TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-627 Otsuse kuupäev 23.04.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Leo Lillmaa avaldus pensioniõigusliku staaži tuvas

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on 10. jaanuari 2002.a. määrusega nr 6 kehtestanud pensioniõigusliku staaži tõendamise

(edaspidi kord). Nimetatud

§ 28

kohaselt on pensionitaotlejal õigus dokumentide mittesäilimise

l pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Avaldaja soovib saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kuna avaldaja saavutas soodustingimustel vanaduspensioni vanuse 19.01.2010.a., on temal avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Avaldaja palub tuvastada fakt, et Leo Lillmaa töötas alates 15.05.1979.a. kuni 28.02 1993.a. Võrumaal Meremäe vallas sovhoosis „Võit“ täistööajaga käsielekterkeevitajana ning et SVPS § 1 p 2 alusel on tema soodustingimustel vanaduspensioniõiguslikuks staažiks kolmteist aastat, üheksa kuud ja neliteist päeva. Sotsiaalkindlustusameti arvamus Kirjalikus arvamuses märkis Sotsiaalkindlustusamet, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.2002 määrusega nr 206) XX osas „Ühiskutsed” on koodi nr 19906 all nimetatud käsielektrikeevitaja. 2 Leo Lillmaa tööraamatust nähtub töötamine keevitajana Võidu sovhoosis perioodil 15.05.197928.02.

1. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et avaldajal on õigus pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks halduskohtusse, kuid seisukoht pensioniõigusliku staaži tuvastamise kohta on võimalik anda pärast tunnistajate ütluste ja avaldaja selgituste ärakuulamist kohtuistungil. Samuti teavitas Sotsiaalkindlustusamet, et on teinud täiendava järelepärimise Meremäe Vallavalitsusele, täpsustamaks Võidu sovhoosi bilansis olnud keevitusagregaate ja muud keevitustehnikat ning vastuse saamisel esitatakse see ka kohtule. Kohtuistungil esitas Sotsiaalkindlustusameti esindaja kohtule Meremäe Vallavalitsuse tõendi, mille kohaselt vastavalt Meremäe Vallavalitsuse arhiiviandmetele ja neile teadaolevalt ei olnud sovhoosis „Võit“ arvele võetud ega seega ka kasutuses ei poolautomaat- ega automaatkeevitusaparaate, olid ainult käsikeevitusaparaadid. Sotsiaalkindlustusameti esindaja leidis pärast avaldaja selgituste ja tunnistaja Enn Pihla ütluste ärakuulamist, et täiendavate tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik. Sotsiaalkindlustusameti esindaja nõustus sellega, et ajavahemiku 15.05.1979.a. kuni 28.02 1993.a., mil avaldaja töötas Võrumaal Meremäe vallas sovhoosis „Võit“ täistööajaga käsielekterkeevitajana saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab Leo Lillmaa avalduse. Avaldaja on palunud kohtul tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 15.05.1979.a. kuni 28.02
2. a. Võrumaal Meremäe vallas sovhoosis „Võit“ täistööajaga käsielekterkeevitajana ning et SVPS § 1 p 2 alusel on tema soodustingimustel vanaduspensioniõiguslikuks staažiks kolmteist aastat, üheksa kuud ja neliteist päeva. Kuna avaldaja soovib tõendada oma subjektiivset õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, on tal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku fakti (avalikõigusliku suhte) kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.2002.a. määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XX osa „Ühiskutsed” järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsielektrikeevitajal (kood nr 19906). Vabariigi Valitsuse 10.01.
3. a. määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise

(edaspidi kord) § 28 sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

§ 2

kohaselt esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina üldjuhul tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete

l võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta.

§ 21

kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada 3 arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist.

§ 28

kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Avalduse esitaja tööraamatu kannete 16-19 kohaselt töötas ta perioodil 15.05.1979- 28.02.1993 Võidu sovhoosis (sovhoosis„Võit“) keevitajana. Kande nr 19 kohaselt on Leo Lillmaa tööleping lõpetatud seoses sovhoosi likvideerimisega (tl 7). Avaldusele on lisatud Meremäe Vallavalitsuse 12.01.2010 kiri, kus kinnitatakse, et sovhoosis Võit olid keevitajad vormistatud tööle üldnimetusega, alaliike täpsustamata (tl 8), L. Lillmaa töötamist keevitajana sovhoosis „Võit“ tõendavad ka Võidu sovhoosi käskkirjad (tl 9-14). Sovhoosi „Võit“ põhivahendite kaartidelt nähtub sovhoosi „Võit“ bilansis olnud keevitusagregaadid ja muu keevitustehnika (tl 15-17). Meremäe Vallavalitsuse 31.03.2010 tõendist nähtub, et vastavalt Meremäe Vallavalitsuse arhiiviandmetele ja neile teadaolevalt ei olnud Võidu sovhoosis (sovhoosis „Võit“) arvele võetud ega seega ka kasutuses ei poolautomaat- ega automaatkeevitusaparaate, olid ainult keevitusaparaadid (tl 68). Seega on dokumentaalselt tõendatud, et Leo Lillmaa töötas perioodil 15.05.1979- 28.02.1993 sovhoosis Võit keevitajana ning et sovhoosis Võit ei olnud kasutuses ei poolautomaat- ega automaatkeevitusaparaate, olid ainult käsikeevitusaparaadid. Avaldaja Leo Lillmaa selgitas kohtuistungil, et tema tööks oli harilik käsielekterkeevitus. Keevitati põllumajandustehnikat- vanad autoraamid, kultivaatoriraamid, kui tuli uus veoauto, keevitati sellel kõik üle, tugevdati raami, kõik toimus käsielekterkeevitusena. Tööpäev oli 8 tundi ja kauem ning kui oli põllutöö aeg, töötati hilja õhtuni ja ka nädalavahetustel. Kui vaja, tuli ka põllu peale tööle minna, ka väljaspool tööaega (tl 70). Avaldaja seletust kinnitavad kohtus tunnistajana ära kuulatud Enn Pihla ütlused. Enn Pihla töötas koos avaldaja Leo Lillmaaga sovhoosis „Võit“ koos kuni sovhoosi likvideerimiseni, mida kinnitavad avaldusele lisatud dokumendid (tl 46-50). Tunnistaja Enn Pihla ütluste kohaselt töötas ta sovhoosis „Võit“ koos Leo Lillmaaga kuni sovhoosi likvideerimiseni. Leo Lillmaa töötas keskremonditöökojas keevitajana. Tol ajal oli ainult elektrikäsikeevitus ja vähesel määral ka gaaskeevitus, põhitöö oli käsielekterkeevitus. Keevitada tuli põllumajandustehnikat, olid remonditööd ja uute riistade tugevdus, uus tehnika tuli sageli tuli ümber teha. Töö toimus aastaringselt. Kui oli kevadperiood, siis oli 12-14 tundi tööpäev, talvel oli 8 tundi. Kui oli hooaeg, siis tehti valgest-valgeni tööd. Automaat- ja poolautomaatagregaate ei olnud üldse olemas. Sovhoosi bilansis olid ainult käsielekterkeevituse agregaadid ( tl 71). Seega tõendavad Leo Lillmaa töötamist Võidu sovhoosis (sovhoosis „Võit“) käsielekterkeevitajana täistööajaga avaldaja enda seletused ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Enn Pihla ütlused. Hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, loeb kohus tuvastatuks, et Leo Lillmaa töötas Võru rajooni Võidu sovhoosis (sovhoosis „Võit) perioodil 15.05.1979. a. kuni 28.02 1993. a. käsielekterkeevitajana täistööajaga. Eelnimetatud periood on võimalik arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Mai Saunanen kohtunik 4