2-09-2912/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2912 Tsiviilasi AN (N, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi A V-N (V-N, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu abielu lahutamiseks ja vastuhagi ühisvara jagamiseks Hagihind 370 065 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2009.a. Kohtuistungil osalenud Hageja AN Kostja A V isikud RESOLUTSIOON
3. Jagada ühisvara.
4. Jätta AN omandisse: 1) sõiduauto Škoda registreerimismärgiga xxx hinnaga 95 000 krooni, 2) madrats hinnaga 1 900 krooni, 3) 8-sahtliga kummut hinnaga 1 100 krooni, 4) lapse võrevoodi hinnaga 450 krooni.
5. Jätta A V omandisse: 1) köögi kummutkapp hinnaga 2 000 krooni, 2) voodi hinnaga 700 krooni, 3) riidekapp hinnaga 2 500 krooni, 4) keevitusaparaat hinnaga 8 250 krooni, 5) mootorsaag hinnaga 3 175 krooni, 6) akutrell hinnaga 1 225 krooni, 7) järkamissaag hinnaga 475 krooni, 8) kreissaag hinnaga 975 krooni, 9) laserlood hinnaga 1 300 krooni, 10) köögilaud ja 4 tooli hinnaga 2 450 krooni, 11) 2 lamamis-aiatooli hinnaga 900 krooni, 12) 4 aiatooli hinnaga 1 400 krooni, 13) männipuidust voodi hinnaga 1 000 krooni, 14) 2 põrandalampi hinnaga 1 500 krooni, 15) varikatus hinnaga 300 krooni.
6. Jätta ANle 23.03.2007 laenulepingust AS-ga SEB Pank nr XXX tulenev kohustus summas 201 659,74 krooni ja A Vle kohustus summas 73 340,26 krooni.
7. Mõista ANlt hüvitis enamsaadud ühisvara asjade eest 35 150 krooni A V kasuks. Menetluskulude jaotus
8. Jätta menetluskulud poolte kanda.
9. Muuta Harju Maakohtu 22.06.2009 määrusega seatud riigilõivu tasumise maksegraafikut ning määrata A Vle 10.02.2010 tasutava riigilõivu suuruseks 2 500,02 krooni ning vabastada A V ülejäänud riigilõivu tasumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse senine käik ja vastuhagi nõue Harju Maakohtu 22.06.2009 osaotsusega lahutati poolte abielu. Praegu on kohtu menetluses vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagis palub kostja algselt: 1) määrata kompensatsiooniks Xxx majja ostetud ehitusmaterjalide eest 295 000 krooni; 2) määrata kompensatsiooniks pool sõiduauto Škoda Octavia (xxx) hinnast 57 500 krooni; 3) määrata kompensatsiooniks pool keevitusaparaadi hinnast 4 250 krooni; 4) määrata kompensatsiooniks pool mootorsae hinnast 1 725 krooni; 5) jätta kostjale kummut-kapp hinnaga 2 500 krooni; 6) jätta kostjale voodi hinnaga 1 350 krooni; 7) jätta kostjale madrats hinnaga 2 400 krooni; 8) jätta kostjale 8 sahtliga kummut hinnaga 1 650 krooni; 9) jätta kostjale riidekapp hinnaga 2 990 krooni; 10) jätta kostjale lapse võrevoodi hinnaga 700 krooni. Seega soovib kostja ühisvarast endale vara väärtusega 370 065 krooni. Nimetatu oli ka hagihinnaks. Hilisema menetluse käigus täiendas kostja vastuhagi nõuet. Hageja on nõus ühisvara jagamisega ning tegi omapoolsed ettepanekud. 28.09.2009 kohtuistungil käsitlesid pooled ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ning soovisid jagada kohtuistungil märgitud esemed. Kohus sellest ka lähtus. Kohtu põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 „abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.“ PKS § 15 lg 1 järgi „abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.“ Seega tekib abielust ühisvara alates abielu sõlmimisest ning lõpeb abielusuhete lõppemisega. Poolte abielu on sõlmitud 17.03.2007 (t lk 10, 49). Puudub vaidlus, et poolte abielusuhted lõppesid 07.09.
10. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. 2 Kooskõlas PKS § 19 lg 1 „abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.“ Kohus jagab poolte ühisvara lähtudes võrdsuse printsiibist. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid tuvastatud ei ole. Kohus arutas ühisvara jagamist pooltega 28.09.2009 kohtuistungil. Kohus jagab ühisvara hulka kuuluvaid esemeid lähtudes poolte kokkuleppest. Kui poolte vahel puudub kokkulepe eseme hinnas või edasises kuuluvuses, määrab kohus eseme poolele, kes pakkus eseme eest kõrgemat hinda, st väärtustas eset rohkem. Hinnaks määrab kohus poolte poolt pakutud keskmise hinna. Kui pooled määravad esemele võrdse hinna, kuid on eriarvamusel eseme edasisel kuuluvusel, määrab kohus eseme poolele, kes on saanud ühisvarast vähem asju. Kohus nimetatud jagamispõhimõtet ka pooltele kohtuistungil selgitanud. Pooled on ühel meelel, et: sõiduauto Škoda hinnaga 95 000 krooni tuleb jätta hagejale; köögi kummutkapp hinnaga 2 000 krooni tuleb jätta kostjale; voodi hinnaga 700 krooni tuleb jätta kostjale; riidekapp hinnaga 2 500 krooni tuleb jätta kostjale. Kohus jagab nimetatud esemed vastavalt poolte kokkuleppele. Ülejäänud ühisvaras esines vaidlus. Kohus jagab ülejäänud ühisvara lähtudes eeltoodud põhimõttest järgmiselt. Kostja hindas keevitusaparaadi hinnaks 8 500 krooni, hageja 8 000 krooni; kohus määrab keevitusaparaadi kostjale hinnaga 8 250 krooni. Kostja hindas mootorsae maksumuseks 3 450 krooni, hageja 2 900 krooni; kohus määrab mootorsae kostjale hinnaga 3 175 krooni. Kostja hindas akutrelli maksumuseks 1 500 krooni, hageja 950 krooni; kohus määrab akutrelli kostjale hinnaga 1 225 krooni. Kostja hindas järkamissae hinnaks 500 krooni, hageja 450 krooni; kohus määrab järkamissae kostjale hinnaga 475 krooni. Kostja hindas kreissae hinnaks 1 000 krooni, hageja 950 krooni; kohus määrab kreissae kostjale hinnaga 975 krooni. Kostja hindas laserloodi hinnaks 1 500 krooni, hageja 1 100 krooni; kohus määrab laserloodi kostjale hinnaga 1 300 krooni. Kostja hindas madratsi hinnaks 1 800 krooni, hageja 2 000 krooni; kohus määrab madratsi hagejale maksumusega 1 900 krooni. Kostja hindas 8-sahtliga kummuti hinnaks 1 000 krooni, hageja 1 200 krooni; kohus määrab 8-sahtliga kummuti hagejale maksumusega 1 100 krooni. Kostja hindas lapse võrevoodi maksumuseks 400 krooni, hageja 500 krooni; kohus määrab lapse võrevoodi hagejale hinnaga 450 krooni. Pooled paluvad jagada ka ühisvarasse kuuluvad kohustused. Kohus leiab, et kostja ja AS SEB pank vahel sõlmitud 23.03.2007 laenuleping kuulub laenukohustusena ühisvara hulka, kuna 3 see kohustus on võetud abielu jooksul ja perekonna huvides (t lk 58-63). Hageja möönab, et laenuraha kasutati ehitusmaterjalide ostmiseks ja ka elamiseks. Kostja on esitanud ehitusmaterjalide ostmise kohta tšekid (t lk 67-97). Kinnistu, millele ehitusmaterjale osteti, kuulub hageja lahusvarasse (t lk 14), mida hageja müüb (t lk 135, 152-163). Kahtlemata on ka hageja ehitusmaterjalide ostu panustanud, kuid kinnistu müügiga saab hageja need kulud müügihinna näol hüvitatud. Kuivõrd kinnistu ei kuulu ühisvarasse, ei saa kostja kinnistu müügist tulu, millega võetud laenukohustust katta. Seetõttu tuleb hagejal kanda laenukohustuse see osa, mis osas kostja on kasutanud laenu hagejale kuuluva kinnistu jaoks ehitusmaterjalide ostmiseks. Ülejäänud osas jätab kohus laenukohustuse poolte kanda võrdselt. Rahalises vääringus tähendab eeltoodud seisukoht järgmist: kostja väitis kohtuistungil, et laenukohustuse jääk on 275 000 krooni, hageja sellele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab kohus jagatava laenukohustuse suuruseks 275 000 krooni. Ilma ehitusmaterjalide maksumuseta jääks mõlemale poolele kanda 137 500 krooni. Kuivõrd kostja on esitanud ehitusmaterjalide ostu kohta tõendid, annab kohus hinnangu nendele tõenditele. Kohus jätab kõrvale tõendid hambaravi, autoteeninduse, Hobby Hall postimüügi, maitsetaimede, toidu jms ostmise kohta. Samuti on kohus juba jaganud järkamissae ning esemete kulusid kohus kahekordselt ei arvesta. Kohus ei arvesta ka muude esemete ostmist, mis ei ole ehitusmaterjalid, sest hagejale laenukohustuse täiendava osa kandmise põhjuseks oli see, et kinnistu müügi korral saab hageja nende kulutuste kandmise osas kompensatsiooni, seega ei ole põhjust sellesse arvestusse arvata vara, mis ei ole kinnistu oluline osa. Kuivõrd kostja on esitanud tšekke ka muude kui ehitusmaterjalide ostmise kohta, ei saa kohus eeldada, et kõik tšekid, millel ostuobjekt näha ei ole, oleksid ehitusmaterjalide ostmist puudutavad. Seetõttu jätab kohus kõrvale kõik need tšekid, millelt ei ole võimalik üheselt aru saada ehitusmaterjalide ostmist (t lk 67, 68, 72, 73, 75-79, 81-85, 87-96). Kohus peab põhjendatud ehitusmaterjalide soetamise kuludeks 64 159,74 krooni ning arvestab kostja laenukohustusest selle summa maha. Seetõttu jääb kostja kanda (137 500 – 64 159,74) 73 340,26 krooni ja hageja kanda (137 500 + 64 159,74) 201 659,74 krooni. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev otsus ei muuda sõlmitud laenulepingut pangaga, vaid reguleerib poolte omavahelisi kohustusi. PKS § 19 lg 3 ja 4 kohaselt „abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.“ Ülejäänud ühisvara asjade osas, mille suhtes määrasid poole sama hinna, kuid kumbki pool ei soovinud vara endale või mõlemad pooled soovisid vara endale, määrab kohus vara selliselt, et tasutava hüvitise suurus oleks võimalikult väike. Kuivõrd laenukohustuse jagas kohus arvestades vastavalt asjaoludele ja tõenditele mõlemale poolele kuuluvat osa, ei kuulu laenukohustus edasisele võrdustamisele. Kohus arvestab kompensatsiooni määramisel vaid väljamõistetavate asjade väärtust. Kostjale on hetkel ühisvarast jäänud asju summas 20 600 krooni ja hagejale asju summas 98 450 krooni. Kohus määrab kostjale: köögilaua ja 4 tooli hinnaga 2 450 krooni, 2 lamamis-aiatooli hinnaga 900 krooni, 4 aiatooli hinnaga 1 400 krooni, männipuidust voodi hinnaga 1 000 krooni, 2 põrandalampi hinnaga 1 500 krooni, ja varikatuse hinnaga 300 krooni. 4 Nende esemete väärtuse üle pooled ei vaidle. Puuduvad tõendid, et sõiduautod Fiat ja Renault kuuluksid ühisvara hulka. Seega jääb kostjale asju summas 28 150 krooni ja hagejale summas 98 450 krooni. Ühisvara asjade väärtus on kokku 126 600 krooni ja mõlemal poolel on õiguse asjadele väärtusega 63 300 krooni. Hageja peab kostjale hüvitama seega 35 150 krooni. Kohus mõistab hüvitise kostja kasuks välja. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel mõlema poole kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on tasunud abielulahutuselt riigilõivu 5 000 krooni. Kostja osaks jääb sellest riigilõivust 2 500 krooni. Ühisvara jagamise riigilõiv on 40 000 krooni, mida kostja tasub osade kaupa. Hageja osaks jääks riigilõiv 20 000 krooni, kuid kohus tasaarvestab kostjaga abielulahutuse riigilõivu tasumise ning hageja kanda jääb 17 500 krooni ja kostja kanda 22 500 krooni. Määramata käesolevas lahendis kindlaks meneltuskulud rahaliselt, täpsustab kohus riigilõivu tasumisega seonduvat kuivõrd kohus on kindlaks määranud menetluskulude kandmise. Kostja tasub ühisvara jagamise nõude riigilõivu 23.06.2009 määruse alusel osamaksetega. 10.11.2009 seisuga peab olema kostjal tasutud riigilõivu summas 19 999,98 krooni. Kohus muudab käesoleva otsusega 22.06.2009 määrust ning määrab 10.02.2010 makse suuruseks 2 500,02 krooni. Selle makse tasumisega loeb kohus kostja riigilõivu tasumise lõppenuks ning kostja rohkem riigilõivu tasuma ei pea. Ülejäänud osa jääb hageja kanda ning see määratakse kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja võib lahendit vabatahtlikult täita ning kanda 17 500 viitega käesolevale tsiviilasjale riigituludesse ning sellega on kostja riigile riigilõivu tasunud. Meelis Eerik kohtunik 5