Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-71814 Tsiviilasja

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Vaidlust ei ole selles, et AÜ töötas RMK-s 24.10.2006 töölepingu alusel asjaajajana Valga metskonnas Valgamaal (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/17832008 toimik lk nr 5-7) ja tööleping on lõpetatud 31.01.2008 seoses koondamisega, millest teatati hagejale ette 04.01.2008 kirjaga (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.202/1783-2008 toimik lk. 10-11). Töölepingu lõpetamisest seoses koondamisega on hagejale kirjalikult ette teatatud

1. jaanuaril 2008.a. Töölepingu nr. 87 lisaga nr. 1 on 02.01.2007 pooled allkirjastanud töölepingu muutmise kokkuleppe alates 01.01.2007.a. Nimetatud lisa punkti 4.
2. kohaselt on hageja põhipalk 5600 krooni palgaastmestiku 8 astmel vastavalt Palgatingimuste kokkuleppele. RMK kollektiivleping kehtib 01.01.2007.a. kuni 31.12.2008.a. Kollektiivlepingu lisaga nr. 1 on kindlaks määratud RMK töötajate 2007.a. palgatingimused ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2007 (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 8, 28-32, 41-47). TLS § 14 kohaselt võib töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. RMK teatisest nr. 2-1/2, 4.01.2008 nähtuvalt on RMK ära näidanud töölepingu lõpetamise aluse ja põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust TLS § 87 lg. 11 järgi ja teavitanud hagejat lõpparve koosseisus täiendava hüvitise 1 kuu palga ulatuses maksmise tingimustest. Täiendavat hüvitist maksab RMK juhul, kui hageja lõpetab oma struktuuriüksuse asjaajamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt ja töö on vastu võetud. Hüvitise maksmise otsus on vastu võetud RMK juhatuse esimehe käskkirjaga nr 2-59/1, 29.01.2008 (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 11-12). Seega on RMK oma ühepoolse otsusega hagejale ette näinud hüvitise uuremad määrad võrreldes TLS § 90 lg. 1 sätestatuga ning on hüvitise lõpparve koosseisus hagejale välja maksnud, kuna hüvitise maksmine suuremas määras oli eelnevalt kokku lepitud. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitise maksmises struktuuriüksuse asjaajamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest ajavahemikul
3. 01.2008 kuni 31.01.2008.a., mitte aga 2007 aastatulemuste eest tulemuspalga maksmises. Hageja täitis kuni 31.01.2008 töölepinguga nr 87 kokkulepitud töökohustusi. Hageja kinnitusel pidi ta lisaks tavapärasele tööle tegema ka lisatööd seoses spetsialisti väljaõpetamisega ja dokumentide arhiveerimisega ning hageja pidi kokku viima kogu 2007 aasta tehtu töö ühe kuuga tavapärase kolme kuu asemel, mistõttu pidi hageja töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Kostja ei ole selgitanud hagejale teatise nr 2-1/2, 04.01.2008 üle andmisel ja töölepingu lõpetamise toimingute läbiviimisel, et lõpparve koosseisus makstav täiendav hüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses on sisuliselt 2007 aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks või 6 palgatingimuste kokkuleppe punkti 5.2.
4. järgne tulemuspalk ning täiendava hüvitise teistmoodi nimetamiseks puudub nõukogu otsus RMK töötajatele 2007.a. töötulemuste eest tulemuspalga maksmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on selgitatud täiendava hüvitise seost 2007 aasta töötulemustega. Kohus leiab, et hageja on õigel seisukohal, et töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007 palgatingimuste punkt 5.2.
5. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; punkti 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hageja osas punktis 9.4 toodud piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud kostja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008.a. jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale (RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6) ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada tulemuspalka, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1 sätestab palga mõiste, mille kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse– või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohus on seisukohal, et vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kohus leiab, et palgatingimuste kokkuleppe punktide 5.2.2 ja p 9 alusel on hageja õigustatud saama 2007 aasta töötulemuste eest tulemuspalka sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk on arvestuslikult 6720 krooni, millele RMK viitab ka oma 06.05.2008 kirjas nr 2-1/738 hagejale (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 15). Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ettenähtud suuruses tasu ja sama § p 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007 aasta töötamisega oma panuse andnud hagejale tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees K P , kes oli Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajate 2007 palgatingimuste kokkuleppe osapooleks, on 18.08.2008 hageja järele-pärimisele saadetud vastuses selgitanud nimetatud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki (Tööinspektsiooni 7 Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 104-106). K P ’e, kui palgatingimuste kokkuleppe allkirjastaja, tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008, valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008, mis tähendab, et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel Palgatingimuste kokkuleppe p.5.2.2 ja 9.1 mõttes. PalS § 2 lg 1 ja lg 4 tulenevalt on tööandja kohustatud töötajale töö eest palga välja maksma vastavalt töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel“. Seega puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kogu 2007 aasta ja andis oma panuse RMK-s 2007 aasta heade aastatulemuste kujunemisel. Kostja väide, et varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja tulemustasu nõudnud, ei puutu antud asjasse. 2007 kollektiivlepingust ja palgatingimustest tulenevalt on hageja õigustatud oma õigusi kasutama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2007.a. tulemuspalk arvestuslikus summas 6720 krooni (12 x 5600 = 67 200 x 10 % = 67200). Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.

Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 8