← Eesti

3-07-692/74

Obsah (7)§ 9§ 92§ 93§ 83§ 25§ 47§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-07-692

) § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Loksa Linna valimiskomisjoni 27.10.2005 otsusega nr 9 tunnistati Oleg Gogin valituks Loksa Linnavolikogu esimeheks (I kd tl 6). Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kinnitatud „Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra“ p 3 kohaselt makstakse volikogu esimehele hüvitust 10 000 krooni kuus (I kd tl 3-4). 3-07-692 Loksa Linnavolikogu avaldas O. Goginile kui Loksa Linnavolikogu esimehele umbusaldust Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 9 (I kd tl 44-50). 08.03.2007 tegi O. Gogin Loksa Linnavalitsusele ettepaneku välja maksta
  2. a veebruarikuu eest volikogu esimehe hüvitust ja 05.04.2007 ettepaneku maksta
  3. a märtsikuu eest volikogu esimehe hüvitus kooskõlas Loksa Linnavolikogu määrusega 02.11.2005 nr
  4. Loksa Linnavalitsus O. Goginile hüvitust ei maksnud.
  5. 04.04.2007 esitas O. Gogin Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks maksma
  6. a veebruarikuu eest volikogu esimehe hüvitust (haldusasi nr 307-692) ja 04.05.2007 kaebuse Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks maksma
  7. a märtsikuu eest volikogu esimehe hüvitust 10 000 krooni (haldusasi nr 3-07-934). Tallinna Halduskohtu 17.03.2008 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse (nr 3-07-692). Kaebuste põhjendused: 1) Loksa Linnavalitsuse poolt 08.03.2007 ja 05.04.2007 ettepanekute alusel volikogu esimehe hüvituse mittemaksmine on seadusevastane; 2) O. Gogin leiab, et ta oli volikogu esimees ka pärast Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9, millega talle avaldati umbusaldust, sest see otsus on tühine, kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt seadusega kehtestatud korda ja istungil osales ainult 7 volikogu liiget; 3) Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsusega nr 88 tuvastati, et Loksa Linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega taastati volikogu liikmete Õ. Teerni ja A. Kaskla volitused, on tühine. Seetõttu ei olnud Õ. Teern ja A. Kaskla Loksa Linnavolikogu liikmed 09.02.2007 seisuga. KOKS § 45 lg 5 järgi on volikogu esimehe ja linnapea umbusaldamiseks ning valimiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Loksa Linnavolikogu koosseisus on 15 volikogu liiget, häälteenamus on vähemalt 8 volikogu liiget. Vastavalt istungi protokollile osales Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil 9 inimest, s.h 7 volikogu liiget; 4) kaebaja muutis 16.03.2009 kaebuse põhjendusi (II kd tl 149-152); 5) kaebaja leidis, et Loksa Linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 on tühine ja Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil puudus otsuste vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamus. Tulenevalt KOKS § 45 lg-st 5 ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 vastu võetud ja see ei kehti. Kaebaja on ka pärast 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu esimees ja tal on õigus saada volikogu esimehe hüvitust. Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 allkirjastas volikogu esimehe nimel R. Heina, kellel selline õigus ja pädevus tulenevalt KOKS § 42 lg 3 puudus; 6) KOKS-s ei ole sätestatud volikogu istungi kvoorumi mõistet ja nõuet, mistõttu on vastustaja põhjendused seoses volikogu istungi kvoorumiga asjakohatud.
  8. Loksa Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  9. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.05.2009 otsusega kaebuse osaliselt, kohustades Loksa Linnavalitsust maksma O. Goginile volikogu esimehe hüvitust
  10. a
  11. veebruarist kuni
  12. veebruarini summas 3000 krooni. Kohus mõistis Loksa Linnavalitsuselt O. Gogini kasuks välja menetluskulud 84 krooni, jättes vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Põhjendused: 2

(8)3-07-692 Jõustunud kohtulahenditega haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-2086 on tuvastatud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 „Loksa Linnavolikogu esimehele O. Goginile umbusalduse avaldamine“ tühisus HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Menetlusosalised kinnitasid, et nimetatud haldusasjades O. Goginile väljamõistetud volikogu esimehe tasu on välja makstud. Seega oli kaebaja septembris ja oktoobris 2006 ja ka jaanuaris 2007 jätkuvalt volikogu esimees. Eeltoodust tulenevalt oli O. Gogin Loksa Linnavolikogu esimees vähemalt kuni Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ vastuvõtmiseni. Põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja reaalselt volikogu esimehe kohustusi ei täitnud, ei saa talle volikogu esimehe hüvitust maksta. Loksa Linnavolikogu 02.05.2005 määruse nr 29 p 3 nägi ette volikogu esimehele hüvituse maksmise 10 000 krooni kuus muid hüvituse maksmise tingimusi kehtestamata. Seega on kaebajal õigus saada volikogu esimehele ettenähtud hüvitust perioodi eest 01.02 - 08.02.2007 (incl). Kuna selles ajavahemikus on 6 tööpäeva, kuulub kaebajale hüvitamisele (10 000 : 20 x 6) 3000 krooni. KOKS § 43 lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungid üldjuhul kokku volikogu esimees. Samas ei näe KOKS ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ja nad saavad arutada päevakorras olevaid küsimusi. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärgi ainuisikuliselt muuta istungi päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st ainuisikuliselt takistada volikogu liikmetel teostamast oma mandaati KOKS-s sätestatud korras. Seetõttu on istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung omaalgatuslikult ilma esimehe osavõtuta. Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning need tuleb lugeda toimunuks, nagu tuleb lugeda toimunuks ka järgnevad istungid. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 otsusest nr 3-4-1-13-07 nähtub, et Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja sellele järgnenud istungeid, seega ka 09.02.2007 istungit tuleb pidada õiguspärasteks. 09.02.2007 istungil võeti vastu Loksa Linnavolikogu otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“. Kaebaja leiab, et 09.02.2007 istungil osales Loksa Linnavolikogu 15 liikmest üksnes 7 liiget ja umbusalduse avaldamiseks oleks olnud vaja vähemalt 8 liikme poolthääli, mistõttu ei ole volikogu poolt 09.02.2007 otsus nr 9 vastu võetud. Otsus tühine on ka seetõttu, et volikogu esimehel puudub pädevus allkirjastada otsust, mis ei ole volikogu poolt vastu võetud. Seega leiab kaebaja, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel ehk et seda pole andnud pädev organ. Vajaliku kvoorumi (istungi otsustusvõimelisuseks vajalik liikmete arv) puudumine volikogu istungil ei tähenda, et volikogu poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud pädev organ. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2007 määruses nr 3-07-1160 Oleg Gogini kaebuses Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks 2007. a aprillikuu eest volikogu esimehe hüvituse maksmiseks järgmist: “vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt õiguskindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest saab tühine olla vaid ilmselgelt õigusvastane haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad haldusasjades nr 3-3-1-21-03, p 13; 3-3-1-32-03, p 19; 3-3-1-36-05, p 8). Käesoleval juhul on menetlusnormide rikkumine istungi läbiviimisel vaieldav. Seega ei saaks volikogu 09.02.2007 otsust pidada tühiseks ka juhul, kui kõik kaebaja 3
(8)3-07-692 poolt osundatud faktilised asjaolud õigeks lugeda. Käesoleval juhul välistab kaebajal nõudeõiguse olemasolu kehtiv haldusakt - volikogu 09.02.2007 otsus…“ Ka on Tallinna Ringkonnakohus 19.05.2008 määruses nr 3-07-1404 O. Gogini kaebuses Loksa linnalt perioodi 01.05.2007 – 07.05.2007 eest linnavolikogu esimehe hüvitise nõudes leidnud, et „ringkonnakohus jääb 08.11.2007 määruses haldusasjas nr 3-07-1160 toodud seisukoha juurde, et need kaebaja väidetud rikkumised ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Kaebuse esitaja vastupidine järeldus näib põhinevat ebaõigel arusaamal, et otsuse vastuvõtnud haldusorganina on käsitatav otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete kogum, mitte volikogu tervikuna. Volikogu otsuse vastuvõtmisel kvooruminõude rikkumine on tõsine menetlusviga, mis tingib selle otsuse õigusvastasuse, kuid ei tähenda, et vastuvõetav otsus poleks omistatav volikogule.“ Nimetatud määrused on tehtud O. Gogini kaebustes ja seega temale ka teada. Riigikohtu 07.03.2003 määruse nr 3-3-1-21-03 p-s 13 leiti: „Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.“ Käesoleval juhul ei ole Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volituste puudumine 09.02.2007 volikogu istungil ilmselge. Asjaolu, et Loksa Linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega taastati volikogu liikmete Õ. Teerni ja A. Kaskla volitused, ei ole õiguspärane, ilmnes alles Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditest nr 3-4-1-6-07, 3-4-1-1-07 ja 3-4-1-13-07 ning Tallinna Halduskohtu otsusest nr 3-07-123 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsusest nr 88. Seetõttu ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ puhul tegemist ilmselgelt õigusvastase haldusaktiga. Järelikult ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. Seda otsust ei ole kaebaja

§ 9

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, nimetatud haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebajale umbusalduse avaldamiseks antud haldusakt on kehtiv, pole kaebaja peale 09.02.2007 enam Loksa Linnavolikogu esimees ja tal puudub subjektiivne õigus nõuda volikogu esimehele ette nähtud hüvituse maksmist alates 9. veebruarist 2007.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 92lg 2).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (

§ 93lg 1).

Kaebaja esitas kohtuistungil AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ sularahaarve nr 490118 summas 18 750 krooni templiga „Makstud“, täiendavate menetluskulude nimekirja (koosneb kahest 80 kroonisest riigilõivust ja sõidukuludest kohtuistungile 200 krooni) ja 23.04.2009 Alexela Oil AS tankla arve nr 33833 (toimik nr 3-07-692 II kd tl 176-178). 4

(8)3-07-692

§ 83

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajat esindab asjas AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ. Samuti ei esitatud kohtule kuludokumente, millest nähtuks, et AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ sularahaarvel nr 490118 märgitud õigusabikulud 18 750 krooni on reaalselt kantud. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-94-08 leiti: „Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Kohtuotsuses haldusasjas nr3-3-147-08 märkis kohus (p 28): "Õige on MTA kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks

  1. märtsi
  2. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08,
  3. septembri
  4. a otsuses asjas nr3-3-1-39-08,
  5. septembri
  6. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-08 ja
  7. novembri
  8. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08) ning ei näe põhjust oma seisukohta muuta." Kolleegium on endiselt samal seisukohal.“ Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele kaebaja esitatud sularahaarvel märgitud õigusabikulud. Haldusasjades nr 3-07-692 ja 3-07-934 kaebustelt riigilõivude 80 krooni tasumine on tõendatud Eesti Krediidipanga internetipanga tehingu kviitungitega (toimik nr 3-07-692 I kd tl 122 ja toimik nr 3-07-934 tl 4). Sõidukulude 200 krooni kandmine on tõendatud Alexela Oil AS tankla 23.04.2009 arvega nr
  9. Seega on kaebaja kandnud kohtuväliseid kulusid kokku 360 krooni. Kuna kohus kaebaja ühte kaebust (haldusasi nr 3-07-934) tervikuna ei rahulda, ei kuulu kaebaja kasuks välja mõistmisele sellelt tasutud riigilõiv 80 krooni. Haldusasjas nr 3-07692 esitatud kaebuse rahuldab kohus osaliselt, seega tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga ehk 84 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  10. O. Gogini apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu 05.05.2009 otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebused ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Põhjendused: 1) Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 võeti vastu istungil, kus osales 7 volikogu liiget, eirates otsuse vastuvõtmiseks vajalikku volikogu koosseisu häälteenamust ja rikkudes KOKS § 45 lg-s 5 toodud nõudeid, mistõttu otsust ei ole vastu võetud; 2) halduskohus eiras TsMS § 448 lg 8 nõuet ja jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 ei ole vastu võetud. Asudes vastupidisele seisukohale, jättis kohus märkimata õigusnormid, millele selline järeldus tugineb; 3) halduskohus tõlgendas meelevaldselt kaebaja 16.03.2009 seletusi. Kaebaja ei väitnud, et volikogu ei ole pädev organ. Halduskohtu selline väide on põhjendamatu ja ekslik ning tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse; 4) õiglase lahendi saamiseks tuleb vastata küsimusele – kas Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 umbusalduse avaldamise otsus nr 9 oli vastuvõetud, arvestades, et volikogu koosseisu enamus ei hääletanud otsuse poolt? Kaebaja arvates saab KOKS § 45 lg 5 kohaselt umbusaldamise otsus olla vastuvõetud ainult siis, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus; 5

(8)3-07-692 5) halduskohus põhjendas ebaõigesti kvoorumi nõuet ja kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. KOKS-s ega Loksa linna põhimääruses ei ole sätestatud volikogu kvoorumi mõistet ja nõuet; 6) halduskohtu järeldus, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 näol ei ole tegemist ilmselgelt õigusvastase aktiga, on vastuolus HMS-ga, mille kohaselt on haldusakti tühisuse tuvastamine halduskohtu pädevuses; 7) ei ole arusaadav, mille alusel rahuldas kohus kaebuse osaliselt hüvituse maksmiseks 2007.a veebruarikuu eest, kui kaebuse taotluses ei olnud märgitud konkreetset summat ja kaebaja jättis halduskohtule õiguse otsustada, milline hüvitise summa kuulub väljamõistmisele; 8) kohtuotsus on põhjendamatu. Kohus, viidates Riigikohtu lahendile, ei märkinud, millisele õigusaktile ta õigusabikulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmisel tugines. Põhjendamata jätmine, miks raamatupidamise algdokument (Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid sularahaarve) ei tõenda kulude kandmist, on kohtumenetlusnormi oluline rikkumine; 9) halduskohtu viited haldusasjadele nr 3-07-1160 ja 3-07-1404 ei ole käesoleva vaidluse jaoks siduvad, kuna ringkonnakohtus ei menetletud asja sisuliselt, vaid otsustati, kas kaebajal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. 6. Loksa Linnavalitsus palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Vastuväited: 1) kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud. Küsimus, kas volikogu otsus nr 9 on vastu võetud või mitte ehk kas seda saab pidada kehtivaks haldusaktiks, on juriidilist, mitte faktilist laadi. Õigusliku hinnangu andmisel ei ole halduskohus TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud kaebaja seisukohaga, vaid kohaldab õigust oma äranägemise järgi juhindudes

§ 25lg-s 3 toodud põhimõtetest.

Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 ei ole tühine, kuna selle õigusvastasus ei ole ilmselge. Kahe volikogu liikme volituste puudumine ilmnes alles pärast otsuse vastuvõtmist. HMS § 63 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mis toovad kaasa haldusakti tühisuse. Kaebaja osundatud minetused võisid olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, kuid kaebaja ei realiseerinud kaebeõigust

§ 9

lg 1 määratud tähtaja jooksul ning vaidlustamata otsus kehtib ja on täitmiseks kohustuslik HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 2 alusel; 2) kuna kaebaja tahe on suunatud 10 000 krooni hüvituse saamisele 2007. a veebruarikuu eest, järeldas kohus õigesti, et 3 000 krooni väljamõistmine on kaebuse osaline rahuldamine.

§ 92

lg 2 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ehk 30% ulatuses; 3) käesolevas asjas on kõik menetlusdokumendid allkirjastatud kaebaja enda poolt ja kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid oleks osutanud kaebajale õigusteenust. Arve sisuks on õigusabi haldusasjades 3-07-692 ja 3-07-934, mis liideti halduskohtu 17.03.2008 määrusega, kuid advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid asutati alles 21.07.

  1. Tegemist on ilmselgelt fiktiivse arvega, sest advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid ei saanud osaleda haldusasja nr 3-07-934 menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuste täies ulatuses 6

(8)3-07-692 rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea

§ 47

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses, et Loksa Linnavolikogu ei ole 09.02.2007 otsust nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ vastu võtnud, sest 09.02.2007 volikogu istungil osales üksnes 7 liiget, umbusalduse avaldamiseks oleks olnud vaja vähemalt 8 liikme poolthääli, väidetav volikogu esimees Rein Heina allkirjastas haldusakti, mida ei ole volikogu poolt vastu võetud ja tal puudus selline pädevus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme ja on kaebaja seisukohaga vastupidisele seisukohale jõudmist otsuses piisavalt põhjendanud, tuginedes seejuures asjakohastele materiaalõigusnormidele ja viidates Riigikohtu praktikale. Ka viiteid Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 3-07-1160 ja 3-07-1404 ei saa pidada asjakohatuteks. Kuigi eelnimetatud ringkonnakohtu lahendite seisukohad ei olnud halduskohtule käesolevas asjas siduvad, on halduskohus samade õigusaktide tõlgendamisel jõudnud kaevatavas otsuses Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 vastuvõtmise ja kehtivuse suhtes samasugustele järeldustele kui ringkonnakohus kaebaja määruskaebusi lahendades. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et KOKS § 45 lg 5 nõude rikkumine ega muud kaebaja väidetud rikkumised volikogu 09.02.2007 otsuse vastuvõtmisel ja allkirjastamisel (otsuse nr 9 allkirjastas volikogu aseesimees Viktor Fjodorov, mitte volikogu esimees R. Heina, nagu väidab kaebaja apellatsioonkaebuses), ei anna selliseks järelduseks alust. Kaebaja väidetud rikkumised ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et kaebajale poleks umbusaldust avaldanud volikogu. Kaebaja vastupidine järeldus näib põhinevat ebaõigel arusaamal, et otsuse vastuvõtnud haldusorganina on käsitatav otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete kogum, mitte volikogu tervikuna. KOKS § 45 lg 5 nõude rikkumine on küll tõsine menetlusviga, mis tingib volikogu otsuse õigusvastasuse, kuid ei tähenda, et volikogu ei oleks kõnealust otsust vastu võtnud. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 on vastu võetud ning see kehtib ja tekitab õiguslikke tagajärgi sõltumata õigusvastasusest (HMS §-d 60, 61).
  2. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Vastavalt HMS § 63 lgle 2 on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuses nr 9 eeltoodud asjaolusid ei esine. Õige on ka halduskohtu järeldus, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 näol ei ole tegemist ilmselgelt tühise haldusaktiga, kuna Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volituste puudumine ei olnud 09.02.2007 volikogu istungil ilmselge ja nimetatud asjaolu ilmnes alles pärast otsuse vastuvõtmist. Halduskohus ei ole eeltoodud järelduste tegemisel ületanud pädevust ning halduskohtu järeldused on kooskõlas HMS-s sätestatud põhimõtete ja Riigikohtu halduskolleegiumi praktikaga HMS § 63 kohaldamisel.
  3. Kuigi O. Gogini 04.04.2007 kaebuse taotluses ei ole märgitud taotletava hüvituse summat, on taotletav summa toodud korduvalt välja kaebuse põhjendustes. Kaebaja leidis kaebuses, et Loksa Linnavalitsuse tegevus on seadusevastane ja rikub tema õigust saada 10 000 krooni volikogu esimehe hüvitust
  4. a veebruari kuu eest Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määruse nr 39 alusel ning Loksa Linnavalitsus on kohustatud kaebajale välja maksma 10 000 krooni volikogu esimehe hüvitust
  5. a veebruari kuu eest. 7

(8)3-07-692 Vastavalt uurimispõhimõttele ja

§ 19lg 7 teisele lausele on halduskohus selgitanud õigesti välja kaebuse eesmärgi.

O. Gogini 04.04.2007 kaebuse eesmärk on saada Loksa Linnavalitsuselt 10 000 krooni volikogu esimehe hüvitust

  1. a veebruari kuu eest, mille maksmiseks kohustamiseks on kaebus ka esitatud. Jõudes järeldusele, et kaebajale umbusalduse avaldamise otsus on kehtiv ja kaebaja pole peale 09.02.2007 enam Loksa Linnavolikogu esimees, mistõttu kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda volikogu esimehele ette nähtud hüvituse maksmist alates 09.02.2007, on halduskohus rahuldanud O. Gogini 04.04.2007 kaebuse õigesti osaliselt, summas 3 000 krooni, ning jätnud täies ulatuses rahuldamata 04.05.2007 kaebuse Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks maksma
  2. a märtsikuu eest volikogu esimehe hüvitust 10 000 krooni.
  3. Halduskohus ei ole eksinud ka kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel ja hinnangu andmisel kaebaja esitatud AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ 22.04.2009 sularahaarvele nr 490118, millel on märge „Makstud sularahas“. Halduskohus on kaebaja menetluskulude taotluse lahendamisel kohaldanud õigesti

§ 93

lg-t 1, mille kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tulenevalt eeltoodud sättest saab halduskohus mõista teiselt poolelt välja menetluskulud üksnes juhul, kui nende reaalse kandmise kohta on halduskohtule esitatud kuludokumendid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud sularahaarve ja advokaadibüroo töötaja allkiri sellel ei tõenda sularahaarvel märgitud summa tasumist. Kaebaja oleks saanud ja pidanud esitama halduskohtule esindaja kulude tasumise tõendamiseks talle õigusabi osutanud advokaadibüroo kassa sissetuleku orderi või pangakonto väljavõtte. Käesoleval juhul on tõendamata AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ 22.04.2009 sularahaarvel nr 490118 märgitud summa 18 750 krooni tasumine kaebaja poolt ja selle laekumine advokaadibüroole. 12. Neil põhjendustel jääb O. Gogini apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

13. Loksa Linnavalitsus taotles apellatsioonimenetluses 9 350 krooni väljamõistmist, esitas kohtukulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Menetluskulude väljamõistmise puhul tuleb hinnata nende põhjendatust (

§ 93lg 5).

Haldusorgani esindajatasu põhjendatuse osas on kohtupraktikas (vt viimati Riigikohtu 06.11.2007 otsus nr 3-3-1-52-07 p 10) rõhutatud, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Vaidlust volikogu esimehele hüvitise maksmise üle ei saa pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuvaks. Seega ei ole kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine kooskõlas

§ 93lg-ga 5 ja vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlus jääb rahuldamata. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.