lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Tuvastatud on asjaolud,et SB (pankrotis) töötas ja töötab hagejale kuuluvas äriühingus F tegevdirektorina ,olles ka juhatuse liige. Jõustunud 27.02.2009 a pankrotimääruse kohaselt on võlgnik SB maksejõuetuse põhjused osaliselt seotud OÜ F ebaõnnestunud majandustegevusega.SB on võtnud kohustusi (käendus) OÜ F majandustegevuse eest AS-le B ja andnud tagatiseta laene. Hagiavalduses esitatud laenu andmise asjaolud on vastuolus hageja V.Li kohtuistungil antud seletuste ,tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega. Laenu andmise ja saamise tõendamiseks on hageja esitanud S.B (pankrotis) kinnitused ajavahemikul 19.10.07-26.11.08 194800 USD (TLK 53-59,61-73) laenuna saamise kohta. S.B (pankrotis) on 02.02.2008 a. kinnitanud ka hagejalt 9800 USD saamist (tlk 60) .Nimetatud summa saamine laenuna ei ole tõendatud,ehkki hagiavalduses on see arvestatud laenuna . Hageja on korduvalt muutnud väidetava laenusumma suurust.Nii on nõudeavalduses SB (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõue summas 2 876 578 .28 krooni (tlk 16-17) tunnustamiseks ,nõuete kaitsmise koosolekul (tlk 18-21) on kostja vaielnud vastu hageja nõudele summas 3 430 580.56 krooni,hagi on esitatud nõude tunnustamiseks summas 2 876 578.28 krooni ning nõuet on vähendatud ja palutud tunnustada summas 2 631 267.28 krooni. Laenu tagastamise kohustust on hageja tõendanud SB (pankrotis) poolt 25.10.2008 a. antud kirjaliku kinnitusega ,millega ta lubab hiljemalt 30.11.2008 tagasi maksta 204 600 USD ja 26.11.2008 antud kirjaliku kinnitusega ,millega ta lubab hiljemalt 1 aasta jooksul tagasi maksta 19 500 USD. Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei olnud SB (pankrotis) aga kuni 25.10.08 väidetavat laenu 204 600 USD ulatuses veel saanudki. 3 Hagiavalduses märgitud hageja ja SB (pankrotis) suulise kokkuleppe olemasolu konkreetse summa ,204 600 USD, laenamiseks on vastuolus V Li 28.01.2010 a kohtuistungil antud seletusega,kus hageja kinnitab,et enne laenude andmist ei olnud kokku lepitud ,kui palju kokku laenu antakse ega intressidest,juttu oli kauba ostmisest,selle tootmisest ja kasumi pooleks jaotamisest.Hageja sõnul palus ta intresse arvestada alles oma esindajal . Intressi kohta kokkuleppe puudumist tõendavad ka SB (pankrotis) poolt 25.10.08 ja 26.11.08 antud kinnitused,kus lubatakse tagastada vaid põhisumma. Volikiri õigusteenuse osutamiseks esindajale on vormistatud 01.04.2009 a.(tlk 28). Kohus leiab,et hageja intressinõue on põhjendamata. Hageja V Li kohtuistungil antud seletuse kohaselt tegutses ta OÜ F (tegeles kala kokkuostu ja kalatoodete valmistamisega ) omaniku ja juhatuse liikmena.Sama firma juhatuse liikme ja tegevdirektorina tegutses ja tegutseb käesoleva ajani SB (pankrotis).Hageja sõnul tegeles ostumüügiga S.B,kellele hageja andis sularaha firmale kalameestelt kala kokkuostmiseks.Hageja väitel ei osanud ta muudmoodi sularaha üleandmist vormistada,kui vormistati laen,mille saamist kinnitas S.B oma allkirjaga ja mida anti osade kaupa aasta aega,kuna korraga ei olnud sellist summat võtta ,et osta korraga terve autotäis kaupa.Intresside saamiseks mingeid kokkuleppeid ei olnud.Hageja kinnitusel sai ta raha firmalt ,vormistades selle dividendidena ,võttis kassast ,müüs autosid. Hageja on oma rahaliste vahendite olemasolu tõendamiseks esitanud kohtule 25.01.2001 a. vormistatud sõiduki müügilepingu väljatrüki (tlk 118-119),intressita sularahata laenulepingud 02.02.2006 (tlk120-122) ja 01.01.2007 (tlk 1123-125).Nimetatud lepingute kohaselt on hageja OOO TS direktorina laenanud iseendale 1 600 000 ja 1 460 000 rubla. Kohus leiab,et hagiavalduses esitatu on vastuolus hageja enda seletusega kohtuistungil, tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega.SB pankroti väljakuulutamise jõustunud otsusega on tuvastatud (tlk 12-15),et S.B makseraskused olid osaliselt seotud OÜ F ebaõnnestunud majandustegevusega ja ühingu majandustegevuse niseerimisega on S.B võtnud käenduskohustusi ühingu majandustegevuse eest AS-le B . Seega ei ole usutav ega ka tõendatud hageja väide selle kohta ,et hageja sai raha S.Ble laenamiseks majandusraskustes olevalt firmalt dividendidena ja kassast raha väljavõtmise teel.Hageja ei ole väidetava raha saamise kohta esitanud ühtegi dokumenti. Hagiavalduses (allkirjastatud esindaja poolt) leiab hageja ,et tal väljalaenamiseks piisavate vahendite olemasolu on tõendatud auto ostu-müügi lepingu alusel saadud vahendite ja eelviidatud laenulepingutest saadud vahendite arvel. Samas on hageja kohtuistungil kinnitanud,et ei saanud S.Ble korraga rohkem laenata kui 95009800 USD,kuna selliseid vahendeid ei olnud. Seega on ebausutav hagiavalduses esitatud väide ,et 2001 a auto müügist saadud raha arvelt anti S.Ble laenu väidetavalt 2007-2008. Kohus leiab,et hageja poolt temal laenu andmiseks piisavate vahendite olemasolu tõendamiseks esitatud kaks laenulepingut ,millede kohaselt hageja oma firma direktorina laenas endale 02.02.2006 ja 01.01.2007 a.3 060 000 rubla ,ei ole tõendina usaldusväärsed.Lepingud on pealkirjastatud „intressita sularahata laenuleping“,raha ülekandmist hagejale ei ole hageja tõendanud . Kohus leiab,et hageja esitatud tõenditega ei ole hagejal 204 600 USD laenamiseks vahendite olemasolu tõendatud. Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja V Li poolt kohtus antud seletus selle kohta ,et ta laenas 2007 ja 2008 aasta jooksul S.Ble raha kalakoorma komplekteerimiseks ja alles 2008 a lõpus ,kui ei 4 tulnud ei kala,ega tagastatud raha ,kaotas ta usalduse S.B vastu,sai teada,et B on raha edasi laenanud ja soovis laenu tagastamist. Esitatud hagiavalduse,erinevalt hageja enda seletusest kohtuistungil S.Ble raha laenamisest kalakoorma saamiseks ,kohaselt võttis S.B laenu oma majandustegevuseks ,laenates raha edasi ,mille tõendamiseks on esitatud S.B (laenuandja) poolt Sankt Peterburgi firmadega 01.02.2008 ja 18.09.2008 sõlmitud laenulepingud . Hageja sõnul neid firmasid lepingutes näidatud aadressidel ei leitud. SB (pankrotis) pankrotihalduri kuriteokaebuse alusel on Põhja Ringkonnaprokuratuur algatanud SB suhtes kriminaalmenetluse. Eeltoodust võib järeldada ,et hageja väidetava laenuandmise eesmärgiks ei olnudki kalatoodete ostmine majandusraskustes OÜ-le F ,kus nii hageja V L kui SB (pankrotis) tegutsevad juhatuse liikmetena käesoleva ajani. Kohus leiab,et hagiavalduses esitatu on vastuolus hageja enda seletusega kohtuistungil ja hageja esitatud tõendid on niivõrd vasturääkivad ja vastuolus tuvastatud asjaolude ja teiste tõenditega ,mistõttu ei saa neid lugeda tõendina usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul viitavad hageja erinevad selgitused laenu andmise asjaolude kohta ka tehingu näilisusele. TsÜS § 89 lg.1kohaselt näilik on tehing,mille puhul pooled on kokku leppinud,et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,sest pooled tahavad jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingut,mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg.2 järgi on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg.1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hagi ei ole piisavalt ja usaldusväärselt põhjendatud ega tõendatud,mistõttu tuleb hageja nõue põhinõude 2 527 567.02 krooni ,intressi 50 730.96 krooni ja viivise 52 969.30 krooni ulatuses SB (pankrotis) pankrotimenetluses jätta tunnustamata, hagi jätta rahuldamata.
lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja.
lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Mare Kõlvart kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.