Obsah (7)

§ 82§ 6§ 30§ 29§ 142§ 145§ 396

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.09.2009.a. kell 14

§ 82lg 2, Ts

ÜS § 134 lg 1 ja § 135 lg 1). Samuti on hageja hoiatanud kostjat õiguslike vahendite rakendamise võimalusest, tõsi küll konkreetselt kohtusse pöördumist mainimata. Samas tuleneb e-kirjavahetusest hageja põhjendatud kahtlus, et kostjad ei suuda rahuldada nimetatud nõudeid. Seega oli hagejal õigus esitada hagi enne võlgnevuse sissenõutavaks muutumist kostjate vastu (TsMS § 369). Oma rikutud õiguste sissenõudmiseks kohtusse pöördumist olukorras, kus on ilmne kostjate suutmatus kohustusi täita, ei saa lugeda pahauskseks käitumiseks võlasuhtes (

§ 6lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et kostja II on kostja I juhatuse liige ja ainuosanik. Pooltevahelise laenulepingu p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et kostja II annab omapoolse käenduse tagamaks täielikult laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmist käenduslepingus kokkulepitud tingimustel laenusaaja ees. Laenulepinguga samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingu päises (tl 23-24), samuti selle muutmise kokkuleppe päises (tl 25) on kostja I määratletud kui „GS”, keda esindab juhatuse liige GS” ja mõlema eelmainitud lepingu allosas sisaldub märge „GS, juhatuse liige Osaühing S”. Kohus on seisukohal, et kostjate käsitlus käenduslepinguna allkirjastatud dokumendist kui deklaratiivsest võlakirjast ei ole põhjendatud, kuna käendusleping sõlmiti laenulepinguga samal päeval, laenulepingust tulenev kohustus oli selge ja iseseisva kohustuse loomiseks ei olnud vajadust ka siis, kui laenusummad anti hiljem üle kolmandale isikule (

§ 30lg 1).

Käenduslepingu tõlgendamisel koostoimes laenulepingu p-ga 2.1 on selge, et poolte vahel sõlmitud „käenduslepinguna” pealkirjastatud dokumendil on käenduslepingu olemus ja eesmärk tagada laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja II kui füüsilise isiku poolt. Tulenevalt poolte V mkäsitletud kirjavahetusest on kostja II käsitlenud oma isiklikul varal lasuvaid kohustusi ja vastuseks käenduslepingu täitmise teatele 06.01.2009.a e-kirjas kinnitanud, et pingutab laenu tagasi maksmise nimel (tl 115). Arvestades laenulepingu p-s 2.1 kokkulepitut, asjaolu, et kostja II oli kostja I ainuosanik ja juhatuse liige ja kostja II käitumist pärast lepingu sõlmimist, kui ta on pidanud end laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitjaks, ei saa käenduslepingut tõlgendada kostjate poolt toodud viisil (

§ 29

lg 5 p 3 ja 4) ja hageja nõue kostja II vastu on põhjendatud (

§ 142lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et käenduslepingus kokkulepitud kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 1’250’000.- eurot.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt I täies ulatuses ning 19’558’250.- krooni ulatuses kostjalt II solidaarselt hageja kasuks 22’793’501,08 krooni, seal hulgas põhivõla 19’558’250.- krooni;

1. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud intressi summas 1’475’008,58 krooni; intressi 15% põhivõlast aastas (0,042% päevas) alates
2. juunist 2009 kuni põhivõla tasumiseni;
3. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 1’760’242,50 krooni ja viivise 0,05% põhivõlast päevas alates
4. juunist 2009.a kuni põhivõla tasumiseni (

§ 396lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1, Ts

MS § 367). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Arvestada tuleb asjaoluga, et haginõue on 86 % ulatuses esitatud kostjate vastu solidaarselt ja 14 % ulatuses kostja I vastu täiendavalt. Seega tuleb jätta 5 menetluskulud kostja I ja II kanda 86% ulatuses solidaarselt ja täiendavalt 14% ulatuses ainult kostja I kanda. Ele Liiv kohtunik 6