Obsah (10)

§ 272§ 210§ 206§ 207§ 173§ 174§ 191§ 231§ 222§ 194

2-05-13432 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 272

lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool teisele poolele omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Hagiavalduse kohaselt tasus J S

1. a augustis ALile 25 000 krooni, ülejäänud osas on laenulepingust tulenev kohustus täitmata. Kostjate vastuväite kohaselt on võimalik, et J S täitis kohustuse pankrotimenetluse ajal. Kohtu hinnangul on paljasõnaline ja kohtumenetluses tõendamata kostjate väide, et kohustus on tegelikkuses hagejale täidetud. Ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Samuti on paljasõnaline kostjate väide, et käendajad võlgnevusest ei teadnud. Esialgne võlausaldaja saatis 21.06.
2. a kostjatele pretensioonid, millest nähtub, et laen on tagastamata (tl 19-21). 02.07.
3. a jäeti tsiviilasjas nr 2/22-4367/03 rahuldamata OÜ K avaldus OÜ R pankrotimenetluse algatamiseks, kuna võlgnik ei olnud maksejõuetu ning vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluses (tl 78, 96).

§ 210

kohaselt võlgnik on kohustatud käendusega tagatud kohustise täitmisest viivitamatult teatama käendajale. Vastasel korral säilib käendajal, kes omakorda täitis kohustuse, tagasinõudeõigus võlgniku vastu. Esialgne võlausaldaja, hageja ega käendajad ei ole J S’ilt vastavat teadet saanud, seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et kohustus on täidetud. Kostjate OÜ R ja SDi kohtuistungil esitatud väite kohaselt ei ole käendajatele võlgnevusest teatatud, käendajad peavad võlgnevust hakkama tasuma alles siis, kui põhivõlglane J S pole võlga tasunud. Kohus kostjatega ei nõustu.

§ 206

lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku (kreeditor) ees vastutama selle eest, et teine isik täidab oma 3 kohustise kas täielikult või osaliselt.

§ 207

lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja solidaarvastutuse välistamine

§ 207

lg 1 järgi on seadusest tulenevalt küll võimalik, kuid siis peab see lepingust selgelt nähtuma. Kohtule on esitatud kostjate OÜ-ga R ja SDiga sõlmitud käenduslepingud, mille p 4.

1. kohaselt kehtib käendus kuni laenusaaja ja/või käendaja poolt laenulepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni ning lepingu p 1.1.
2. järgi käendaja kohustus vastutama kreeditori ees koos laenusaajaga kui solidaarne võlgnik. Seega ei tulene
3. veebruaril
4. a sõlmitud käenduslepingute p-st 1, et käendajad vastutavad täiendavalt.

§ 173

lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 174

järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostja J S ei ole hagejale laenusummat 125 000 krooni tagastanud, seega oli hageja õigustatud esitama hagi nii J S’i kui OÜ R ja SDi vastu.

§ 191

lg 1 kohaselt leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 231

lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

§ 222

lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. 25.02.

1. a sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 150 000 krooni, mille kohustus tagastama laenulepingu p 1.
2. kohaselt hiljemalt 01.04.
3. a. Kostja kohustus tasuma lepingu p 1.
4. kohaselt saadud laenult viivist 0,5% tasumata makselt iga tasumisega viivtatud kalendripäeva eest. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja viiviste nõue 0,5 % päevas ebamõistlikult suur ning paluvad kohtul seda vähendada.

§ 194

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrhvi (viivist) vähendada. Kohus leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Viivis kui tagatiskokkulepe üksnes tagab põhikohustuse täitmist. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hagiavalduses esitatud arvestuse kohaselt on viivise nõude suuruseks 755 750 krooni, kohtumenetluses nõuab hageja kostjatelt viivise tasumist põhivõla suuruses, s.o. summas 125 000 krooni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesolevas vaidluses hageja ei nõua viivist põhivõlga ületavas osas, seega puudub hagejal kohustus viivisenõuet põhjendada. Kostjad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus põhisummas 125 000 krooni ja viivis 125 000 krooni. Menetluskulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse 4 jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele tasutud riigilõiv 14 000 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 5