kuid punktide jagamise osakaalu nende positsioonide vahel kehtestas alles hindamiskomisjon. Ringkonnakohus, arvestades ka eelviidatud Euroopa Kohtu kohtuasja C-331/04 asjaolusid, leiab, et hankija ei ole käesoleval juhul hindamisel PEE-s sisalduvatele alamkriteeriumitele uusi kriteeriume lisanud, vaid on teostanud etteantud 8 alamkriteeriumi raames antavate punktide arvu liigendamise. Käesoleval juhul sisaldab PEE p-s 15.8.1 näidatud alamkriteeriumide selgitus samuti nõuet esitada iga alamkriteeriumi kohta konkreetsed positsioonid kas tabeli kujul või kirjeldusena ning p 15.8.2 näeb ette, et hindamisel analüüsivad komisjoni liikmed eksperdi abil ja objektiivselt kõnealuse kriteeriumi seisukohalt pakkumuses esitatud informatsiooni vastavust tabelis ja sellele järgnevates selgitustes nõutule kuue punkti süsteemis ning otsustavad igale pakkujale iga alamkriteeriumi eest saadava punktide arvu. Tegelikult saab viidatud punkti teisest lausest järeldada ka seda, et kõik alamkriteeriumides esitatud positsioonid on võrdse kaaluga – 9

(14)3-09-1346 teine lause näeb ette, et erinevatel pakkujatel on võimalik saada ühe alamkriteeriumi alusel ka võrdne hinne, kui pakutavad parameetrid on sarnased või kui ühe pakutava parameetri puudus on kompenseeritud teise eelisega. Parameetri puuduse kompenseerimine teise sama alamkriteeriumi raames esitatud parameetri eelisega on võimalik siis, kui neid võrdselt hinnata. Samas on see siiski viidatud punktist üksnes järeldatav ning lisaks selgus hindamisel, et kõiki positsioone polegi võimalik objektiivselt hinnata. Seega tuleb Euroopa Kohtu kohtuasjas C-331/04 esitatud testi esimesele küsimusele vastata selliselt, et hankija ei ole hindamisel muutnud PEE-s määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume ja jätkata kontrolli testi teise küsimuse alusel.
  1. Teiseks märkis Euroopa Kohus viidatud kohtuasjas, et otsuse õiguspärasuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas hindamisel võeti arvesse asjaolusid, mis oleksid võinud mõjutada pakkumuste ettevalmistamist, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamisel teada. Vaidlustaja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et ka Euroopa Kohtu lahendis antud testi kasutamise korral on vaidlustatud otsus õigusvastane. Vaidlustaja on täpsustanud, et hindamisel selgus, et osad PEE-s märgitud kriteeriumid ei oma üldse osakaalu ning seeläbi saavutasid teised kriteeriumid suurema kaalu (sõidukitesse paigaldatava juhtseadme jõudlus ja mälumahu laiendatavus, juhi piletimüügiseadme ja selle kasutajaliidese ergonoomika, pakutavate piletimüügikanalite mitmekesisus ja kättesaadavus); mõnede kriteeriumite alusel hinnati üksnes edukaks tunnistatud pakkujat ja vaidlustajale üldse väärtuspunkte ei antud (piletimüügi uuendamise sagedus, sõidukitesse paigaldatava juhtseadme jõudlus ja mälumahu laiendatavus, juhi piletimüügiseadme ja selle kasutajaliidese ergonoomika); osade hindamiskriteeriumite puhul selgus alles hindamisel, mida hankija antud kriteeriumi all silmas pidas (hindamata jäeti müügipunktide arv ja IT-süsteemidega ühilduvus).
  2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud asjaolusid, mille varasem teadmine oleks saanud pakkumise esitamist mõjutada. Arvestades vaidlustaja seisukohta, on vaidluse all punktide andmine alamkriteeriumides 1, 2, 3, 4, 5, 7, ja
  3. Ringkonnakohus käsitleb vaidlustaja väiteid alamkriteeriumide numeratsioonist lähtuvas järjekorras.
  4. Alamkriteeriumis 1 tuli esitada piletimüügi info uuendamise sagedus (ööpäevas) andmebaasides. PEE-s antud selgituse kohaselt sõltus sellest kriteeriumist teenuse kvaliteet ning kriteeriumi all pidi hinnatama piletimüügi info uuendamise sagedust (ööpäevas) erinevates pakkuja poolt pakutavates andmebaasides (sh sõidukite seadmete andmebaasides). Suurema arvu punkte pidi saama pakkumus, kus info uuendamise sagedus ööpäevas on suurem. Hindamisel sai maksimumpunktid kolmas isik, kes pakkus kordade arvuks
  5. Vaidlustaja märkis pakkumuses, et info uuendamise sagedus vastab piletimüügi sagedusele. Ringkonnakohtu arvates on nõue esitada antud alamkriteeriumi raames konkreetne arvsuurus PEE-st üheselt arusaadav ning selle alamkriteeriumi hindamise raames arvesse võetud asjaolud vaidlustajale pakkumise ettevalmistamisel teada.
  6. Alamkriteeriumis 2 tuli esitada sõidukisse paigaldatava juhtseadme jõudlus ja mälumahu laiendatavus. PEE-s antud selgituse kohaselt on sõidukitesse paigaldatavate juhtseadmete jõudlus ja mälumahu laiendatavus olulised kriteeriumid, millest sõltub süsteemi laiendatavus ja perspektiivsete funktsioonide lisamine ja samuti süsteemi häireteta töö. Juhtseadme jõudluse määramise kriteeriumiteks on juhtseadme protsessori(te) tüüp, taktsagedus, modulaarsus, andmesideliideste arv. Pakkumuses nõuti nimetatud parameetrite esitamist tabelina, kus mälumaht ja mälumahu laiendatavus on esitatud nt ühikutes MB, KB jne ja teised suurused on SI või SI-ühikutega võrdväärsetes ühikutes ja tabeli kujul. Samas punktis märgiti, et kõrgemalt hinnatakse pakkumust, kus esitatud tehniline lahendus omab suuremat jõudlust ja mälumahtu. 10
(14)3-09-1346 Vaidlustaja ei ole selle alamkriteeriumi raames rahul sellega, et kahe positsiooni osas (seadme protsessori tüüp ja seadme modulaarsus) ei ole objektiivset hindamist mittevõimaldavate andmete puudumine hindamist võimaldanud ning ühe positsiooni osas (taktsagedus) jäeti vaidlustaja pakkumine väärtuspunktideta. Kuna nii protsessori tüübi kui ka seadme modulaarsuse osas hinnati mõlemat pakkujat võrdselt, sest hindaja arvates ei olnud selles osas pakkumusi võimalik objektiivselt võrrelda, samas tuli need andmed PEE kohaselt pakkumuses esitada, ei sisaldanud hindamine sellisel kujul asjaolusid, mis oleksid võinud pakkumuste ettevalmistamist mõjutada. Siinkohal võib märkida ka seda, et ühe või mitme positsiooni hindamata jätmine või sama arvu väärtuspunktidega hindamine võrdselt mõlema pakkuja puhul näiteks põhjusel, et positsioon ei ole objektiivselt hinnatav, ei mõjuta antud alamkriteeriumi eest antavate lõplike punktide arvu ega seega ka PEE-s märgitud alamkriteeriumide osakaale ega kummagi pakkuja positsiooni. Vaidlustaja esitas taktsageduse ühikutes (Mips), mis ei vastanud PEE-s nõutule ning eeltoodu tingis pakkumuse arvestamata jätmise. Seega ei olnud ka selle positsiooni puhul tegemist asjaoluga, mis poleks vaidlustajal pakkumise ettevalmistamisel teada olnud.
  1. Alamkriteeriumis 3 tuli esitada juhi piletimüügiseadme ja selle kasutajaliidese ergonoomika. PEE-s sisalduva selgituse kohaselt saab selle kriteeriumi järgi hinnata juhi kasutajaliidese kasutajasõbralikkust. Pakkumuses tuli esitada kasutajaliidese heleduse reguleerimisulatus, nähtavuse nurk horisontaalsihis ja vertikaalsihis, esitatavate fontide suurused, ekraani ja nuppude suurused, sõitja kasutajaliidese mugavus jne. Samuti tuli esitada maksimaalne piletimüügitoimingu aeg (sekundites). Kõik eelnimetatud parameetrid tuli esitada tabeli kujul SI või SI-ühikutega võrdväärsetes ühikutes. Selgituse kohaselt hinnatakse kõrgemalt pakkumust, kus kasutatavad piletimüügiseadmed ja kasutajaliidesed omavad paremat nähtavust ja käideldavust. Vaidlustaja leidis, et selle kriteeriumi raames on jäetud hindamata heleduse reguleerimise ulatus, piletimüügitoimingu aeg ja fontide ning nuppude suurused, mis on andnud eelise kolmandale isikule. Hindamisaktist selgub, et heleduse ulatuse osas polnud kumbki pakkuja, fontide ja nuppude suuruse osas aga vaidlustaja, esitanud andmeid nõutud SI või SI-ühikutega võrdväärses süsteemis, mistõttu reguleerimisulatus jäi mõlema pakkuja puhul, fontide ja nuppude suurus aga vaidlustaja puhul, hindamata. Mõlema pakkuja puhul ei hinnatud ka piletimüügitoimingu aega, sest pakkumustes puudusid andmed trükitavate piletite pikkuste kohta ning pakkumustes esitatud ajad polnud seetõttu objektiivselt võrreldavad. Seega asjaolud, mis hindamist mõjutasid – andmed tuleb esitada SI või SI-ühikutega võrdväärses süsteemis, olid vaidlustajale teada juba PEE-st ning seega nende järgimine pakkumuse ettevalmistamisel võimalik.
  2. Alamkriteeriumis 4 tuli esitada piletimüügisüsteemide referentsid. PEE-s antud selgituse kohaselt annab see kriteerium ülevaate kogemustest pakutava piletimüügisüsteemi väljatöötamisel. Pakkujal tuli esitada pakutava piletimüügisüsteemiga (sh piletimüügiseadmetega) tema poolt peatöövõtjana varustatud linnade ja sõidukite arv, lisades lühikirjelduse süsteemidest. Selgituse kohaselt saab kõige rohkem punkte pakkumus, kus referentside arv on suurim. Referentside arv pidi olema faktiliselt tõestatav. Vaidlustaja kriitika selle kriteeriumi osas puudutas kriteeriumi hindamiseks PEE-s kehtestatud tingimusi (miks linnad ja mitte vallad, miks linnad ja sõidukid võrdselt hinnatavad), mille puhul võib väita, et hindamisel arvesse võetavad asjaolud olid vaidlustajale PEE-st arusaadavad juba pakkumise ettevalmistamisel. Pakkumuses oli vaidlustaja nõutud arvud esitanud ning need olid arvesse võetud, kuigi kolmanda isiku pakkumus oli kõrgem. 11
(14)3-09-1346
  1. Alamkriteeriumis 5 tuli esitada pakutavate piletimüügikanalite mitmekesisus ja kättesaadavus. PEE-s antud selgituse kohaselt sõltub sellest kriteeriumist teenuse kvaliteet. Pakkumuses nõuti tabeli kujul piletimüügikanalite nimetusi ja arve. Märgiti, et enim punkte saab pakkumus, mille puhul on süsteem 1.augustil 2008 mitmekesisem ja võimaldab kasutada enim piletimüügikanaleid. Müügipunkide koguarvu pidi hindamisel arvesse võetama teisejärguliselt. Vaidlustaja leidis, et PEE lisas 4 avatud müügikanali mõiste: „juriidiliselt ühele asutusele kuuluv tehniliselt identselt lahendatud müügipunktide grupp. Näiteks moodustavad piletimüügisüsteemis R–Kioskid ühe, postkontorid teise, internetikeskkonnad kolmanda, mobiilside keskkond neljanda jne.“, on vasturääkiv ja teeb hindamise raskeks. Samuti heitis vaidlustaja hankijale ette, et müügipunktide arvu tuvastamisel on viimane põhjendamatult lähtunud tuvastusest, et see on lõpmatult suur. Vaidlustaja leidis, et hankija oleks pidanud kõrvale jätma müügikanali mõiste avamisel toodud näitliku loetelu ja arvestama vaidlustaja pakkumuses esitatud 20 müügikanali definitsioonile vastava kanaliga. Hankija otsuses on antud võrdselt 6 väärtuspunkti mõlemale pakkujale 9 müügikanali eest ja müügipunktide arvu on mõlemal juhul hinnatud lõpmatuna, mis väärtuspunkte kaasa ei toonud. Hankija on selgitanud müügipunktidega seoses, et sama hanke osas varem esitatud vaidlustuse arutamisel vaidlustuskomisjonis leiti, et internetikeskkonnas avatud müügikanalite puhul on müügipunkte lõpmata palju, kuna iga interneti kasutaja saab osta pileti virtuaalsest müügipunktist. Kuigi hindamisel selgus, et müügipunktide arvu võrdlemine pole võimalik, ei saanud see hindamisel arvesse võetud uus asjaolu pakkumuste ettevalmistamist mõjutada. Pakkumuste ettevalmistamist võinuks eelkõige mõjutada asjaolu, mille teadmise korral oleks pakkuja saanud oma pakkumuse atraktiivsemaks muuta või esitada pakkumuse teisel kujul. Kuna müügipunktide arvu hindamine ei osutunud üldse võimalikuks, pole sellise asjaoluga tegemist. Müügikanali mõiste oli pakkumises avatud ning nagu vaidlustuskomisjon õigesti leidis, pole hankija vaidlustaja poolt pakutud müügikanalite arvu hindamisel eksinud – see on kindlaks tehtud kooskõlas PEE-s sätestatuga.
  2. Alamkriteeriumis 7 tuli esitada piletimüügisüsteemi avatus ja ühildatavus. PEE-s antud selgituste kohaselt eelistatakse kasutusel olevate ja kasutusele võetavate infosüsteemidega liitumisvalmidust, täiendavate funktsioonide lisamisvõimalust, teiste piletisüsteemide ja makseviiside sidumisega seotud majanduslike probleemide vältimist, Harju-Tallinna piletite ristkasutus jne. Nõuti, et pakkumuses esitatava süsteemi avatus ja ühildatavus oleks põhjendatud ja tõestatav. Kõrgeima hinde pidi saama ostjale soodsaim (enim ühildumisvõimalusi) tehnilismajanduslik lahendus. Pakkuja pidi selle kriteeriumi hindamiseks kirjeldama piletimüügisüsteemi ühilduvust erinevate IT-lahendustega. Vajadusel tuli kirjeldada süsteemi standardiseeritust. Esitada tuli süsteemi eelised ja puudused. Esitada tuli pakutava süsteemi tehnilis-majanduslik võrdlus mujal maailmas kasutatavate lahendustega SWOT-tüüpi eneseanalüüsina. SWOT-analüüsis esitatu pidi olema eelnevas kirjelduses põhjendatud. Vaidlustaja on leidnud, et objektiivse hindamise selle kriteeriumi puhul välistas asjaolu, et erinevate IT-süsteemide mõiste oli PEE-s määratlemata. Samuti leiti, et hankija on valesti hinnanud vaidlustaja pakkumust, tuvastades vaid 4 ühildumisvõimalust. Pakkumuses on muuhulgas märgitud, et andmebaasiga suhtlemine toimub http(s) ja lihtsa XML formaadi kaudu, mida saab vajadusel seostada mistahes välise süsteemiga. Hankija on selle kriteeriumi all hinnanud vaidlustajat 3 väärtuspunktiga (4 ühilduvat süsteemi) ja kolmandat isikut 6 väärtuspunktiga (8 ühilduvat süsteemi). Ringkonnakohus nõustub siinkohal vaidlustuskomisjoni otsuses esitatud seisukohaga, et hankija on viinud hindamise läbi PEE-s sätestatud tingimustele vastavalt. PEE-s oli nõutud, et kirjeldataks konkreetseid ühilduvaid süsteeme, mistõttu ei saanud 12
(14)3-09-1346 hankija arvestada vaidlustaja pakkumuses esitatud väidet, et tema süsteemi saab vajadusel ühildada mistahes süsteemiga. Vaidlustaja nimetas pakkumuses konkreetselt 4 süsteemi.
  1. Alamkriteeriumis 8 tuli esitada aruannete genereerimise lihtsus ja paindlikkus. PEE-s esitatud selgituse kohaselt on selle kriteeriumi puhul hinnatavateks parameetriteks tabelites esitatavate muutujate arv ja ristkasutus (tabelite koostamise paindlikkus) ja tabelite genereerimise kiirus. Kõrgema hinde saab pakkumus, mille muutujate arv, ristkasutus ja tabelite genereerimise kiirus on suurim. Pakkuja pidi kirjeldama aruannete genereerimist, standardiseeritust ja ühildatavust erinevate statistilist analüüsi võimaldavate tarkvaradega. Aruannete genereerimise tarkvarakeskkonna eelised ja puudused tuli esitada tabelina. Vaidlustaja leidis, et kuna PEE-st ei nähtunud tabelites sisalduv andmete hulk, polnud pakkumisi võimalik objektiivselt hinnata. Lisaks on vaidlustaja pakkumust valesti hinnatud – vaidlustaja kinnitas pakkumuses, et tema pakutud süsteem võimaldab piiranguteta koostada mistahes aruandeid. Hankija jälle pakkumusest sellele positsioonile vastavat kinnitust ei leidnud. Nagu eeltoodust nähtub, pole kaebaja ka selle kriteeriumi puhul märkinud, et hindamisel oleks arvesse võetud asjaolusid, mida PEE-s varem polnud teatavaks tehtud. Seega on ka testi teine tingimus täidetud – hindamisel pole kasutatud asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada.
  2. Euroopa Kohtu eelmainitud kohtuasjas esitatud testi kolmas tingimus oli, et otsus ei tohi olla vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes. Vaidlustaja on leidnud, et diskrimineeriv mõju ilmneb käesoleval juhul selles, et hindamisel on asutud seisukohale, et vaidlustaja süsteemis ei toimugi andmete uuendamist (alamkriteerium 1), protsessori taktsagedus on 0 (alamkriteerium 2), pakutava juhtseadme nuppudel ja selles kasutatavatel fontidel puudub suurus (alamkriteerium 3), pakutud süsteem ei ole ühildatav kõigi http(s) ja XML protokolli kasutatavate infosüsteemidega (alamkriteerium 7), piletimüügisüsteem ei võimalda piiranguteta genereerida mistahes aruandeid (alamkriteerium 8). Ringkonnakohus leiab, et hankija ei saanud arvesse võtta vaidlustaja poolt näidatud ja otsuse eelmises lõigus käsitletud andmeid, sest need ei olnud pakkumuses esitatud PEE-s nõutud kujul. Käesoleva otsuse punktides 16 – 23 kirjeldatud PEE alamkriteeriumitest nähtub üheselt, et andmed kõigi alamkriteeriumi positsioonide kohta, mida parima pakkuja selgitamisel hinnati, tuli pakkumuses kohustuslikult esitada. PEE selgituses oli märgitud ka, millisel juhul saab pakkumine antud alamkriteeriumi raames kõrgeimad punktid, enamikel juhtudel oli näidatud ära, millistes ühikutes tuleb nõutud andmed esitada. Isegi nende kriteeriumite puhul, kus positsioonide esitamisel ei nõutud andmete esitamist kindlates ühikutes, pidi vaidlustajal olema juba pakkumuse ettevalmistamise ajal teada vajadus esitada andmed võimalikult objektiivset hindamist võimaldaval viisil – arvandmetena - arvestades muuseas ka seda, et eelmises samas hankes esitatud vaidlustuses heitis vaidlustaja hankijale ette hindamise subjektiivsust ja kindla metoodika kasutamata jätmist. Eeltoodu annab aluse arvamuseks, et osade andmete esitamine kirjeldusena oli vaidlustaja poolne teadlik valik. Ringkonnakohus nõustub vaidlustuskomisjoni otsuses avaldatud seisukohaga, et PEE on hindamiskriteeriumite kajastamisel kooskõlas

§ 31lg-ga 4 (otsuse õigusliku hinnangu p-d 5.1 ja 5.2).

Juhtudel, mil vaidlustaja väitel on mitteobjektiivse hindamise põhjustanud PEE ebaselgus või ebaõige sõnastus, tuleb nõustuda vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et PEE vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning sellekohased väited ei kuulu enam hindamisele (otsuse õigusliku hinnangu p-d 8.2.1. ja 8.2.2). Samuti nõustub ringkonnakohus vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et hankija on õigesti jätnud punktid andmata pakkujale, kes on mingi positsiooni kohta jätnud andmed esitamata või pole esitanud neid PEE-s nõutud vormis (otsuse õigusliku hinnangu p 7). Seega on vaidlustaja poolt viidatud positsioonid 13

(14)3-09-1346 jäetud arvesse võtmata vaidlustaja tegevusest tulenevatel põhjustel ning testi kolmas tingimus on täidetud. 25. Eelnevast tulenevalt on hankija majanduslikult soodsama pakkumise õigesti kindlaks teinud ning esitatud vaidlustus ei ole põhjendatud.

§ 50

lg-te 1 ja 2 rikkumist ei esine ja võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted hanke läbiviimisel järgitud. Mis puudutab hankija taotluste esitamise õigust vaidluse läbivaatamisel, millise küsimuse lahendamist hankija oma apellatsioonkaebuses jätkuvalt nõuab, siis selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. Hankija esitas vaidlustuskomisjonile taotluse, et vaidlustaja näitaks PEE kohase hindamismetoodika, mille alusel vaidlustaja pakkumus võiks osutuda parimaks. Nagu taotluse sõnastusest nähtub, on tegemist pigem ettepanekuga vaidlustajale, mis omakorda tähendab nõuet vaidlustust täiendada. Vaidlustusele esitatud sisunõuded on esitatud

§ 121

lg-s 2 ning viidatud lõike punkti 3 kohaselt peab vaidlustaja vaidlustuses põhjendama, miks ta peab otsust oma õigusi rikkuvaks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustaja oma õiguste riivet vaidlustuses seaduse nõuetele vastavalt käsitlenud ning vaidlustuskomisjonil polnud vajadust

§ 122lg 2 alusel nõuda vaidlustajalt puuduste kõrvaldamist.

Seega on vaidlustuskomisjon taotluse põhjendatult tähelepanuta jätnud. 26. Kuna AS Sertifitseerimiskeskus vaidlustus oli põhjendamatu, nagu eelpool tuvastatud, tuleb vaidlustuse rahuldanud vaidlustuskomisjoni otsus ning selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätnud halduskohtu otsus tühistada ning vaidlustus rahuldamata jätta. HKMS § 93 lg 4 kohaselt tuleb sellisel juhul ümber jagada ka menetluskulud. Halduskohus mõistis hankijalt välja vaidlustaja õigusabikulud 40 000 krooni ulatuses. Kuna käesoleval juhul jääb vaidlustus rahuldamata, jäävad õigusabikulud vaidlustaja enda kanda. Apellatsioonimenetluses ei ole õigusabikulude hüvitamise taotlusi esitatud ning hankija taotluse kohaselt tuleb vaidlustajal talle hüvitada üksnes 500 krooni mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu katteks. Kohtunikud Virgo Saarmets Silvia Truman Viive Ligi 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.