Obsah (5)

§ 24§ 64§ 21§ 92§ 93

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-08-1194 Määruse kuupäev 17.08.2009 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ APM Inter kaebus Rakvere Linnavolikogu

§ 24lg 1 p 4).

Välja mõista Rakvere Linnavolikogult 45 000 krooni kaebaja kasuks. Ülejäänud menetluskulu jätta kaebaja kanda. Määrusele on õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rakvere Linnavolikogu

1. märtsi
2. a määrusega nr 10 kehtestati Tööstuse 5 kinnistu ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering. Korteriühistu (edaspidi KÜ) Kelly esitas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks vaide. Rakvere Linnavolikogu
3. mai
4. a määrusega nr 20 vaie rahuldati ning tehti Tööstuse 5 kinnistu omanikule ettepanek muuta planeeringut, vähendades hoone maksimaalset ehituskõrgust naaberkinnistute tasemele ja ehitada see vähemalt 4 m kaugusele Tööstuse 7 kinnistu piirist. OÜ APM Inter esitas
5. juunil 2008 halduskohtule kaebuse, milles palus Rakvere Linnavolikogu
6. mai
7. a määrus nr 20 tühistada. Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a otsusega rahuldati kaebus, tühistati Rakvere Linnavolikogu
10. mai
11. a määrus nr 20 ja mõisteti Rakvere linnalt OÜ APM Inter kasuks välja menetluskulu 18 134 krooni. Otsuse kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise kord kehtestatud Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-s 1, mis näeb ette üksnes kohtusse pöördumise õiguse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Halduskohtus planeeringut ei vaidlustatud. Vaide esitamise ning selle menetlemise kord ja tingimused on kehtestatud Haldusmenetluse seaduses. Selle seaduse § 112 lg 2 kohaselt saab eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldada Haldusmenetluse seaduse sätteid üksnes juhul, kui eriseadus seda ette näeb. Planeerimisseadus ei näe ette Haldusmenetluse seaduse kohaldamise ega ka vaide esitamise võimalust. Isegi juhul, kui käsitada KÜ Kelly vaiet PlanS § 26 lg-s 2 sätestatud ettepanekuna viia Tööstuse 5 detailplaneering õigusaktide nõuetega vastavusse, pole linnavolikogu
12. mai
13. a määrust nr 20 võimalik lugeda PlanS § 26 lg 2 kohaseks haldusaktiks, sest volikogu on sõnaselgelt väitnud, et planeerimismenetlus on läbi viidud vastavuses kõigi asjakohaste õigusaktidega. Samuti ei haaku määruse resolutsioon selle sätte alusel kohalikule omavalitsusele antud volitustega. Lisaks omab tähendust asjaolu, et vaidlusaluse määrusega on sisuliselt kehtetuks tunnistatud kaebajat soodustav haldusakt. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete kohaselt peab haldusorgan erilise hoolega põhjendama ja kaaluma neid otsustusi, millega ta isikut ebasoodsalt koormab. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti põhjendustes tuleb selle faktiliste ja õiguslike põhjenduste kõrval välja tuua ka kaalutlused, millest haldusorgan otsustuse langetamisel lähtus. Määrus sisaldab planeerimismenetluse ja vaide sisu kirjeldust, kuid puuduvad faktilised asjaolud, mis täpsustaksid väidet otsustuse põhjenduseks märgitud Tööstuse 7 kinnistu kasutustingimuste olulisest muutumisest ja saaksid õigustada Tööstuse 5 kinnistu omanikule tehtud ettepaneku sisu. Määrusest puuduvad üldse volikogu kaalutlused ja selle ainus õiguslik viide HMS § 85 lg-le 1 on eespool nimetatud põhjendustest tulenevalt väär. KÜ Kelly esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohtu
14. detsembri
15. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. KÜ Kelly esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. EV Riigikohtu Halduskollegiumi
16. aprill 2009 lahendiga nr.3-3-1-30-09 rahuldati Korteriühistu Kelly kassatsioonkaebus. Tühistati Tartu Halduskohtu
17. augusti
18. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
19. detsembri
20. a otsus haldusasjas nr 3-08-1194 ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. EV Riigikohtu Halduskollegium märkis,” et lisaks peab kolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et asja materjalide hulgas on koopia Rakvere Linnavolikogu
21. augusti
22. a määrusest, mille kohaselt tunnistas Rakvere Linnavolikogu kehtetuks volikogu
23. mai
24. a määruse nr 20, s.o sama haldusakti, mille tühistamise üle käib OÜ APM Inter kaebuse alusel vaidlus praeguses kohtumenetluses (tl 119). See dokument on esitatud apellatsioonimenetluses. Tartu Ringkonnakohus ei ole seda määrust kohtuotsuses käsitlenud.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Tartu Ringkonnakohus oleks pidanud otsuses põhjendama, miks ta ei lähtunud

§ 24lg 1 p-st 4, vaid jätkas kohtumenetlusega ning tegi asjas sisulise otsuse.

Riigikohtul puudub faktiliste asjaolude tuvastamise keelust (

§ 64lg 2) tulenevalt võimalus võtta seisukoht toimikus oleva linnavolikogu 27.

augusti 2008. a määruse suhtes. Samuti puudub halduskolleegiumil kindel teave selle kohta, kas nimetatud määrus on käesoleval ajal kehtiv haldusakt või kas seda on vaidlustatud. Kassatsioonimenetluses ei ole Rakvere Linnavolikogu ega teised menetlusosalised seda määrust käsitlenud. Vaid Riigikohtu istungil viitas kaebaja OÜ APM Inter esindaja sellele määrusele. Asja uuel arutamisel tuleb seetõttu Tartu Halduskohtul kindlaks teha, kas käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt on kehtiv. Kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, tuleb kohtul lähtuda

§ 24

lg 1 p-st 4 ( p.18-20).” 06.08.2009 toimunud kohtuistungil esitas OÜ APM Inter esindaja K. Namm menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulu väljamõistmise nõude summas 51 094 ( koos riigilõivuga esimeses astmes) krooni vastustajalt. Vastustaja Rakvere Linnavolikogu esindaja L.Ero ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele. Menetluskulu palub jätta osaliselt ka kolmanda isiku KÜ-lt Kelly kanda summas 14 160 krooni, ülejäänud osas maksab Rakvere linn. 14 160 krooni on kolmanda isiku kulu, sest volikogu oli vaidlusaluse haldusakti tunnistanud eelnevalt kehtetuks ja KÜ Kelly kaebas edasi omal riisikol. Kolmanda isiku KÜ Kelly esindaja Svetlana Trubatš vaidleb hetkel menetluse lõpetamisele vastu ja ei ole nõus 14160 krooni välja mõistmisega 3 isikult. KOHTU PÕHJENDUSED Kassatsioonikohtu seisukohad on seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud ( vt. 26.05.1995, III-3/1-8/95, RT III 1995, 8, 103).

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

sätestab menetluse lõpetamise alused.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 24lg 2 ja lg 3 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas ning menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. 06.08.

1. a esitas kaebuse esitaja OÜ APM Inter esindaja K. Namm Tartu Halduskohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna kaebuse aluseks olev nõue on vastustaja Rakvere Linnavolikogu poolt lahendatud Rakvere Linnavolikogu
2. augusti
3. a määrusesega, mille kohaselt tunnistas Rakvere Linnavolikogu kehtetuks volikogu
4. mai
5. a määruse nr 20.Menetlusosalistele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et antud haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja soovib menetluskulude hüvitamist summas 51 094 krooni ( koos riigilõivuga esimeses astmes) krooni.

§ 92

lg 5 kohaselt vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Kohus ei pea selle raames üksnes kontrollima osutatud õigusteenuse mahtu, vaid andma ka üldhinnangu, ega menetluskulud ei ole ebamõistlikult suured Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka haldusasjaga. Arvestades eeltoodut ja halduskohtute üldist praktikat menetluskulude väljamõistmisel ei pea kohus õigeks kaebaja õigusabitasu väljamõistmist suuremas ulatuses kui 45 000 kr. Ülle Polluks Kohtunik Kohtumäärus jõustus 11.05.2010.a Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2010.a kohtumäärusega nr 3-08-1194, millega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 17.08.2009.a määrus muutmata. Jana Tanissaar Kohtuistungisekretär