Obsah (4)

§ 10§ 9§ 23§ 4

3-09-1548 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1548 Hald

sätetest tulenevalt algatataksegi planeering kellegi vajadusi ja huve silmas pidades.

§ 10lg 1 alusel võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Vaidlusalusel juhul oli detailplaneeringu koostamise aluseks OÜ W vastavasisuline ettepanek.

eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. 4 3-09-1548 Seega tuleb planeeringu menetlemisel arvesse võtta võimalikult paljude isikute huve sh ka planeeringu algataja ärihuve. Planeeringute koostamine on avalik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Pärnu maavanem on järelevalvemenetluses jõudnud seisukohale, et vaidlusalune detailplaneering on läbiviidud vastavuses

s sätestatud menetlusnõuetega (tl 61, 61 pöördel). Tulenevalt eeltoodust on kaebaja väited detailplaneeringu menetlemisest kolmanda isiku erahuvides paljasõnalised. Kaebaja väidetel jääb arusaamatuks linna üldplaneeringu muutmine olukorras, kus üldplaneeringu järgi oli vaidlusaluse maa puhul tegemist transpordimaaga ning ka detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt soovitakse Lai tn 7 kinnistule rajada parkimismaja, mis kaebaja hinnangul ei eelda maa sihtotstarbe muutmist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeeritav maa-ala on kehtiva üldplaneeringu ja detailplaneeringu kohaselt transpordimaa. Vaidlustatud otsusega kavandatakse kinnistutele maa sihtotstarbeks ärimaa.

§ 9

lg 7 sätete kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Vabariigi Valitsuse 18.06.2004 korraldusega nr 455-k otsustati anda Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu Lai 7 asuv maaüksus sihtotstarbega ärimaa parkimismaja ehitamiseks (tl 95). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et linna üldplaneeringut omandi ümbervormistamisega ei muudetud. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et parkimismaja luuakse ärilisel eesmärgil ning OÜ W saab tasu parkimisteenuste osutamise eest. Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri
2. a määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“(edaspidi „kord“ vastavas käändes) sätestab katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja reguleerib nende määramist. Korra § 2 lg 1 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 3 määratakse ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on toodud korra § 6, mille punkt 2 kohaselt loetakse ärimaaks ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa ning p 5 alusel arvatakse transpordimaaks liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa. Kuna kaevatava otsuse kohaselt ehitatakse parkimismaja ärieesmärgil ning tulenevalt eelpool käsitletud korrast tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve lähtudes ehitise kasutusotstarbest, on põhjendatud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus. Kaebaja hinnangul ei vasta planeering

§ 9

lg 2 p 2 ja p 4 tingimustele põhjusel, et detailplaneeringust ei selgu parkimiskohtade arv ning koostatud liiklusskeem ei ole kooskõlas EV standardiga.

§ 9

lg 2 p 2, p 4 alusel detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine ja tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras.

§ 9

lg 4 kohaselt tuleb krundi ehitusõigusega määratleda: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. 5 3-09-1548 Kaevatava korralduse p 2 on detailplaneeringu eesmärkide osas viidatud seletuskirja p

1. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.2 on kirjeldatud Lai tänav 7 ja Lai tänav T II kinnistul rakendatavaid ehitusõigusi, millest selgub, et Lai tn 7 hoone põhifunktsioon on parkimismaja ning hoone pinda alates 2-sest korrusest kuni 6-korruseni tohib kasutada ainult parkimiseks. Parkimismaja 0 ja 1 korrust võib kasutada äripindadena, mille konkreetne tegevusala määratakse parkimismaja ehitus- ja kasutuslubadega. Lai tn T II kinnistu ehitusõiguse kirjelduse kohaselt võib servituudi alale rajada parkimismaja rambi. Seletuskirjas on toodud rajatava hoone sihtotstarve ja arv, hoone maht, lubatud suurim kõrgus, lubatud suurim korruste arv, lubatud suurim hoonete alune pind (tl 30 pöördel). Eelpool käsitletud säte ei nõua detailsemat ehitusõiguse kajastamist. Kohtu hinnangul on planeeringus ehitusõigus määratletud ning ehitusõiguse kirjeldusest selgub kinnistu ehitusõiguse sisu. Seega on detailplaneeringuga määratud kinnistutele rakendatav ehitusõigus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeeringuga hõlmatud tänavate maa-alade ja liikluskorralduse osas on koostatud joonis „Kruntimise, hoonestamise, liikluse ja heakorrastuse plaan“ parkimismaja liiklusskeemide kohta. Asjas puudub ka selle üle, et liiklusskeemi koostamisel ei ole lähtutud standardist EVS 843:
2. Arvestades seda, et lähtudes tehnilise normi ja standardi seadus § 2 lg 3 on standard kasutamine käesoleva seaduse alusel vabatahtlik, ei muuda liikluskorralduses standardi kasutamata jätmine detailplaneeringu kehtestamist õigusvastaseks. Kaebajal on kaebuse kohaselt kahtlus, et rambi rajamine eeldab olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimist, kuid planeeringust ei nähtu nõutavaid põhjendusi ja kooskõlastusi. Samas ei selgu kaebusest, millel põhineb eelpool nimetatud kaebaja kahtlus ning kaebaja õiguspärane ootus, et olemasolev kõrghaljastus jääb püsima. Kuna kaebaja ei ole oma kahtlust mingil moel põhistanud, ei saa kohus antud väitele õiguslikku hinnangut anda. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et maavanema heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga, mille eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Pärnu maavanem on 29.12.2009 planeeringu heaks kiitnud

§ 23

lg 6 alusel, mis sätestab, et järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Kuna vaidlusaluste kinnistutega seotud detailplaneeringu kooskõlastamisel ei viita maavanem planeeringu vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, ei tulene kohtu hinnangul seetõttu järelevalveotsusest siduvat keeldu detailplaneeringu kehtestamiseks. Hinnates detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus kaebaja vastuväidete sisu, 18.02.2009 maavalitsuses toimunud vastuväidete ärakuulamisel menetlusosaliste vahel saavutatud kokkuleppe sisu, on maavanema ettepanekud järelevalveotsuses tehtud otstarbekuse kaalutlusel. Arvestades seda, et

§ 4

lg 1 alusel on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg p 33 kuulub volikogu ainupädevusse detailplaneeringu kehtestamise otsustamine, ei ole maavanema poolt järelevalve korras otstarbekuse kaalutlusel tehtud ettepanekud volikogule otsuse tegemisel siduvad. 6 3-09-1548 Kaebaja väidetel ei sisalda vaidlustatud otsus volikogu poolt põhjendusi ega sisulist analüüsi, mille alusel antud otsus vastu võeti. Puudub analüüs menetluses esitatud vastuväidete ja maavanema järelevalve korras esitatud seisukohtade osas. Kaevatava otsuse p 3 on toodud põhjendused kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta ning p 4 on toodud põhjendused maavanema seisukohtade osas. Seega on otsuses vastuväiteid ja seisukohti analüüsitud. Samuti on otsuses toodud põhjendused selle vastuvõtmise kohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 alusel on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Volikogu töökorraldus on sätestatud käsitletud seaduse VI peatükis. Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu kehtestamise arutelu on toimunud 18.06.2009 Pärnu Linnavolikogu istungil (tl 12-15). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 2 kohaselt võib volikogu valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Päevakorra p 13 kohaselt tegi vaidlusaluste kinnistute osas volikogule ettekande abilinnapea ning kaasettekandjaks oli planeeringukomisjoni esimees. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et kaevatava otsuse vastuvõtmisel ja/või vormistamisel on rikutud volikogu töökorraldusele sätestatud menetlusnõudeid asjas esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja, vastustaja ja kolmas isik taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist (tl 10, 22 pöördel, 51, 101-105, 106-111). Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtule HKMS § 93 lg 1 nõutud dokumente ei esitanud ning seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 92 lg 7 alusel tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. OÜ W vastaspooleks käesolevas asjas on kaebaja ning esitatud dokumentide kohaselt on kolmas isik kandud menetluskulusid kogusummas 14 256 krooni (tl 107.110). Taotluse teisel leheküljel on tekstis küll märgitud, et advokaadibüroo on osutanud teenuseid AS-le V, kuid arvestades seda, et taotlus on esitatud kolmanda isiku nimel, lisatud kohtukulude nimekirjas ja kuludokumentidel on näidatud kulude kandmine seoses haldusasjaga nr 3-09-1548, on kohtu hinnangul tegemist ilmselge kirjaveaga teenuse tellija nime märkimisel. Hinnates kolmanda isiku poolt esitatud taotlust, haldusajas esitatud arvel ja selle spetsifikatsioonis toodud summasid, kirjeldatud teenuseid olid asjas kantud menetluskulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 7