2-08-14118/19
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-14118 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.märts 2010, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok, Ande Tänav Tsiviilasi AS Milstrand hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.septembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Milstrand apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Milstrand (registrikood 10047899, asukoht Randvere tee 5, Haabneeme küla, Viimsi vald), esindaja adv Karoliina Kõrgesaar Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004525, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja adv Marko Kaevando RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 22.septembri 2008 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, AS Milstrand kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. AS Milstrand esitas 15.04.2008 Harju Maakohtusse hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/2288 lubamatuks tunnistamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt jõudis 04.04.2008 hagejani täitmisteade, mille kohaselt on kostja esitanud kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse, milles on täitedokumendiks märgitud „Tallinna notar Maive Ottas 20.12.2002 hüpoteegiga tagatud nõue 1610000 USD – 03.04.2008 seisuga 16161019 krooni nr 9841/2002“. AS GT Oil Estonia, kostja ja hageja sõlmisid lepingu, milles kostja andis hagejale nõusoleku vedelate naftatoodete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks hageja poolt AS-le GT Oil Estonia kaupade kohta väljastatavas laokirjas nimetatud aadressil asuvas laos/ladudes. Kostja andis hagejale eeltoodud nõusoleku tingimusel, et hageja väljastab AS-le GT Oil Estonia naftatoodete kohta laokirja, kusjuures hageja kohustus laokirja saatma kostjale koos AS GT Oil Estonia poolt allkirjastatud indossamendiga. 03.07.2007 on hageja väljastanud laokirjad nr 81-03072007-MILSTRAND/GTOIL ja nr 82-03072007MILSTRAND/GTOIL (edaspidi laokirjad), mille kummagi kohaselt on 03.07.2007 ladustatud tollilaos Randvere tee 5, Viimsi vald 1 000 000 kg kütust GASOIL 0,2-62.
Laokirjade kohaselt on samal kuupäeval AS GT Oil Estonia andnud laokirjadest tulenevad õigused üleandmispealdisega üle kostjale. Kostja nõudis 18.01.2008 hagejalt laolepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, sest laos kütust ei ole. Hüvitise suurus arvestati Platt`s European Marketscan 17.01.2008 sulgemishinnast lähtuvalt.
28.12.2007 on AS Jetoil laenuandjana ja AS GT Oil Estonia laenusaajana sõlminud laenulepingu, mille alusel antud laenu sihtotstarbeks oli AS GT Oil Estonia võlgnevuse kustutamine kostja ees, mis tulenevad ülalviidatud laokirjadest. 28.12.2007 kandis laenuandja laenu summas 1 649 000 USD kostjale üle. Laenusumma ülekandmise maksekorralduses märkis AS Jetoil selgituseks vastavalt 28.12.2007 kostjalt saadud juhistele: AS GT OIL Estonia eest, laokirjad nr 81-03072007 ja 82-03072007 eest, summa = 837,5 - 13USD*2000 0 1 649 000 USD. Hageja hinnangul on kõik vastava tehinguga seotud isikud saanud tehingutest aru ühtemoodi. AS GT Oil Estonia on asunud seisukohale, et ta omandas vaidlusalused laokirjad alates raha tasumisest. Kostja väitis veel, et laokirjad on tühised, sest kütust, mida laokirjadest nähtuvalt hoiule anti, tegelikult kunagi kostjale üle ei antud ning sellest tulenevalt oli laokirjade väljastamine vastuolus seadusest tuleneva keeluga, mistõttu muutusid laokirjad tühiseks. Hageja leiab ka, et isegi siis, kui eespool kirjeldatud vastuväiteid mitte arvestada, ei ole kostja poolt kahju tekkimist tõendatud.
Kostja seisukoht 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal on nõue hageja vastu. Täitemenetlus on algatatud tegeliku ja olemasoleva nõude maksmapanemiseks. Hageja kinnisasi on koormatud kostja kasuks hüpoteegiga, kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Lepinguliste kohustuste rikkumine, millest tulenevalt kostja hüpoteeki realiseerib, seisneb järgnevas: hageja, kostja ja AS GT OIL Estonia sõlmisid 01.12.2005 lepingu reguleerimaks AS GT Oil Estonia poolt ostetava ja tema kohustuste täitmise tagamiseks kostja omandisse üleantava kütuse hoiustamist hagejale kuuluvas laos. Lepingu kohaselt andis kostja hagejale kui laopidajale nõusoleku AS GT Oil Estonia poolt ostetavate kaupade vastuvõtmiseks ja ladustamiseks hagejale kuuluvas laos tingimusel, et hageja väljastab kütuse kohta laokirja, mis tuli saata kostjale hiljemalt 3 päeva jooksul kauba hageja valdusesse andmisest. Seega võis hageja väljastada laokirja alles pärast laokirjas nimetatud kauba saamist enda valdusse. Hageja väljastas 03.07.2007 ülalviidatud laokirjad. Laokirjade näol on tegemist kaubaväärtpaberitega VÕS § 909 lg 1 tähenduses. Laokirjade väljaandmise päeval tehti laokirjadele üleandmispealdised ja laokirjade originaalid anti kostja valdusesse. Laokirjad on kostja valduses praeguseni. Üleandmispealdises määratleti, et laokirjade üleandmisega läheb 2 kostjale üle nii laokirjade kui ka laokirjades kirjeldatud kaupade omand ning et laokirjade üleandmispealdiste allkirjastamisega ja laokirjade üleandmisega kostja valdusesse lähevad kostjale üle ka kõik laokirjadest tulenevad AS GT Oil Estonia õigused, eelkõige ainuõigus nõuda hagejalt laokirjades kirjeldatud kaupade väljaandmist. Sama tuleneb ka VÕS § 921 lg-st 4. Sellest tulenevalt on kostjal alus pidada ennast vastava kütuse omanikuks. Kostja omandiõigust laokirjadele ja nendes kirjeldatud kütusele tunnustas ka hageja. Hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest tulenevalt pidi hageja tagama hoiule antud kütuse säilimise.
Kütust tuli hoida üksnes kokku lepitud tollilaos. Kütuse väljaandmist oli õigustatud nõudma üksnes kütuse omanik ehk kostja. Kuni 2007.a detsembrini esitas hageja kostjale kinnitusi, et kütus on tollilaos olemas. 2008.a jaanuaris teavitas hageja kostjat suuliselt, et vaidlusalust kütust tollilaos ei ole. Kuivõrd laokirjades näidatud kütust ei ole, leiab kostja, et talle on tekitatud kahju laokirjades näidatud kütuse turuväärtuse ulatuses. Alternatiivselt leidis kostja, et juhul, kui kohus peaks leidma, et laokirjad olid tühised ja et laokirjades näidatud kütust ei ole kunagi üle antud, siis on kostja kahju 1 000 000 USD, sest sellise summa ulatuses andis kostja AS-le GT Oil Estonia laenu ja laokirjades kajastatud kütusel oli tagatise iseloom ning kostjal ei ole õnnestunud AS GT Oil Estonia suhtes laenulepingu alusel üle antud raha tagasi saada ning täitemenetluse läbiviimine vastava isiku suhtes kostja hinnangul tulemusi ei annaks.
Maakohtu otsus 4. Kohus jättis hagi rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
Seetõttu tuleb käesoleva asja lahendamisel hinnata, kas kostjal on nõue, mida ta täitemenetluse raames realiseerib, seejärel tuleb hinnata hageja vastuväiteid, mille tõttu hageja leiab, et kostja poolt täitemenetluses realiseeritav nõue on lõppenud või et selle maksmapanek täitemenetluse raames on välistatud.
K.Accorso SEB Panga krediidi järelevalve osakonnast aadressile XXXXXX@XXXXXX.XX e- kirja, milles teatas millisele arvenumbrile ja millise selgitusega tasuda 1 649 000 USD (t lk 41); samal kuupäeval tasus AS Jetoil eelmises lauses nimetatud summa eelmises lauses viidatud selgitusega AS-le SEB Eesti Ühispank. Nende asjaolude üle hageja ja kostja vahel vaidlust ei ole ja kohus luges need TsMS § 231 lg 2 alusel omaksvõetuks.
Poolte poolt vaidlusväliseks on asjaolu, et kütust hagejal praegusel momendil ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kütus algselt oli või mitte. VÕS § 905 kohaselt vastutab hoidja kahju eest, mis tekib ajavahemikul asja ladustamisest kuni väljaandmiseni. Käesoleval juhul oleks kahjuks kogu asja kaotsiminekust tekkiv kahju, sest kaupa (naftasaadusi koguses 2 000 000
on viimane hageja väide kohtu hinnangul vastuoluline, sest kord väidab hageja, et kütust ei olnud, siis väidab aga, et kütus oli, aga see kuulus muule isikule (GT Traiding OY). Sellest tulenevalt palus kohus hageja esindajat 02.09.2008 kohtuistungil kohtule selgitada, et millise väite juurde hageja jääb, kas selle juurde, et kütust üldse ei olnud või selle juurde, et kütus oli aga see kuulus muule isikule. Hageja esindaja kinnitas, et kütust ei ole kunagi olnud.
Eeltoodud põhjustel jättis kohus hageja vastava väite arvestamata. Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas on tõendatud, et kütus oli hagejale üle antud ja hageja selleteemalised vastuväited tuleb jätta arvestamata.
5 9. Hageja esitas ka vastuväite, et kostja on laokirjade eest raha saanud ja seetõttu ei saaks kostja vaidlusaluse sundtäitmise raames enam teist korda samade laokirjade eest kahju hüvitist ega muud tasu nõuda. Sellise väite tõendamiseks esitas hageja kohtule 28.12.2007 tehtud pangaülekande maksekorralduse, millest nähtub, et AS Jetoil on tasunud viidatud kuupäeval AS-le SEB Eesti Ühispank 1 649 000 USD selgitusega „AS GT OIL ESTONIA EEST, LAOKIRJAD NR. 81-03072007 ja 82-03072007 EEST, SUMMA=837,5-13 USD *2000=1 649 000.-USD“. Sellele lisaks esitas hageja kohtule AS Jetoil ja AS GT Oil Estonia vahel 28.12.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenab AS Jetoil AS-le GT Oil Estonia 17 726 750 krooni, laenu sihtotstarve on lepingu kohaselt võlgnevuse tasumine AS SEB Eesti Ühispank ees, mis tuleneb vaidlusalustest võlakirjadest. Laenulepingu kohaselt kohustus laenuandja kandma laenulepingus näidatud raha Ameerika Ühendriikide dollarites kostja arvele sama selgitusega, millega maksekorraldus teostati. Nende tõenditega ja AS Jetoil ja AS GT Oil Estonia kinnitustega soovib hageja tõendada, et vastav raha tasuti kostjale vaidlusaluste laokirjade eest ja sellega on võimalikud nõuded vaidlusaluses summas tasutud. Kostja sellise hageja seisukohaga ei nõustunud. Kostja hinnangul ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel, st millise õigussuhte raames kostjale vastav rahasuma tasuti.
Kostja kinnitab, et laokirjad on jätkuvalt tema valduses ja tema ei ole laokirju ega laokirjades kajastatud naftatooteid mitte kellelegi võõrandanud. Seda, et laokirjade käsutuse eelduseid ei ole täidetud, kinnitas ka hageja esindaja 10.06.2008 kohtuistungil. Seoses kõnealuse maksega kinnitab kostja, et vastav rahaülekanne kostjale tõepoolest tehti ja et kostja andis ka täpsed juhised, et millisele pangaarvele ja millise selgitusega raha üle kanda, kuid kostja leiab, et vastav rahasumma on tasutud hoopis teisel eesmärgil ja teise õigussuhte raames.
Kostja kinnitab, et kostja ja AS Jetoil sõlmisid 21.12.2007 müügilepingu, millega müüs kostja AS-le Jetoil vaidlusalused naftatooted ning viitas müügilepingus ka vaidlusalustele laokirjadele. Müügilepingus on sätestatud, et naftatoodete eest tuleb tasuda hiljemalt 27.12.2007 ning et omandiõigus läheb üle laokirjadele asjakohase üleandmispealdise tegemisega ja laokirjade valduse üleandmisega müüjalt ostjale ning see peab toimuma hiljemalt ostuhinna tasumisele järgneval päeval. Kostja esitas aga kohtule ka 21.12.2007 müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, mis sõlmiti kostja ja AS Jetoil vahel 28.12.2007.
Selles lepingus on sätestatud, et võttes arvesse, et kostja ja AS Jetoil sõlmisid 21.12.2007 müügilepingu ja et ostja soovib hoopis tasuda kostjale 22.11.2005.a laenulepingust nr 2005028520 tuleneva AS GT Oil Estonia võla (osaliselt), omandamata kostjalt viimase omandisse tagatisena üle antud kütust, lepivad AS Jetoil ja kostja kokku müügilepingu lõpetamises. Kohtu hinnangul on oluline välja selgitada, millist õiguslikku tähendust omab AS Jetoil poolt kostjale 28.12.2007 tehtud makse, sest kui vastav makse ei ole tehtud selle kohustuse täitmiseks, mille täitmist kostja vaidlusaluses täitemenetluses nõuab, ei saa kohus ka hageja vastuväidet arvestada. Kohtu hinnangul ei saa kõnealuse rahaülekande eesmärgi hindamisel lähtuda üksnes maksekorraldusel sätestatud selgitusest, vaid hinnata tuleb ka makse tegija ja makse saaja omavahelisi muid kokkuleppeid ja tahteavaldusi. Oluline on rõhutada, et täpse selgituse teksti, mille AS Jetoil kõnealusesse maksekorraldusse märkis, edastas AS-le Jetoil kostja. Kohus leiab, et algselt soovis AS Jetoil kõnealust rahaülekannet teostada 21.12.2007 müügilepingu alusel selleks, et omandada vaidlusaluseid naftatooteid ja vaidlusaluseid laokirju. Selle müügilepingu täitmiseks esitas kohtu hinnangul kostja AS-le Jetoil ka maksekorraldusse märgitava selgituse täpse sisu. Kohus luges tuvastatuks, et maksekorraldus tehti 28.12.2007. Samal kuupäeval sõlmisid aga kostja ja AS Jetoil vastava müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, millega lõpetasid müügilepingu. Müügilepingu lõpetamise kokkuleppest ei ole näha, mis kellaajal see konkreetsel kuupäeval sõlmiti, kuid see ei oma ka käesoleva tsiviilvaidluse lahendamise kontekstis põhjapanevat tähendust, sest juhul, kui rahaülekanne tehti enne müügilepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist, tekiks AS-l Jetoil õigus müügilepingu lõpetamise kokkuleppest tulenevalt tasutud ostuhind tagasi 6 nõuda (eeldusel, et raha ei tasutud muu soorituse eesmärgil). Juhul, kui raha tasuti peale müügilepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist, tekis AS-l Jetoil õigus nõuda üle kantud raha tagastamist rikastumisõiguslikul alusel, eeldusel, et raha ülekanne ei ole teostatud muu soorituse eesmärgil. Kohus vastava raha tagasinõudmise aluste osas seisukohta ei võtnud, sest see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus asus seisukohale, et sõltumata sellest, kas raha tasuti AS Jetoil poolt enne või pärast müügilepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist, lõpetati vastav leping 28.12.2007 seisuga ära ning AS Jetoil ei saa enam selle (lõpetatud) müügilepingu täitmist nõuda. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul hageja vastuväide, et kolmas
isik, AS Jetoil, on hageja eest tasunud võimaliku võlgnevuse, mis kostjal laokirjadest võibolla hageja suhtes eksisteerib, tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et vastav rahaülekanne oleks tehtud hageja võlgnevuse, mille täitmist kostja vaidlusaluses täitemenetluses realiseerib, täitmiseks. Kuigi maksekorralduse selgitusse on märgitud viide konkreetsetele laokirjadele, siis tulenes vastav selgitus mitte AS Jetoil soovist tasuda käesoleva vaidluse aluseks olevas täitemenetluses sissenõutavat hageja võlgnevust, vaid soovist täita müügilepingut. AS Jetoil kirjutas maksekorraldusse täpselt selle selgituse, mille andis AS-le Jetoil kostja selleks, et AS Jetoil saaks tasuda lõpetatud müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Asjaolu, et AS Jetoil ei soovinud vastava rahaülekandega täita mitte müügilepingust tulenevat kohustust ega ka mitte võimalikku hageja kohustust, mille täitmist kostja käesoleva vaidluse aluseks olevas täitemenetluses sisse nõuab, tõendab ka see, et AS Jetoil ja kostja sõlmisid 28.12.2007 ülalviidatud müügilepingu lõpetamise lepingu, milles AS Jetoil kinnitab, et ta ei soovi omandada ei kütust ega laokirju, vaid soovib selle asemel hoopis kustutada AS GT Oil Estonia laenukohustust (osaliselt), omandamata seejuures kütust ega laokirju. Kohtu hinnangul nähtub sellest lepingu tekstist selgesti AS Jetoil tegelik tahe seoses vastava rahaülekandega. Hageja möönab sellise teksti olemasolu vastavas müügilepingu lõpetamise kokkuleppes, kuid leiab, et sellel tekstil ei saa olla õiguslikku tähendust, sest vastav tekst on sätestatud mitte n.ö laenulepingu põhitekstis (mitte selles osas, mille puhul on öeldud: „/…/sõlmivad Pooled käesoleva kokkuleppe alljärgnevas/…/“ vaid selle osa all, millele eelnevalt on öeldud „/…/võttes arvesse, et:/…/“). Kohus sellise hageja seisukohaga ei nõustunud. Tehingu õigusliku sisu väljaselgitamisel tuleb aluseks võtta eelkõige poolte tegelik ühine tahe ning seda ühist tahet tuleb tuvastada kogu lepingu alusel. Kohtu hinnangul tuleneb sellest müügilepingu lõpetamise kokkuleppest selgelt, et AS Jetoil soovis viidatud rahaülekannet tehes tasuda hoopis AS GT Oil Estonia laenulepingust tuleneva võlgnevuse osaliselt ja mitte hageja võimalikku võlgnevust kostja eest. See asjaolu, et AS GT Oil Estonia laenulepingust tulenev kohustus on kostja ees võib-olla osaliselt täidetud, ei tähenda, et sellega oleks kostja kaotanud automaatselt omandiõiguse vaidlusalusele kütusele, samuti ei ole hageja käesolevas kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et see, kui AS Jetoil täitis osaliselt AS GT Oil Estonia
laenulepingust tuleneva kohustuse kostja ees, vabastaks kuidagi kostjat võimalikest kütuse tagastamise kohustustest, mis tagatise andmise eesmärgil kostja omandisse anti. Asja ei muuda ka AS Jetoil ja AS GT Oil Estonia võimalikud kinnitused, et nemad vastava rahaülekande tähendust teisiti mõistsid, sest kohus peab lähtuma eelkõige objektiivsetest tõenditest, milleks on mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud tahteavaldused. Ühe asjast huvitatud osapoole hilisem kinnitus ei saa omada määravat kaalu, mistõttu tuleb see kõrvale jätta. Sellest tulenevalt leidis kohus, et AS Jetoil ei ole kõnealuse rahaülekandega täitnud kostja ees hageja kohustust, mille sissenõudmiseks on vaidlusalune täitemenetlus algatatud.
Apellatsioonkaebus 10. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub kostjal hageja vastu lepingust tulenev (kahju) nõue. Laoleping oli sõlmitud hageja ja AS GT Oil Estonia vahel, mitte hageja ja kostja vahel. 01.12.2005 on 7 kolmepoolne koostööleping (raamleping), mitte laoleping. VÕS § 909 lg 2 sätestab, et hoidja ja laokirja seadusliku valdaja vahelised õigused ja kohustused määratakse vastavalt laokirjale. Hoidja ja hoiuleandja vahelistes suhetes jääb määravaks laoleping ka siis, kui on välja antud laokiri. Seega eristab VÕS § 909 lg 2 selgelt laolepingut ja laokirja. Laokiri reguleerib hoidja (hageja) ja laokirja valdaja (kostja) vahelisi suhteid, aga see ei asenda laolepingut. Sellest järeldub, et laokirjas märgitud ladustatud asja kaotsiminek ei muuda laokirja seaduslikku valdajat laolepingu pooleks ega sellega tekitatud kahju laolepingu rikkumisest tulenevaks kahjuks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud ladustamiseks hagejale kütust (s.t sõlminud laolepingu), samuti ei ole kunagi nõudnud reaalset kütust. Ka need asjaolud viitavad sellele, et 01.12.2005 leping ei ole käsitletav laolepinguna. Kuna kostja ei ole laolepingu pooleks, ei saaks ta nõuda laolepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist. VÕS § 905 ei ole antud vaidluse kontekstis kohaldatav. Selle sätte alusel saaks kahju hüvitamist nõuda üksnes laolepingu pool, kelleks oli hoiuleandjana GT Oil Estonia AS. Kostja suhtes ei ole hageja laolepingut rikkunud ega ole saanudki rikkuda. Kuivõrd kostja tugines asjaolule, et tema omand on kaotsi läinud, siis olemuslikult on tegemist deliktist tuleneva kahjunõudega. Deliktist tulenev nõue on aga lepinguväline nõue, mida kostjal on võimalik maksma panna õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega hagimenetluses.
Laokirjade tühisuse vastuväited on kohus jätnud täiesti tähelepanuta ning neile hinnangu andmata. Kohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ei tõenda laolepingu poolte enda kinnitus tehingu näilisust ning seeläbi tühisust TsÜS § 75 lg 1 kohaselt. Käesoleval juhul on tehingu pooled ise kinnitanud laolepingu tühisust, seega puudub igasugune vajadus asuda tõlgendama poolte tahet muude (kaudsete) tõendite abil. Kuivõrd laokirjades mainitud kaupa ei ole hageja juures ladustatud, on laokirjade näol tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Antud juhul olid nii hageja kui ka AS GT Oil Estonia teadlikud asjaolust, et kaupa ei ole reaalselt üle antud (07.02.2008 protokoll). Sellest tuleneb üheselt, et hageja ning AS GT Oil Estonia tegid laokirjade näol tehingu, millega taheti jätta muljet, et kaup on hageja valdusesse üle antud. Tulenevalt TsÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ning TsÜS 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Hageja ei ole vastutav AS GT Oil Estonia laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
Tagatise iseloomu omanud laokirjad on realiseeritud. Hageja vastutuseks puudub nii seaduslik kui lepinguline alus.
Apellatsioonkaebuse vastus 16. Kostja leiab, et maakohtu otsus on õige ja seaduslik ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 17. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
Vastavalt lepingu p-le 5.3 oli kostjal õigus pärast müügiõiguse tekkimist nõuda hagejalt kaupade üleandmist kostja valdusesse. Lepingu p 7.2 andis kostjale õiguse leping erakorraliselt üles öelda muuhulgas juhul, kui hageja ei täida kohaselt oma kohustusi kaupade hoidmisel või on väljastanud kaupu vastuolus lepingu tingimustega. Eeltoodust nähtub, et leping reguleeris muu hulgas hageja ja kostja vahelisi suhteid seoses kostjale kuuluva (AS GT Oil Estonia kohustuste täitmise tagamiseks kostja omandisse üleantud) kütuse hoiustamisega hageja juures. Lisaks lepingule tulenesid hageja kohustused kütuse hoidmisel laokirjadest (t lk 30-33) ja laokirjadele kohaldatavatest tingimustest (t lk 34).
Laokirjade väljaandmise päeval tehti nendele üleandepealdised kostja kasuks vastavalt VÕS § 921 lg-le 2 ja laokirjade originaalid anti kostjale üle. Selle tulemusena läks kostjale üle omand laokirjadele ja laokirjades kirjeldatud kaupadele, samuti kõik laokirjadest tulenevad AS GT Oil Estonia õigused. Seega alates laokirjade kostjale üleandmisest pidi hageja täitma nendes sätestatud kohustusi kostja suhtes. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et hagejal olid lepingulised kohustused kostja ees kostja omandisse üleantud kütuse hoidmisel nii lepingu kui ka laokirjade järgi. Hageja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ega seadusega.
Asjaolu, et kütuse turuväärtuseks oli 1 610 000 USD, ei ole hageja vaidlustanud ka apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis õigesti, et kütuse kaotsimineku tõttu kostjale tekkinud kahju suuruseks on 1 610 000 USD, millise summa sissenõudmiseks ongi kostja hageja suhtes täitemenetluse algatanud.
Seega laokirjad ja nendest tulenevad õigused kuuluvad jätkuvalt kostjale, st et kostja ei ole kaotanud õigust laokirjadele ega nendes märgitud kütuse puudumisest tulenevat kahjunõuet hageja vastu. Pealegi on hageja väide, et kostja müüs laokirjad AS-le GT Oil Estonia vastuolus tema seisukohaga, et laokirjad on tühised, kuna laokirjades märgitud kütust ei ole kunagi olemas olnud.
Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
G. Kivinurm I. Sidok A. Tänav 12