← Eesti

3-08-2270/106

Obsah (7)§ 8§ 16§ 4§ 26§ 2§ 17§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2270

) norme ning jäeti huvitatud isikute huvid arvesse võtmata. Detailplaneeringu kehtestamise otsus rikub kaebajate õigusi ja piirab vabadusi. Samuti ei ole otsuse tegemisel arvestatud avalikku huvi. 2) OÜ-le Toom Kauplused kuulub kauplus Viimsi Market, mis tegutseb OÜ-ga Lugosta 23.07.2003 sõlmitud üürilepingu alusel Randvere tee 9 kinnistul asuva kaubanduskeskuse äriruumides. Leping kehtib kuni 23.07.2013 ja selle kohaselt on kaebajal õigus omandada kinnistu ostueesõigusega. Randvere tee 9 kinnistu detailplaneeringut menetleti samaaegselt käesoleva detailplaneeringuga. Seega on kaebajal kinnistuga seoses olulised majanduslikud huvid, mis saavad planeeringu tagajärjel kahjustada. AS Same-Sport on planeeritava ala naaberkinnistu Hotelli ja sellel asuva hotelli Athena omanik ning talle kuulub ka planeeringuala kõrvalkinnistu Hotelli II. Kaebaja ei saa nõustuda kõrghoone püstitamisega vahetult 2-korruselise hotelli kõrvale, samuti väheneb tema hotelli väärtus sellises kõrghoonetega ja tiheda kasutusega keskkonnas. Planeeringust tekivad kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusele kitsendused. Piirkond tervikuna on sobimatu kõrghoonete rajamiseks. 3) Vald ei ole põhjendanud detailplaneeringu kehtestamise vajadust enne üldplaneeringu kehtestamist (

§ 8lg 8, § 9 lg 7), samuti veel kehtestamata üldplaneeringu muutmise vajadust.

Lähteülesande järgi peab detailplaneering vastama Haabneeme aleviku üldplaneeringule. Planeeritava kinnistu tegelik sihtotstarve peaks olema ärimaa, tegemist ei ole seaduse mõttes sotsiaalmaaga. Rajatav parkimismaja teenindab lisaks spordihoonele Randvere tee 9 ja 9B planeeringu järgi rajatavat kaubanduskeskust ja ärihoonet. 4) Vaidlustatud planeeringuga samaaegselt menetletud Randvere tee 9 ja 9B detailplaneering kehtestati 09.09.2008 ja on kohtus vaidlustatud. Selline planeeringute üheaegne kuid eraldiseisev menetlemine on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja raskendab huvitatud isikutel oma õiguste kaitsmist. 5) Kaevatava otsusega lähtuti NordWest Kinnisvara OÜ huvidest, jättes arvestamata kaebajate ja avalikud huvid. Kuigi kaebajatel oli võimalik esitada vastuväiteid avaliku väljapaneku käigus, ei nähtu otsusest, et vald oleks kordagi kaalunud kaebajate huvide arvessevõtmist menetluses. Kaebajad tulnuks kaasata menetlusse juba planeeringu algatamise ettevalmistamise staadiumis (

§ 16lg 1).

6) Enne detailplaneeringu kehtestamist pidanuks vald läbi viima keskkonnamõjude hindamise. Kaevatavas otsuses ei ole viidet, et oleks kaalutud keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. 2

(16)3-08-2270 7) Väited olemasoleva staadioni kasutuskõlbmatusest on paljasõnalised ja vastuolus reaalse situatsiooniga. Puudub kindlus, et rajatakse uus välistaadion ning et pärast vana, kuid kasutuses oleva staadioni lammutamist tagatakse vallaelanikele sportimisvõimalus ka edaspidi. See ei ole üheski haldusaktis või muus dokumendis fikseeritud. 8) Haldusakt on motiveerimata. Motiveerimise õiguspärasuse seab kahtluse alla mh ebaõigete väidete esitamine vaidlusaluses otsuses seoses uue staadioni rajamiseks sõlmitud eellepinguga ja uue välistaadioni rajamisega.
  1. AS GMP & Partnerid ja Timo Sas esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsuse nr 86 tühistamiseks. 1) AS-le GMP & Partnerid kuulub vaidlusaluse staadioniga vahetult piirnev kinnistu Keskuse. Detailplaneeringuga mõjutatakse tema õigusi kinnisasja arendamisel. T. Sas on Viimsi valla elanik, kelle suhtes rikuti põhiõigust menetlusele ja korraldusele, teda käsitleti kui menetlusvälist subjekti, pööramata tähelepanu tema poolt detailplaneeringu käigus esitatud vastuväidetele. Planeering mõjutab kaebaja elukeskkonda. Liikluskoormus niigi ülekoormatud piirkonnas suureneb, mistõttu on Tallinnasse töölekäimine märkimisväärselt raskendatud võrreldes praeguse olukorraga. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu ühtegi lahendust olukorra leevendamiseks. Kaebaja kasutab sarnaselt teiste vallaelanikega staadioni regulaarselt sportimiseks ning staadioni kadumine vähendab tema sportimisvõimalusi. Kuna uue staadioni rajamine on kaheldav, puudub kindlus, et kaebaja sportimisvõimalused ei kao täielikult. 2) Haldusakt on motiveerimata, kuna ei sisalda põhjendusi, mis võimaldaks kontrollida kaalutlusõiguse teostamist. Kaevatavas haldusaktis ega selle seletuskirjas ei ole käsitletud kaebajate vastuväiteid. Sellega on haldusorgan rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja
  2. Volikogu on lähtunud varasematest vallavalitsuse põhjendustest, neid sisuliselt kontrollimata. 3) Arvesse on jäetud võtmata detailplaneeringuga hõlmatud staadioni säilitamise toetuseks kogutud ligi 600 inimese allkirjaga. Toetusallkirjade kogumise eesmärgiks oli tagada Viimsi valla elanikele ka edaspidi sportimisvõimalus valla territooriumil. Kõnealust staadioni kasutavad ka Viimsi Keskkooli õpilased. Samuti sisaldab haldusakt ebaõigeid väiteid uue staadioni rajamise kohta. Seega on otsus rajatud ebaõigetele alustele ning kaalumine ei saanud olla ratsionaalne. Staadion on aktiivsel kasutusel, mistõttu ei oleks õige seda enne uue staadioni valmimist (kui see rajatakse) lammutada. Seda lubati ka planeerimismenetluses. 4) Keskkonnamõju on jäetud hindamata ja haldusaktist ei nähtu haldusorgani sellekohased kaalutlused. Haldusorgan oleks pidanud strateegilise keskkonnamõju hindamise algatama tulenevalt esitatud vastuväidetest. Jättes selle isegi kaalumata, on haldusorgan rikkunud

§ 4lg 2 p 2.

5) Lahendamata on küsimus, kuidas toime tulla suureneva liiklusvooga, mis vallaelanikele muret valmistab. Ei nähtu, millistest uuringutest vm objektiivsetest andmetest tulenevalt on esitatud väited, et parkimismaja vähendab liikluskoormust. 4. Viimsi Vallavolikogu palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Tegemist on populaarkaebustega, mis on esitatud

§ 26lg 1 alusel igaühe kaebeõiguse realiseerimisena.

Väited subjektiivsete õiguste riivest on paljasõnalised ja tõendamata. 2) AS Same-Sport ei ole tõendanud planeeringu kehtestamise mõju tema õigustele ja vabadustele ega ka muud põhjendatud huvi otsuse vaidlustamiseks. Planeeringuga rajatava 3-korruselise (tehnilise 4. korrusega) spordihoone-parkimismaja puhul pole tegemist kõrghoonega. Planeeringuga ei kaasne kaebajale kui naaberkinnistute omanikule mingit õiguslikku riivet. Kui ümbrus 3

(16)3-08-2270 planeeringu realiseerimisel korrastatakse ning liiklusolud paranevad, siis see võib tuua kaebajale kaasa hoopis positiivset mõju. 3) Randvere tee 9 kinnistu ja seal asuva hoone omanikuks on OÜ Lugosta, mitte OÜ Toom Kauplused, ning see kinnistu ei ole hõlmatud planeeringuga, seega ei saa planeering ka kuidagi OÜ Toom Kauplused õigusi riivata. 4) T. Sas ei ole rahvastikuregistri järgi Viimsi valla elanik, samuti ei kuulu talle Viimsi vallas kinnisvara. Talle ei saa kuuluda subjektiivset avalikku õigust sportida seal, kus ta on väidetavalt harjunud, rääkimata sportimisõigusest teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluval maaalal, mille omanikud on planeeringulahendusega nõustunud. Tema esitatud vastuväidetele on vastanud nii vastustaja kui ka maavanem järelevalvemenetluse käigus. Liikluskoormuse suurenemine seoses planeeringuga on paljasõnaline ja oletuslik. Planeeringualal kavandatud 552 parkimiskohta peaksid võimaldama kasutada "pargi-reisi" süsteemi, mis peaks aitama liikluskoormust hoopis vähendada. Liikluskoormuse analüüs on planeeringu seletuskirja p-s 4.2. 5) AS GMP & Partnerid kinnistu Keskuse ei piirne vahetult Haabneeme staadioniga, vaid Rohuneeme teega. Kuna see ei ole arvatud planeeringualasse, ei oma planeering ja selle realiseerimine ka mingit õiguslikku mõju tema õigustele temale kuuluva kinnisasja arendamisel. 6) OÜ Toom Kauplused ja AS Same-Sport osalesid aktiivselt planeeringumenetluses ja esitasid oma vastuväited. Samas ei kuulu keegi kaebajatest

§ 16

lg-tes 1 ja 4 nimetatud isikute ringi, keda tuleks tingimata planeeringumenetlusse kaasata, samuti mitte

§-s 17 sätestatud isikute ringi, kellega tuleks planeering kooskõlastada. 7) Loodava spordihoone-parkimismaja asukoha ning parkimiskohtade arvu küsimus on otstarbekuse küsimus ning kohus ei saa sekkuda kaalutlusotsustuse otstarbekuse küsimusse. Samuti on spordihoone-parkimismaja või välistaadioni asukoha ning ehitamise järjekorra küsimused rangelt otstarbekuse, mitte õiguslikud küsimused, mistõttu kõik kaebajate sellekohased väited on asjassepuutumatud. Uus välisstaadion on vallal plaanis rajada Viimis Keskkooli ja lasteaia Päikeseratas vahelisele alale. Uus rajatav spordihoone hõlmab sisehalli rajamist. 8) Antud juhul ei olnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevat kohustuslikku alust keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamiseks. Vastav analüüs ja põhjendus sisaldub ka planeeringu seletuskirja p-s 4.3.3. Vastustaja kogus piisavalt teavet järeldamaks, et keskkonnale olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuga ei kaasne. 9) Planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsioon on sotsiaalmaa (spordifunktsioonid) ning planeeringuga määratakse ehitusõigus multifunktsionaalse spordihoone ja parklate ehitamiseks, seega jätkatakse planeeritaval kinnistul üldplaneeringuga määratud maakasutust ning tegemist ei ole üldplaneeringut muutva planeeringuga. Käesoleva planeeringuga ei kaotata sportimise võimalust Haabneeme staadioni kinnistul, vaid luuakse tingimused kaasaegse kergejõustiku sisehalli, pallimängusaali, maadlustreeningute ruumide ja jõusaali rajamiseks. Puudub alus väitmaks, et planeeringu põhieesmärgiks on kõrvalasuva tulevase ärikeskuse teenindamine parklakohtadega. Ettenähtud parkimiskohtade arv vastab standardile. Maakasutuse juhtfunktsiooni ei saa muuta see, et parkimismaja võivad kasutada ka ärikeskuse külastajad. 10) Otsus on kontrollitav ning selle motiivid on arusaadavad. Otsus on aktsepteeritavatest kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud, st õiguspärane, selge, üheseltmõistetav ning menetlus- ja vormivigadeta. 11) Vastustaja on planeeringumenetluses põhjalikult kaalunud kaebajate, kolmandate isikute ja avalikkuse huve ning leidnud, et ülekaalukas avalik huvi planeeringulahenduse realiseerimiseks kaalub üles kaebajate huvid senise olukorra säilitamise vastu. Vallaelanikud on planeeringula4

(16)3-08-2270 hendust tervitanud ning kohalike inimeste huvide kahjustamisele viitamine on põhjendamatu. Siinkohal ei tohi tõmmata võrdusmärki avaliku huvi ning mõne rahulolematu isiku erahuvide vahele. Paljasõnaline on väide, et planeering on kehtestatud vaid NordWest Kinnisvara OÜ huvides ning et planeeringu menetlemisega ja kehtestamisega on eelistatud tema ärihuve vallaelanike ja avalikele huvidele. Planeeringu kehtestamise vastu esineb oluline avalik huvi. Samas ei saa täiesti tähelepanuta jätta planeeringuala kinnistu omaniku (OÜ Viimsi Haldus) ja NordWest Kinnisvara OÜ (kelle kasuks on seatud hoonestusõigus) ettevõtlushuve. Otsuse tühistamine piiraks ebaproportsionaalselt nende ettevõtlus- ja omandi kasutamise vabadust. 12) Väited seoses Randvere tee 9, 9B ja lähiala planeeringumenetlusega on asjassepuutumatud. Planeeringu kehtestamisel ei saanudki tugineda veel kehtestamata Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu lahendustele, kuna need ei ole lõplikud, siduvad ega jõustunud. Pooleliolev üldplaneeringumenetlus ei saa halvata detailplaneeringute menetlust ja/või ehitustegevust. Kaebajatel puudub õigustatud ootus, et olemasolev olukord linnaruumi keskmes ei muutu.
  1. Kolmas isik OÜ Viimsi Haldus nõustub vastustaja seisukohtadega ning palub neid käsitleda ka tema seisukohtadena.
  2. Kolmas isik NordWest Kinnisvara OÜ palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning kaebajate vastupidised väited alusetud ja tõendamata. Detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta kaebajate õigusi. Arusaamatu on AS SameSport väide hotelli väärtuse languse kohta. Planeeringuga ei püstitata ühtegi kõrghoonet. OÜ Toom Kauplused on Randvere tee 9 kinnistul asuva kaupluse üürnik, kuid kinnistu ei piirne planeeritava alaga. Kaebaja ei ole välja toonud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. AS GMP & Partnerid kinnistu ei piirne vahetult planeeritava alaga. Arusaamatuks jääb õiguslik mõju kinnisasja arendamisele. T. Sas, kes ei ole Viimsi valla elanik, ei ole põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Käesoleval juhul puudus

§ 16lg-test 1 ja 4 tulenev kohustus kaebajate menetlusse kaasamiseks.

2) Planeeringu menetlemisel on järgitud kõiki menetlusnõudeid. Esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele on vastatud. Samuti on seda tehtud järelevalvemenetluses. Detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning kohalik omavalitsus ei ole seotud kolmandate isikute seisukohtadega. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustus põhjendada, miks ta menetlusosalise poolt esitatud argumente ei aktsepteeri ning nimetatud kohustust on haldusorgan antud juhul ka täitnud. 3) Otsuses on öeldud, et detailplaneeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. 4) Vald on just avaliku huviga ja vallaelanike sportimisvõimalustega arvestanud, kuna siiani on olnud raskendatud kõnealusel staadionil sportimine. Vald on õigesti haldusakti põhjendustes välja toonud reaalsed asjaolud, et staadion on halvas seisus, see on jagatud eraldi kinnistuteks, mis on erinevate eraõiguslike juriidiliste isikute omandis, mis ei võimalda käsitleda staadionit kui tervikut. Detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega luuaksegi vallaelanikele (kaasaegsed) sportimisvõimalused, mida siiani ei olnud. Tõendatud ei ole ka staadioni senine aktiivne kasutamine. 5) Kavandatav tegevus ei kvalifitseeru KeHJS-s loetletud tegevusteks, samuti ei mõjuta see Natura 2000 võrgustiku ala, seetõttu ei pidanud vald vajalikuks keskkonnamõju hindamist läbi viia. 6) Viited Randvere tee 9 ja 9B detailplaneeringu menetluse kohta ei puutu antud vaidlusesse. 5

(16)3-08-2270 7. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2009 otsusega kaebused rahuldamata ning kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. Igalt kaebajalt mõisteti NordWest Kinnisvara OÜ kasuks välja menetluskulu 2500 krooni. Kohus kontrollis kaebuste põhjendatust eraldi subjektiivsete õiguste rikkumise ja populaarkaebuse aspektist. 1) T. Sasi subjektiivsete õiguste rikkumist ei välista asjaolu, et tal puudub rahvastikuregistris sissekirjutus aadressil, mis on kaebuse kohaselt tema faktiliseks elukohaks või eluaseme suhtes omandiõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 ei määratle isiku elukohta registrikande ega omandiõiguse kaudu. T. Sas on menetlusdokumentides ja ka haldusmenetluses deklareerinud oma elukohana Xxxxx xxx xxxx xx Viimsi vallas ning antud juhul puudub põhjendatud kahtlus väite tõelevastavuses. Kaevatav haldusakt ei riiva aga T. Sasi subjektiivseid õigusi. Rahvatervise seaduse § 10 p-st 2 ei saa tuletada subjektiivset õigust sportida välistaadionil ning nõuda kohalikult omavalitsuselt planeeringuga teistsuguse ehitusõiguse määramist. Kaebaja ei ole väitnud, et kohalik omavalitsus oleks jätnud olulisel määral viidatud normist tuleneva ülesande täitmata, mistõttu vaidlusaluse planeeringu realiseerimine tooks kaasa olukorra, kus Viimsi valla territooriumil puudub võimalus spordiga tegelemiseks. Ka vaidlusaluse planeeringu eesmärgiks on rajada avalikust kasutusest väljalangenud ja eraomandis oleval maal asuva välistaadioni asemele uus spordihoone, milles asub ka jooksmiseks kasutatav sisehall. Spordihoone plaanidel on ära näidatud kergejõustiku hall ning plaanid on osa detailplaneeringust (

§ 2). Samuti ei ole välistaadioni kasutamine T. Sasi poolt tõendatud. Nord

West Kinnisvara OÜ seletuse kohaselt ei ole kaebaja eraomandis oleva maa kasutamiseks nõusolekut küsinud. Veenvad ei ole väited liikluskoormuse olulisest suurenemisest kehtestatud planeeringu tõttu, arvestades planeeringu seletuskirjas (p 4.2) toodud liikluskorralduse analüüsi, mille kohaselt planeeringu realiseerimisel võib liikluskoormus Tallinna suunduval trassil väheneda "pargi ja reisi" süsteemi kasutusse võtmise tõttu ning väheneda ka valla siseselt (uute valla territooriumil asuvate töökohtade loomisega; rattaparkla rajamisega; Rohuneeme ja Randvere tee liikluskorralduse muutmisega). Spordihoone kasutamisega ei saa kaasneda liiklusvoogude sellist suurenemist, et tuleks kaaluda spordihoone ehitamisest loobumist. Oletus, et autodega võib Tallinnast uude spordihoonesse hakata käima märkimisväärne hulk inimesi, ei vasta kuidagi inimese tavapärasele ratsionaalsele ja mõistlikule käitumisele. 2) AS-le GMP & Partnerid kuulub Keskuse kinnistu, mis asub teisel pool Rohuneeme teed (vahele jäävad ka teised kinnistud) ja millel puudub ühine piir planeeritava maa-alaga. Kaebaja ei viidanud normile, mis peaks tema väidetavat õigust kinnisasja arendamisel kaitsma. Vastustaja selgitustest nähtuvalt kehtestati Keskuse kinnistu detailplaneering 2008. a, mistõttu on kaebaja väide põhjendamatu. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub tema õigusi väidetav liikluskoormuse kasv. Samuti ei ole liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine tõendatud ega veenvalt põhjendatud. Seega puudub isiku õiguslikult kaitstud huvi ning subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3) Kaevatav haldusakt ei riiva AS Same-Sport subjektiivseid õigusi. Vaidlusalune planeering ei näe ette kõrghoone ehitamist, mistõttu on asjakohatu rääkida hotelli väärtust vähendava vaate varjamisest. Kaebajal ei ole alust nõuda, et naaberkinnistule ei ehitataks. Kuna tegemist on valla keskusega, mis on juba tiheda kasutusega piirkond, siis ei saanud kaebajal olla põhjendatud ootust, et kinnistut ei hoonestata. Ka planeeringu seletuskirja p-dest 4.1.2 ja 4.3.3 nähtub, et ala on juba intensiivse kasutusega ja kiiresti arenev äri- ja vabaaja veetmise tsoon ning lähiala uued detailplaneeringud on kõik sellise orientatsiooniga, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide nagu oleks tegemist vaikse piirkonnaga. Ala heakorrastamine ja turvalisuse paranemine seoses kinnistu hoonestamise ja kasutamisega võib hotelli väärtust hoopis tõsta. Liikluskoormuse märkimisväärne kasv ei ole tõendatud ega veenvalt põhjendatud. Kaebaja väited hotelli väärtuse vähenemisest või väärtuse kaotamisest ei ole põhjendatud ega veenvad. Kaevatav haldusakt ei riku 6

(16)3-08-2270 kaebaja omandiõigust ega ettevõtlusvabadust ning subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4) Antud juhul on poolte vahel vaidlus, kas OÜ-ga Toom Kauplused 23.07.2003 sõlmitud äriruumi üürileping on kehtiv. Vastustaja esitas äriruumi üürilepingu muutmise lepingu (tl 170, I kd), väites, et üürileping lõppes 01.05.2008. OÜ Toom Kauplused väitega ei nõustunud ja kinnitas, et üürileping kehtib ja kaebaja kasutab äriruume. Kõnealuse üürilepingu muutmise lepingu p 2.7 kohaselt ostja viivituse korral lepingus kokkulepitud hüvitise maksmisel on üürnikul õigus kokkuleppest taganeda. Kuna vastustaja ei tõendanud, et üürnik ei ole kasutanud taganemise õigust ning faktiliselt äriruume ka ei kasuta, siis tuleb lähtuda varasemalt kokkulepitud lepingu tähtajast ja kaebaja väitest, et leping on kehtiv. Kuna puudub aga õiguslikult kaitstud huvi (puudub norm, mis peaks kaitsma kaebajat konkurentsi tekkimise või suurenemise eest ning puudub alus, mis annaks kaebajale õiguse keelata tema poolt üüritava kaubanduskeskuse naaberkinnistu hoonestamist), siis ei saa kaevatav haldusakt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. 5) Põhjendatud ei ole ka populaarkaebused. Uue üldplaneeringu menetlemine ei välista detailplaneeringute menetlemist samaaegselt. Ka kaebajate viidatud

§ 8lg-t 8 ja § 9 lg-t 7 ei ole võimalik sisustada keelunormidena.

Üldplaneeringu menetlemine ei saa halvata kogu planeerimistegevust omavalitsuse territooriumil. Kehtestamata üldplaneeringu lahendustest lähtumist ja juhindumist ei saa nõuda ja seda ka detailplaneeringu lähteülesandele tuginedes. Ka ei pea kehtestatud detailplaneering vastama täpselt planeeringu lähtetingimustele. Lähtetingimused ei ole seadusest tulenevad tingimused, vaid need võib määrata omavalitsus, kes võib neid seetõttu ka vajadusel muuta või kehtestada detailplaneeringu, mis ei ole täpselt vastavuses mõne määratud lähtetingimusega. 6) Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna planeeritava kinnistu tegelik sihtotstarve peaks olema ärimaa. Maakasutuse juhtfunktsiooni ei muuda see, et koos spordihoonega rajatakse parkimismaja, mis lisaks spordihoonele teenindab ka Randvere tee 9 ja 9B planeeringu järgi rajatavat kaubanduskeskust ja ärihoonet. Kohus ei saa hinnata lahenduse otstarbekust, mis ilmselt tingis sellise ühiskasutuses oleva parkimismaja planeerimise. Avaliku kasutusega spordihoone (parkimismaja on seda teenindav hoone) aluse maa sihtotstarbeks saab Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused II peatüki p 5 kohaselt olla sotsiaalmaa (so kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa). Planeeringuga kavandatav maakasutus vastab haldusakti kohaselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ettenähtud juhtfunktsioonile (sotsiaalmaa – spordifunktsioon). 7) Antud juhul ei nähtu, et haldusorgan oleks detailplaneeringu kehtestamisel eiranud avalikku huvi ning lähtunud vaid NordWest Kinnisvara OÜ huvidest. Kaebajad ei osanud selgitada, kuidas koguti staadioni säilitamiseks 600 toetusallkirja, st kas selgitati, et vald kavatseb rajada teise kohta uue välisstaadioni; mis on planeeringu eesmärgiks (sportimisvõimaluste mitmekesistamine). Planeeringu eesmärgist ja mõjudest (planeeringu seletuskirja p-d 2, 4, 4.5, 4.2) tulenevalt on tegemist just avalikes huvides kehtestatud planeeringuga, kuna selle realiseerimisel muutuvad sportimisvõimalused mitmekesisemaks, heakorrastatakse planeeritav maa-ala, suureneb turvalisus, parkimismaja võimaldab võtta kasutusele "pargi ja reisi" süsteemi, mis vähendab liikluskoormust Tallinna suunal. 8) Samuti ei ole tõendatud, et kohalik omavalitsus oleks loobunud uue välisstaadioni rajamise kavatsusest. Vastustaja selgitas, et Haabneeme üldplaneering on menetluses ning selles on määratud uue staadioni asukoht. See, millises järjestuses planeeringud kehtestatakse ja realiseeritakse on otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku. Detailplaneeringu avalikul arutelul on luba7

(16)3-08-2270 tud, et uus staadion ehitatakse enne, kui vana likvideeritakse, kuid sõltumata sellest, kas eeltoodud ehitamise järjestusest kinni peetakse, ei ole planeeringu algatamisel seatud tingimuseks uue staadioni valmimist enne detailplaneeringu kehtestamist. Samas ei olnud ega ole ka praegu olemasoleva välisstaadioni avalik kasutamine tagatud, sest tegemist on eraomandis oleva kinnisasjaga, mille kasutamiseks ei pea omanik nõusolekut andma. Vastustaja on selgitanud, et olemasoleva asemele uue välisstaadioni ehitamine ei oleks enam võimalik, kuna osa maast on kolmandate isikute omandis, staadionihoone on ümberehitatud hotelliks, osa maad on eraldatud kütusetankla jaoks. Seega on alusetu rääkida avaliku huvi eiramisest ja sellega seoses ruumilise planeerimise põhimõtete mittearvestamisest. 9) Asjakohatu on viidata suure kaubanduskeskuse ja 15-korruselise ärihoone planeeringule, mis ei ole antud kohtuvaidluse objektiks. 10) KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt on vaja hinnata, kas kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lg-tes 2-4 sätestatust. Seda on ka nähtuvalt planeeringu seletuskirja p-st 4.3.3 tehtud. Viidatud punktis märgitakse, et ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning seepärast olulisi eeldatavaid negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette näha pole. Lisaks on haldusorgan lähtunud ehitusgeoloogilise uuringu aruandest (tl 63-80, I kd), et teha kindlaks, kas maaalused kütusemahutid mõjutavad planeeringuga kavandatava elluviimist. Seega, kui haldusorgan põhjendatult leidis, et olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei olnud strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine vajalik. Pole alust pidada haldusorgani järeldusi meelevaldseteks. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei saa nõuda vaid põhjendusel, et mõni vallaelanik või ettevõtja seda sooviks, kuna arvestades sellega kaasnevat menetluse pikenemist ja kulusid, oleks see planeeringu tellija jaoks koormav ning ka õigusvastane, kui kogutud teabe põhjal on võimalik veenduda olulise negatiivse keskkonnamõju puudumises. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, miks antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus nende arvates toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju ning milles see võib väljenduda. 11) Vald ei pidanud tulenevalt

§ 16

lg-st 4 tegema AS-ga Same-Sport või OÜ-ga Toom Kauplused koostööd, kuna nende kinnistud ei asu planeeritaval maa-alal ning tegemist ei ole ka kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kohalik omavalitsus on järginud planeeringu algatamisel ja läbiviimisel avalikkuse informeerimise nõudeid ning kaebajad said tutvuda detailplaneeringuga ja esitada planeerimismenetluses vastuväited, millele on kirjalikult vastatud, samuti osaleda avalikul arutelul. Kuna planeering ei evi kaebaja huvidele negatiivset mõju, oli piisav kaebaja kaasamine sarnaselt ülejäänud üldsusega. OÜ Toom Kauplused poolt üüritava kaupluse aluse kinnistu omanik on detailplaneeringu kooskõlastanud, kaebajalt kooskõlastuse küsimist seadus ette ei näe. Lisaks on mõlema kaebaja vastuväidetele vastanud ka maavanem järelevalvemenetluse käigus 27.08.2008 kirjaga. Populaarkaebuse läbivaatamisel ei pea kohus hindama erahuvide kaalumist ja nende kaalutluste haldusaktis kajastamise piisavust. 12) Arusaamatu on AS Same-Sport ja OÜ Toom Kauplused väide vastustaja poolt kahe erineva planeeringu samaaegsest menetlemisest, mis raskendab huvitatud isikutel oma õigusi kaitsta. Antud juhul ei nähtu, et nt T. Sasil või AS-l GMP & Partnerid oleks olnud raskusi oma õiguste kaitsmisel. 13) Kuna planeering ei näe ette kõrghoonete rajamist ning kohus ei saa hinnata planeeringulahenduse otstarbekust (sobivust), siis on väited kõrghoonete ebasobivusest sellesse piirkonda asjassepuutumatud. 14) Põhjendatud ei ole väide, et volikogu on haldusakti andmisel lähtunud varasematest vallavalitsuse põhjendustest, neid sisuliselt kontrollimata. Kui haldusakti andis eelnevalt pädevusnormi rikkudes vallavalitsus ning samasisulise ja ka samas sõnastuses haldusakti annab hiljem välja 8

(16)3-08-2270 volikogu, ei saa sellest iseenesest teha järeldust, et tegemist ei oleks volikogu sisulise otsustusega. Kaebajad ei ole tõendanud, et volikogu ei oleks kõiki protseduurireegleid järgides otsust teinud. 15) Põhjendamatu on T. Sasi väide, et tema poolt avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväitele ei pööratud vähimatki tähelepanu. Tema vastuväidet on menetletud

-s ettenähtud korras, sellele on 09.06.2008 kirjalikult vastatud ning käsitletud ka 16.06.2008 avalikul arutelul. Lisaks eeltoodule sisalduvad seisukohad välisstaadioni kaotamise kohta nii planeeringu seletuskirjas kui maavanema 27.08.2008 kirjas, millele on haldusakti seletuskirjas viidatud. 16) Planeeringu avalikuks väljapanekuks ei saa

kohaselt pidada kogu planeerimismenetlust ning väljaspool avalikku väljapanekut esitatud vastuväiteid ei pea menetlema korras, mis on

-s ettenähtud avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete menetlemiseks. Haldusorgan on järginud menetlusnõudeid (planeeringu avalikustamisel, avalikkuse kaasamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamisel). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AS GMP & Partnerid palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kõik menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja AS GMP & Partnerid menetluskulud. 1) Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine oli detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik. Paljasõnalised on väited, et keskkonnamõjude hindamise vajalikkust on kaalutletud. Haldusaktist seda ei nähtu. Põhjenduste puudumine haldusaktis ei võimalda kohtul kontrollida, kas planeeringu elluviimisega kaasneb negatiivne keskkonnamõju ja kas keegi on üldse hinnanud võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Otsusest ei nähtu, et oleks kaalutud infrastruktuuriga seotud probleeme, samuti puudub viide asjakohastele uuringutele või objektiivselt hinnatavatele asjaoludele, mis vastustaja argumente toetaks. Haldusorgani tähelepanu juhiti korduvalt keskkonnamõjude hindamise vajalikkusele, mistõttu oleks tulnud haldusaktis esitada minimaalnegi informatsioon, miks haldusorgan on loobunud keskkonnamõjude hindamisest. 2) Volikogu ei viinud läbi sisulist haldusakti kontrolli, vaid on identselt kopeerinud otsuse põhjendused Viimsi Vallavalitsuse korraldusest nr 564, muutes vaid otsuse vormistuslikku külge. Meelevaldne oleks eeldada, et kahe haldusorgani mõttekäik on identne. Kui üks haldusorgan kopeerib teise haldusorgani teksti, siis ei teosta haldusorgan enesekontrolli, mis on üheks põhjuseks, miks haldusakti tuleb motiveerida. 3) Vastustaja ei ole vastanud menetlusosaliste vastuväidetele, vaid viidanud ainult Harju maavanema seisukohale, põhjendamata seejuures, miks vastuväiteid arvesse ei võetud. Viide maavanema seisukohale ei asenda haldusakti andja põhjendamiskohustust. Kuigi maavanem on planeeringu kooskõlastanud, ei tulene sellest kohalikule omavalitsusele kohustust kehtestada maavanema järelevalve läbinud planeering. Samuti ei ole maavanem käsitlenud vastuväidetes väljatoodud ohte keskkonnale. Harju maavanem juhtis vastustaja tähelepanu keskkonnateguritele, mida tuleb planeeringu koostamisel hinnata, kuid mida vastustaja olulises osas arvesse pole võtnud. Asjaolu, et maavanem on planeeringu kinnitanud, ei tähenda, et mõjud keskkonnale ei vajanud nõutud viisil kaalumist. Olukorras, kus vastustaja on vaidlusaluse haldusakti jätnud mitmetes olulistes kaalumist vajavates küsimustes põhjendamata, ei saa rääkida haldusakti võimalikust õiguspärasusest ning selline haldusakt tuleb igal juhul tühistada. 4) Käesolevas asjas omab tähtsust staadioni toetuseks kogutud 600 allkirja, millega vallaelanikud väljendasid soovi säilitada sportimisvõimalus Viimsi vallas, mis detailplaneeringu elluviimi9

(16)3-08-2270 sega teadmata ajaks kaob. Allkirja andnud isikud on teadlikud kehtestatava detailplaneeringu sisust ning avaldasid oma meelsust konkreetsest haldusaktist lähtudes. Antud hetkel puudub kindlus, kas ja millal rajatakse Viimsisse uus staadion, mistõttu on vallaelanike kõrgendatud huvi staadioni säilitamise vastu põhjendatud. Vastustaja oleks pidanud vallaelanike seisukohaga haldusakti andmisel arvestama ning võimalikku arvestamata jätmist motiveerima. 9. AS Same-Sport ja OÜ Toom Kauplused paluvad apellatsioonkaebustes halduskohtu otsuse tühistada ja kaebused rahuldada. Kõik menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja AS Same-Sport ja OÜ Toom Kauplused menetluskulud. 1) Kohus on keskendunud vaid väitele kõrghoone ehitamisest, jättes tähelepanuta viited parkimis- ja liikluskorralduse muudatusele ning suure kaubanduskeskuse püstitamisega seonduvatele mõjutustele, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. 2) Kaevatava otsusega seatud eesmärk ei ole õiguspärane eri isikute tasakaalustatud huvidest lähtuvalt. Eesmärgiks on seatud vaid NordWest Kinnisvara OÜ huvid, jättes arvestamata kaebajate võimalikud lähiaastate plaanid ja õigustatud ootused, samuti on eiratud avalikku huvi (

§ 4lg 2 p 2).

Otsusest ei nähtu, et Randvere tee 9, 9B ja Haabneeme staadioni detailplaneeringu kehtestamisest tulenevaid kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusele tekkivaid kitsendusi oleks üldse kaalutud. Hea haldustava kohaselt pidanuks kõik kinnisasja kasutamise piirangud kajastuma lähteülesandes ja kaebajad oleks tulnud kaasata menetlusse juba planeeringu algatamise ettevalmistamise staadiumis, vältimaks või vähendamaks tekkivat kahju. Kaebajad on viidanud liikluskorralduse muutustele, sellest tulenevatele mõjutustele, kaebajatele kuuluvate kinnistute sihtotstarbelise kasutamisega seonduvatele muudatustele. Kohus oleks pidanud kaebajate väiteid sisuliselt analüüsima. Kuigi kaebajatel oli võimalik esitada vastuväiteid avaliku väljapaneku käigus, pole kohalik omavalitsus ühtegi kaebajate vastuväidet arvestanud ega põhjendanud nendega mittearvestamist. Kaebajad oleks tulnud

§ 16

lg-st 1 lähtuvalt huvitatud isikutena menetlusse kaasata ning kooskõlastada nendega planeeringulahendused erinevalt ülejäänud üldsusest. 3) Planeerimismenetlus peab toimuma seaduses sätestatud põhimõtteid ja planeeringute koostamise ja kehtestamise järjestust arvestavalt, mitte suvaliselt ja läbisegi menetledes. 4) Kaebajate viited staadioni planeeringuga vahetult seotud Randvere tee 9, 9B planeeringule on antud juhul asjakohased niivõrd, kuivõrd need puudutavad kahe planeeringu ühiseid aspekte (nt liikluskorraldus). Kaebajate poolt esile toodud keskkonnamõjutused tulenevad kahest omavahel lahutamatult seotud planeeringust. 5) Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset keskkonnamõju. Kohus keskendub keskkonnamõjude osas üksnes kütusemahutitele, jättes tähelepanuta kaebajate viited teistele võimalikele keskkonnamõjutustele. Kuna tegemist on mahuka projektiga, mis hõlmab nii staadioni kui Randvere tee 9, 9B kinnistuid, võib sellise planeeringu elluviimisega seonduv keskkonnamõju seisneda nii vahetus kui kaudses, nii koheselt kui ka hiljem avalduvas mõjus vallaelanike tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Otsuses puudub põhjendus, miks tuleks detailplaneering kehtestada niivõrd suure ja olulise linnaruumina käsitatava territooriumi kohta ilma, et oleks läbi viidud keskkonnamõjude hindamine. Vald ei ole kaalunud kaebajate taotlust läbi viia keskkonnamõjude hindamine, rikkudes HMS § 56 lg-d 1 ja 3. Vastustaja ei ole otsuses esile toonud selle andmise põhimotiive ja on jätnud põhjendamata keskkonnamõjude hindamata jätmise. Vastustaja ei ole analüüsinud planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju erinevatele keskkonnateguritele ja mõju elukeskkonnale. 6) Nõustuda ei saa seisukohaga, et vastuväidetega mittearvestamise põhjendused nähtuvad maavanema 27.08.2008 kirjast, millele vastustaja on haldusakti seletuskirjas viidanud. Lõpliku haldusotsustuse teeb kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel ning otsuse põhimotiivid peavad 10

(16)3-08-2270 nähtuma otsusest endast. Samas ei ole ka maavanem oma seisukohti vastuväidete arvestamata jätmise osas sisuliselt põhjendanud, märkides vaid, et kohalik omavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringuga KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust ei planeerita ja seetõttu puudub detailplaneeringu koostamisel vajadus keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. 10. Viimsi Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud palutakse jätta nende endi kanda ning mõista apellantidelt välja vastustaja menetluskulud. 1) Kohus leidis õigesti, et kaebajate subjektiivsete õiguste riivet antud juhul ei esine. Kaebajate vastupidised väited on paljasõnalised, alusetud, üldsõnalised ja deklaratiivsed. Kaebajad ei ole välja toonud, milles nende subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb ja millise õigusnormiga on vastav huvi õiguslikult kaitstud. Planeeringu vaidlustamine on antud juhul pahatahtlik tegevus kohaliku arengu pidurdamiseks. 2) AS-l Same-Sport ei ole alust nõuda, et naaberkinnistule ei ehitataks, tegemist on valla keskusega ning kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et piirkonda ei hoonestata. Tõendatud ega põhjendatud ei ole liikluskoormuse märkimisväärne kasv ega nö suure kaubanduskeskusega seonduvad mõjutused, mistõttu on alusetud väited hotelli väärtuse vähenemisest. Otsus ei riku kaebaja omandiõigust ega ettevõtlusvabadust. 3) OÜ-l Toom Kauplused puudub alus, mis annaks õiguse keelata tema poolt üüritava kaubanduskeskuse naaberkinnistu hoonestamist. Puudub norm, mis peaks kaitsma teda konkurentsi tekkimise või suurenemise eest. Jääb arusaamatuks, kuidas planeering võib tema õigusi ja huve mõjutada. 4) Kaebajad ei olnud isikuteks, keda oleks tulnud menetlusse kaasata. Nad ei kuulu

§ 16

lg-tes 1 ja 4 nimetatud isikute ringi, mistõttu oli nende kaasamine sarnaselt ülejäänud üldsusega piisav. Samuti ei olnud nad isikuteks, kellega oleks tulnud planeeringut kooskõlastada. Kaebajatel oli võimalus planeeringulahendusega tutvuda, osaleda avalikul arutelul ja esitada oma vastuväiteid. Vastustaja on nende kirjalikele vastuväidetele põhjalikult vastanud. Kaebajate vastuväiteid planeeringule on käsitlenud ka maavanem järelevalvemenetluses. Vastustaja on kaalunud ja hinnanud kaebajate vastuväiteid. Planeeringumenetluses esitatud vastuväidetega mittenõustumine ei ole planeeringu õigusvastasust tingiv asjaolu.

§ 17

ei näe ette vajadust kooskõlastada detailplaneeringut kõigi vastuväiteid esitanud isikutega. Samuti ei näe

ega ükski teine õigusakt ette kohustust kaasata huvitatud isikuid lähteülesande kui haldusesiseste toimingu tegemise juurde. 5) Strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole detailplaneeringu koostamise käigus kohustuslik, kohalik omavalitsus peab seda korraldama vaid juhul, kui ta leiab, et kavandatav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju. Kuivõrd vastustaja leidis, et planeeringu realiseerimisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei olnud strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine vajalik. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, miks planeeringuga kavandatav tegevus nende arvates toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju ning milles selline mõju võib väljenduda. Kaebajate väite keskkonnamõju hindamata jätmisest on ammendavalt ja õiguslikult põhistatult ümber lükanud ka maavanem detailplaneeringu järelevalve teostamisel. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkus sõltub kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest. Kaebajate vastuväited ja arvamused ei olnud vastustajale siduvad ega tekitanud vastustajale automaatset kohustust vastav hindamine läbi viia. Planeeringulahenduse on kooskõlastanud lisaks maavanemale ka Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalitus, Põhja-Eesti Päästekeskus ja Põhja Regionaalne Maanteeamet. Kohus tuvastas, et vastustaja on kaalunud keskkonnamõjude hindamise vajalikkust. 11

(16)3-08-2270 6) Ühestki õigusaktist ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses endas tuleks esitada keskkonnamõjude hindamata jätmise põhjendused, kui keskkonnamõjude hindamiseks puudub vajadus ja alus. Antud juhul on vastustaja teostanud piisavad uuringud ning esitanud võimalike mõjutuste analüüsi avalikkusele läbi planeeringu seletuskirja ning konkreetselt kaebajatele läbi neile esitatud vastuste. Vastustaja on tegutsenud eesmärgiga tagada ala stabiilne areng ja ohutus ning lähtunud seega

§ 4lg 2 p-st 2, arvestades huvitatud isikute huvidega.

7) Kaalutlusõiguse teostamine planeeringu menetlemise kestel on pikem protsess, mis hõlmab kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega tutvumist ning asjassepuutuvate huvide kaalumist planeeringuga taotletava valguses. Planeeringumenetluse käigus on tellitud OÜ-lt Rei Geotehnika ehitusgeoloogiline uuring, mis hõlmas ka kogu staadioni ala ning mille aruandest ei nähtu oluliste keskkonnamõjude ilmnemist. Vastustaja kaalumine nähtub ka planeeringu seletuskirjast. 8) Planeeringu seletuskirjas on analüüsitud liikluskorraldust ning leitud, et planeeritava uue hoonega ei kaasne liikluskoormus suurenemist, kuna hoone on mõeldud eeskätt piirkonna elanikele. Kaebajate väited liikluskoormuse suurenemist on paljasõnalised. 9) Põhimotiiv on miski, mis otseselt tingib vastava haldusakti andmise. Kuivõrd keskkonnamõjude hindamine ei olnud antud juhul vajalik, ei saa olla tegemist põhimotiiviga ehk põhjusega, miks planeering kehtestati. 10) Viited Randvere tee 9, 9B detailplaneeringule ei ole asjakohased, kuna ei olnud käesoleval juhul vaidluse all oleva planeeringu objektiks. Kuigi nende kahe planeeringu menetlus toimus paralleelselt, oli tegemist eraldiseisvate menetlustega ja neid on ka eraldi menetletud. Kaebajad on mõistnud, et tegemist on eraldi menetlustega, ning esitanud kummalegi planeeringule eraldi vastuväited. 11) Ekslik on seisukoht, et vastused planeerimismenetluses esitatud vastuväidetele oleks pidanud sisalduma otsuses endas. Vastused vastuväidetele ei ole otsuse põhimotiivid. Haldusakti motiivid sisalduvad nii haldusaktis eneses kui ka sellele lisatud seletuskirjas ja haldusaktis viidatud maavanema kirjas. Haldusakti kontrollitavuse seisukohalt on kõik oluline vastustaja poolt otsuse motiveeringus esile toodud. 12) Vastustaja ei ole väitnud, et maavanema kooskõlastusest tekib vastustajale haldusakti andmise kohustus. Vastustaja võib aga pärast maavanemalt kooskõlastuse saamist haldusakti anda ning ühtlasti lugeda maavanema esitatud seisukohti sellekohase viitega vastava akti põhjendusteks. Maavanem käsitles kõiki esitatud vastuväiteid piisava põhjalikkusega. Vastustaja on otsuse vastuvõtmisel arvestanud kõiki asjaolusid ning maavanema heakskiit kinnitab, et vastustaja on käitunud õiguspäraselt. 13) Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 564 tunnistati kehtetuks põhjusel, et Viimsi Vallavolikogu pidas õigeks vaidlusalune planeering ise kehtestada. Kuna volikogu luges planeeringut kehtestades asjakohasteks ja olulisteks neidsamu kaalutlusi, mis sisaldusid vallavalitsuse korralduses nr 564, siis oli otsust vormistades põhjendatud võtta aluseks vallavalitsuse kui planeeringumenetluse läbivija poolt ettevalmistatud eelnõu. 14) Kaebajate viide 600 allkirjale, mis väidetavalt anti staadioni toetuseks, ei ole asjakohane. Ei ole teada, kuidas vastavad allkirjad koguti. Samas ei näita need, et vastustaja ei ole planeeringu kehtestamisel lähtunud avalikest huvidest. Planeeringu eesmärki ja mõju arvestades ongi tegemist avalikes huvides kehtestatud planeeringuga – planeeringuga muutuvad sportimisvõimalused mitmekesisemaks, heakorrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ning parkimismaja võimaldab võtta kasutusele „pargi ja reisi“ süsteemi, mis vähendab liikluskoormust Tallinna suunal. Planeeringualal oleva staadioni kasutamine ei ole juba aastaid olnud kuidagi tagatud ning see sõltub 12

(16)3-08-2270 täielikult kinnisasja omaniku suvast. Väide, et vastustaja on loobunud välisstaadioni rajamise kavatsusest, on pahatahtlik ja otsitud. Hetkel valitsevast majandusseisust tingituna on mitmed projektid, sh uue staadioni rajamine, lükkunud edasi, kuid välisstaadion ehitatakse. See, millises järjestuses planeeringud kehtestatakse, on otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei saa sekkuda. Planeeringu algatamisel ei ole seatud tingimuseks uue staadioni valmimist enne planeeringu kehtestamist.
  1. OÜ Viimsi Haldus nõustub Viimsi Vallavolikogu seisukohtadega ning palub neid käsitleda ka tema seisukohtadena. Samuti palub ta mõista apellantidelt välja tema menetluskulud.
  2. NordWest Kinnisvara palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud palutakse jätta nende endi kanda. 1) Kaevatav haldusakt ei riku AS Same-Sport ja OÜ Toom Kauplused omandiõigust ega ettevõtlusvabadust. Ebaõiged on viited suure kaubanduskeskuse püstitamisele, vaidlustatud planeeringuga püstitatakse spordihoone-parkimismaja. Asjakohatu on rääkida vaate varjamisest, samuti ei saa kaebajatel olla põhjendatud ootust, et kinnistut ei hoonestata. Hotelli väärtus võib planeeringu tulemusena hoopis tõusta. Liikluskoormuse märkimisväärne kasv ei ole tõendatud ega veenvalt põhjendatud. Kaebajad ei ole liikluskorralduse puudusi põhjendanud. 2) OÜ Toom Kauplused esitab endiselt ebaõigeid väiteid, et talle kuulub kauplus Viimsi Market ja et ta tegutseb planeeringuga hõlmatud kinnistul. OÜ Toom Kauplused on kaupluse endine üürnik, kes ei ole asja valdust tagasi andnud. Samuti ei tegutse ta vaidlustatud planeeringuga hõlmatud kinnistul. Haabneeme staadioni kinnistuga ei ole kaebajatel mingit puutumust. Seega ei saa planeering nende õigusi rikkuda. Puudub norm, mis annaks kaebajale õiguse keelata tema poolt üüritud kaubanduskeskuse naaberkinnistu hoonestamist. 3) Kuna kaebajad ei ole planeeritava kinnisasja omanikud või temaga võrdsustatud vallasasja omanikud ega olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad, ei olnud vallal kohustust

§ 16lg-te 1 ja 4 järgi nendega koostööd teha.

Seadusest ei tulene nõuet, et planeeringu koostamisel peaks huvitatud isikutelt planeeringulahenduse kohta seisukohti küsima ja seda nendega kooskõlastama. Kinnistuomanik on planeeringu kooskõlastanud. 4) Kaebajad olid menetlusse kaasatud, nad osalesid avalikel aruteludel, esitasid vastuväiteid ja seisukohti. Vastustaja on kõikidele kirjalikele vastuväidetele nõuetekohaselt ja põhjalikult vastanud, seda on teinud ka maavanem järelevalvemenetluses. Asjaolu, et kaebajate vastuväidetega ei arvestatud, ei tähenda, et neil ei olnud võimalik oma huve detailplaneeringu avalikul arutelul kaitsta. Detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kohalik omavalitsus ei ole seotud kolmandate isikute seisukohtadega. Otsuses ja selle juurde kuuluvates dokumentides on üksikasjalikult selgitatud kõiki haldusorgani kaalutlusi, millest lähtuti nii otsuse vastuvõtmisel kui ka kaebajate vastuväidete arvestamata jätmisel. 5) Vastustaja on kaebajatele selgitanud, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kvalifitseeru KeHJS-s loetletud tegevuseks, samuti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. Seda tuvastades ei pidanudki vald vajalikuks keskkonnamõju hindamist läbi viima. Asjakohane ei ole viide 15-korruselisele ärihoonele, kuna vaidlustatud planeering ei hõlma Randvere tee 9, 9B kinnistuid. Kohus leidis õigesti, et haldusorgan on keskkonnamõjusid kaalunud, hinnanud ja tellinud isegi ehitusgeoloogilise uuringu. Kaebajad ei ole esitanud veenvat argumenti, miks antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju ja milles see võiks väljenduda. 6) AS GMP & Partnerid toob välja uue väite, et üks haldusorgan on kopeerinud teise haldusorgani teksti ja sisuliselt planeeringut ei menetlenudki. Kuna kaebaja ei esitanud sellist väidet juba 13

(16)3-08-2270 halduskohtus, tuleb see jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et volikogu ei ole teinud otsust kõiki protseduurireegleid järgides. 7) Kaebaja ei ole esitanud kohtule 600 inimese allkirja sisaldavat dokumenti, samas koguti need tegelikult varasema planeeringu raames
  1. a, kui staadionile taheti ehitada elamuid. Antud juhul ei võta staadioni detailplaneering sportimisvõimalusi ära, vaid parandab neid. Ilmselt on ka T. Sas kohtuotsusega nõustunud ega esitanud seetõttu apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt AS GMP & Partnerid apellatsioonkaebuse väiteid ja seejärel OÜ Toom Kauplused ja AS Same Sport apellatsioonkaebuse väiteid.
  3. AS GMP & Partnerid väited seoses keskkonnamõju hindamise vajalikkusega käesoleva planeeringu menetlemisel on jäänud üldsõnaliseks.

§ 9

lg 2 p 8 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Seega ei nõua

keskkonnamõju hindamise, kui eraldi menetluse, läbiviimise kaalumist iga detailplaneeringu menetlemisel. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel reguleerib KeHJS §

  1. Kaebaja pole viidanud ühelegi viidatud sätte punktile, et põhjendada oma seisukohta vajadusest kaaluda keskkonnamõju hindamist. Ringkonnakohtu hinnangul pole spordihoone-parkimismaja planeerimine selline tegevus, mis nõuaks strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimist (lg 1) või selle läbiviimise kaalumist (lg 2). Planeeringu seletuskirja p-s 4.3.3 on leitud, et kõrghaljastus kuulub säilitamisele, samuti on märgitud, et müra ja välisõhusaaste piirkonnas võib suureneda üksnes ehitusperioodil, kuid üldiselt negatiivseid mõju keskkonnale detailplaneeringu elluviimine kaasa ei too. Kaebaja ei ole näidanud, miks see seisukoht paika ei pea. Mis puudutab apellatsioonkaebuses esile toodud probleeme infrastruktuuriga, siis on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 neid probleeme lahatud ja esitatud planeeritav liiklusskeem. Detailplaneeringu elluviimisel arvatakse olevat liikluskoormuse kasvule neutraalne või mitteoluliselt suurendav mõju. Arvestades esile toodud põhjendusi – kohalikele tegevust pakkuv spordihoone, parkimismaja, mis võimaldab kasutada „pargi ja reisi“ süsteemi, on detailplaneeringu seisukoht usutav ka ilma apellandi poolt soovitud uuringuid läbi viimata. Nagu halduskohus juba otsuses viitas, ei ole usutav apellandi seisukoht, et spordihoone toob Viimsisse rohkem inimesi ja suurendab ummikuid Tallinna suunal.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et asjaolu, et volikogu otsus vastab sõna-sõnalt varasemale sama detailplaneeringu kehtestamiseks vastu võetud vallavalitsuse korraldusele, viitab HMS § 56 lg 1 ja 3 rikkumisele. Kaebaja arvates näitab see seda, et volikogu pole otsuse vastuvõtmist üldse kaalunud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 1 kohaselt valmistab vallavalitsus ette volikogu istungil arutamisele tulevad küsimused. Seega on tavapärane, et volikogu otsuse eelnõud on vallavalitsuse ametnike poolt kirja pandud ning juhul, kui neid muuta ei soovita, võetakse nad vastu eelnõus ette valmistatud kujul. Siiani pole leitud, et selline töökorraldus pärsiks kuidagi volikogu otsustusõigust. Kuna vallavalitsuse korralduse kehtetuks tunnistamise tingisid pädevusega seotud küsimused, oli mõistlik ja ökonoomne, et volikogule esitati otsuse eelnõuna sama tekst, mille vallavalitsus heaks oli kiitnud.
  3. Kolmandaks leiab AS GMP & Partnerid, et volikogu otsus peaks kajastama ka kaalutlusi kaebajate vastuväidetega mittearvestamiseks. Kõigepealt tuleb märkida, et AS GMP & Partnerid käesoleva detailplaneeringu menetluses vastuväiteid ei ole esitanud. Seepärast ei ole kaebajal 14

(16)3-08-2270 selle probleemiga muud puutumust, kui huvi tagada otsuse seaduslikkus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et detailplaneeringu kehtestaja peaks haldusaktis lühidalt refereerima esitatud vastuväiteid ja kaalutlusi, miks neid arvesse ei võetud, kuid käesoleval juhul ei ole see otsuse tühistamise aluseks. Volikogu otsuse lisaks olevas seletuskirjas on loetletud vastuväiteid teinud isikud ning märgitud, et nii vastuväited, kohaliku omavalitsuse kaalutlused nendega mittenõustumiseks ja maavanema seisukohad sisalduvad detailplaneeringu kaustas, mida säilitatakse vallavalitsuse arhiivis. Seega on volikogu otsuse põhjendamisel täitnud miinimumnõuded – näidanud ära, kus asuvad dokumendid, milles sisalduvad üksikasjalikud kaalutlused detailplaneeringu lahenduse kaitseks. Lisaks tuleb märkida, et seletuskiri iseenesest kajastab põhilisi kaalutlusi vastuseks käesolevas asjas kaebajateks olevate isikute vastuväidetele. Näiteks puudutatakse küsimust, miks staadioni asemele on vaja ehitada spordihoone-parkimismaja, et varem samale maa-alale kavandatud kortermajade planeerimisest loobuti ja arendatakse pigem infrastruktuuri ja teenuste kohapealset pakkumist, käsitletakse mõju liikluskoormuse kasvule ja keskkonnatingimusi.
  1. AS GMP & Partnerid leiab, et kohus on asjata jätnud arvestamata 600 staadioni toetuseks kogutud allkirjaga. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et nimetatud allkirjade kogumisega seonduvad asjaolud on segased, on kohus õigesti jätnud need kõrvale. Kohtuistungi protokollist (lk 57, II kd) nähtub, et AS GMP & Partnerid esindaja ei olnud kindel, kas allkirjad on kogutud just käesolevas asjas vaidluse all oleva detailplaneeringu menetluses või varasema,
  2. aastal mitmeid kortermaju kavandanud planeeringu menetluses. Samuti ei teadnud keegi menetlusosalistest, milline oli täpselt küsitletavatele esitatud küsimus. Igatahes ei nähtu ei menetlusosaliste seletustest ega esitatud dokumentidest, et vastuväidetega allkirjalehed oleks käesolevas asjas vaidluse all olevas detailplaneeringu menetluses kohalikule omavalitsusele esitatud. Sellisel juhul ei saanud volikogu väidetavalt avaldatud vastuseisu otsuse kehtestamisel arvesse võtta ning kohtul pole võimalik volikogule ette heita vallaelanike seisukoha kaalumata jätmist.
  3. AS Same Sport ja OÜ Toom Kauplused leiavad endiselt, et on kohtusse pöördunud oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Ringkonnakohtul on vähe lisada halduskohtu otsuse põhjendustele. Kohus on piisavalt põhjalikult selgitanud, et kaebajate – naaberkinnistul asuva hotelli omaniku ja kaubanduskeskuse üürniku - subjektiivseid õigusi detailplaneeringu elluviimisega ei rikuta. Kaebajad viitavad, et detailplaneering pole arvesse võtnud nende lähiaja plaane ja ootusi, samas täpsustamata, millised õigusnormidega kaitstavad õigused või huvid neil realiseerimata jäävad. Kaebajad heidavad volikogule ette, et nende omandiõigusele ja ettevõtlusele tekkivaid kitsendusi pole üldse kaalutud, jättes täpsustamata, kuidas spordihoone-parkimismaja ehitamine takistab AS-l Same Sport oma kinnistut kasutada või OÜ-l Toom Kauplused ettevõtlust arendada.
  4. AS Same Sport ja OÜ Toom Kauplused väide, et uue üldplaneeringu menetlemise ajaks oleks tulnud käesoleva detailplaneeringu menetlus peatada, sest seda tingib seadusest tulenev planeeringute vastavuse nõue, ei ole põhjendatud. Üldplaneeringu kui mahuka arengukava koostamine ja kooskõlastamine kestab reeglina sedavõrd pikka aega, et mõistlik pole selleks ajaks detailplaneeringute seiskamine. Kuna detailplaneeringuga saab muuta kehtivat üldplaneeringut, pole detailplaneeringu menetlemise peatamine reeglina ka vajalik.
  5. Kaebajate etteheide keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimata jätmise osas on jäänud üldsõnaliseks. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei selgu, milliste tõenditega oleks võimalik tõendada negatiivse keskkonnamõju puudumist ja missugust negatiivset keskkonnamõju kätkeb endas asjaolu, et kahe sama piirkonda puudutava detailplaneeringuga kavandatakse sinna spordihoone-parkimismaja, ärihoone ja kaubanduskeskus. Kaebaja on rõhutanud, et tegemist on suure ja olulist linnaruumi käsitava planeeringuga, aga ainuüksi see asjaolu ei ole KeHJS kohaselt määrav, et asuda kaaluma strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Kohus on õigesti märkinud, et keskkonnamõju hindamise näol tegemist on üsna kuluka menetlusega, mille läbiviimine detailplaneeringu menetluse käigus peab olema põhjendatud. Keskkonnatingimusi on 15
(16)3-08-2270 detailplaneeringus käsitletud seletuskirja p-s 4.3.
  1. Selleks, et keskkonnatingimuste arvesse võtmata jätmist volikogule ette heita, tuleks näidata konkreetsed keskkonnatingimused, mille kahjustamine detailplaneeringu elluviimisega aset võib leida. Väide, et kaaluda oleks tulnud mõju looduslikule pinnasele, taimestikule, naabrusõigustele jms, ei ole piisav. Oluline on näidata, et tõenäoliselt viis konkreetse asjaolu kaalumata jätmine vale otsuse tegemisele.
  2. Kaebajate kaasamata jätmine detailplaneeringu menetlusse

§ 16

lg 1 alusel ei ole neid jätnud ilma võimalusest aktiivselt planeeringumenetluses kaasa lüüa ja esitada oma seisukohad. Seepärast pole vaja arutada küsimuse üle, kas kumbki neist kvalifitseerub määratlemata õigusmõiste „huvitatud isikud“ alla, otsuse tühistamise aluseks see poleks. Nagu nähtub planeeringumenetluse käigus läbi viidud aruteludest, oli kaebajate ainus ettepanek staadioni säilitamine endisel kujul. Selle ettepaneku sobivust on vald ja kinnistu omanikud kaalunud ja leidnud, et staadion on juba aastaid tagasi osadena eraomandisse müüdud, mistõttu sportimisvõimaluste tagamiseks on mõistlikum ehitada antud kohale spordihoone kergejõustiku sisehalli, maadlussaalide ja pallimänguväljakutega ja uus staadion kooli ja lasteaia juurde.

  1. Kaebajad on leidnud veel, et vaidlustatud otsus on õigusvastane seetõttu, et ei sisalda kaalutlusi kaebajate vastuväidete tagasilükkamise kohta. Siinkohal viitab ringkonnakohus käesoleva otsuse punktis 16 toodud põhjendustele. Mis puudutab kaebajate etteheidet, et kohtuotsusest ei nähtu sisulised kaalutlused, millele tuginedes saaks väita, et kaevatav otsus on õiguspärane ja kaalutlusvigadeta, siis sellega ei saa nõustuda. Kohus on kõik kaebajate argumendid vaidlustatud otsuse kaalutlusvigade ja õigusvastasuse kohta ümber lükanud, mis seda tähendabki.
  2. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus menetluskulude hüvitamise taotlused. Apellantide menetluskulude hüvitamise taotlused jäävad rahuldamata HKMS § 92 lg 1 alusel. Viimsi Vallavolikogu on esitanud taotluse 52 704 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks, põhjendades taotlust sellega, et kaebused on pahatahtlikud ja mitmete kaebustega üheaegne tegelemine tekitas olukorra, mis väljus volikogu igapäevase tegevuse raamest. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et käesolev vaidlus ei väljunud kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamest. Kaebused on küll põhjendamatud, kuid siiski ei saa neid pidada pahatahtlikeks. Seega jäävad ka volikogu õigusabikulud tema enda kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.