TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1922 Otsuse kuupäev 31.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Janek Toompuu kaebus Lääne Prefektuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2010 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Janek Toompuu, Lääne Prefektuurist õigusbüroo jurist Irina Punko Resolutsioon Rahuldada Janek Toompuu kaebus. Mõista välja Lääne Prefektuurilt Janek Toompuu kasuks mittevaraline kahju summas kr. 3000.- (kolm tuhat krooni). Mõista välja Lääne Prefektuurilt riigilõiv 250.- krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 31.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Janek Toompuu on esitanud kaebuse Lääne Prefektuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult õiglast hüvitust seonduvalt asjaoluga, et on olnud sunnitud viibima ebainimlikes tingimustes inimväärikust alandavalt Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsetalituse arestimajas. Lääne Politseiprefektuuri kirjast 26.06.2009 nähtuvalt on Janek Toompuu viibinud Kuressaare politseijaoskonna arestimajas kinnipeetuna alljärgnevalt:
- 05.10.-07.10.2005 kahtlustatavana kinnipeetuna kriminaalasjas;
- 07.02.-31.03.2006 kahtlustatavana kinnipeetuna ja vahistatuna kriminaalasjas;
- 12.04.-26.04.2006 vahistatuna kriminaalasjas;
- 09.08.-18.08.2006 vahistatuna kriminaalasjas;
- 27.10.-03.11.2006 vahistatuna kriminaalasjas;
- 22.11.-06.12.2006 vahistatuna kriminaalasjas;
- 21.07.-25.07.2008 kahtlustatavana kinnipeetuna ja vahistatuna kriminaalasjas;
- 24.10.-31.10.2008 vahistatuna kriminaalasjas;
- 21.11.-28.11.2008 vahistatuna kriminaalasjas;
- 20.03.-27.03.2009 vahistatuna kriminaalasjas;
- 17.04.-24.04.2009 vahistatuna kriminaalasjas;
- 18.09.-25.09.2009 Kohus menetleb kaebaja viibimist nimetatud arestimajas arvates 18.08.2006, kuna kaebus on kohtule kahju nõudes esitatud 18.08.2009 , arvestades kolmeaastast kaebetähtaega, mida kohus on ka kohtuistungil selgitanud ning menetlusosalised on omaksvõtnud. Arvates
- jaanuarist 2010 on Kuressaare politseijaoskonna arestimaja nimetus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Kuressaare kambrid ning kohus on nimetanud vastustajaks Lääne Prefektuuri. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et nimetatud arestimajas puudusid aknad ning kambris ei töötanud ka ventilatsioon, mistõttu oli õhu puudus, samuti oli kambrisse paigutatud ämber , mis pidi asendama WC-d hädavajadusel, mis haises ning tegi hingatava õhu läppunuks. Kaebaja on märkinud, et aegajalt tuli kasutada ämbrit, kuna igale valvuri kutsele ei reageeritud, et lasta end tualetti toimetada ning seega tuli kasutada kambri nurgas olevat ämbrit ning alati ei olnud kaebaja kambris üksi. Kambris puudus ka vesi, et end pesta, samuti puudus kambris laud ja toolid ning riidenagi, mistõttu tuli riideid hoida põrandal. Samuti on antud kokkusaamisteks aega vaevalt 15-20 minutit, kuigi vastavalt päevakorrale võis kokkusaamine kesta kuni 3 tundi, samuti olid helistamises piirangud. Kaebaja märgib, et arestimajas viibivat isikut on koheldud vääritult, rikutud on inimväärikuse põhimõtet . Kaebaja märgib, et kui seadus ei sätesta kinnipeetavale piiranguid, võib vangla või kinnipidamisasutus teha vaid vajalikke piiranguid seonduvalt julgeolekukaalutlustega. Kaebaja on märkinud, et WC kasutamist ei võimaldatud vastavalt vajadusele, vaid see sõltus muudest asjaoludest. Kaebaja taotleb õiglase kahju hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta kahju nõudes rahuldamata. Vastustaja esindaja märgib kohtuistungil, et isegi kui kohus tuvastab kinnipidamistingimuste õigusvastasuse, tuleb kahju nõue jätta rahuldamata. Vastustaja on tunnistanud, et akna puudumine ei vasta kehtestatud ehitustehnilistele nõuetele. Kuna Kuressaare politseijaoskonna hoone, kus asub arstimaja, on muinsuskaitsevööndi all, ei ole selle ümberehitamine võimalik. Käesoleval ajal ehitatakse uut hoonet, kus hakkab tegutsema politsei valdkond. Vastustaja märgib et ventilatsioon oli kambris olemas, mis töötas osaliselt, ainult väljatõmberežiimil, mis tähendab, et ventilatsioon imeb halva õhu kambrist välja, uut õhku ei tooda. Parema õhuringluse tagamiseks oli avatud arestimaja koridoris tagaosas olev rauduks. Vastustaja on märkinud, et laud ja toolid kambrites puudusid, oli vaid lavats magamiseks. Samuti puudus nagi. Arestimajas on järgitud põhimõtet, et kambrid ei oleks üle rahvastatud, riideid asetasid kinnipeetavad plastmasskinnitustega kambri sissepääsu poolse seina ülaosas asuva võreresti külge. WC-d kambris ei ole, WC-sse toimetab kinnipeetavat arestimaja ametnik vastavalt vajadusele ning kambris olev ämber on alternatiiviks ootamatute kõhuhädade korral. Kaebaja on enamus aega viibinud arestimaja kambris üksi ning ämbrit tühjendatakse sageli, enamasti viibis kaebaja kambris üksi, mistõttu ei ole pidanud kaebaja ämbrit kasutama teiste isikute juuresolekul. Vastustaja viitab põgenemisjuhtumile, mis on seondunud öisel ajal kinnipeetava tualetti toimetamisega. Vastustaja märgib, et kaebajal on võimaldatud end pesta, kuna tualettruumis on olemas veekraan ning kambrisse saab ise vett tuua tassidega või veekeetjaga. Dušši kasutamist on kaebajale võimaldatud üks kord nädalas ja vastavalt vajadusele. Arvestimaja arvestusžurnaali kohaselt on kaebajale kokkusaamisi võimaldatud üks kord kuus kuni 3 tundi , vastustaja viitab arestimaja sisekorraeeskirjale ja VangS § 24 ning on ära toonud kaebaja kokkusaamiste ajad lähedastega vastavalt arestimaja arvestusžurnaalile. Samuti on arestimaja arvestusžurnaali kohaselt välja toodud kaebaja kohtumiste ajad kaitsjaga. Telefoni kasutamine on olnud arestimajas tagatud. Vastustaja on märkinud, et J.Toompuu on viibinud kokku arestimajas 156 päeva ja enamuse ajast on ta viibinud kambris üksi. Vastustaja möönab, et arestimaja tingimused ei vasta kõikidele nõuetele, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse lahendamisel tuleb hinnata kaebaja tegelikke soove, milleks on rikastumine väljamõistetava rahalise hüvitise läbi. Vastustaja märgib, et J.Toompuu arestimajas viibimisel ei ole fikseeritud sellist olukorda mille tagajärjel ta oleks pidanud eriliselt kannatama. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu kas kaebaja avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente, au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatus, tervis ning isikuvabadus. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kannatanul võimalus nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt. Asja materjalide kohaselt on kaebaja viibinud Kuressaare politseijaoskonna arestimajas arvates / lugeda saab arvates p. 5 loetletud juhtudest, mil kaebaja viibis arestimajas/ 27.10.2006 kuni 25.09.2009 - 60 päeva, millest 23 päeva on viibinud üksinda kambris ning ülejäänud päevad kahekesi ja kolmekesi kambris. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal võimaldatud arestimajas viibides lähedastega kokkusaamisi arvates 18.08.2006 seitsmel korral , kaebaja viibis kõige pikemalt arestimajas 14 päeva, ülejäänud perioodid vältasid 7 ja 4 päeva. Vastustaja on välja toonud arvestusžurnaali kohaselt kaebajale võimaldatud kokkusaamiste kuupäevad , kust nähtub, et kokkusaamised on kestnud 15 minutit. Vastustaja on märkinud, et kehtiva arestimaja sisekorraeeskirja § 60 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestvusega kuni kaks tundi ja üks kord kuus kuni kolm tundi. Kohus on seisukohal, et seega on täidetud arestimajas kokkusaamiste võimaldamine kaebajale ning kaebaja õiguste sellekohast riivet ei ole tuvastatud. Kokkusaamine ei pea kestma kolm tundi, nagu väidab kaebaja, vaid kuni kolm tundi, mis võib väldata ka 15 minutit. Samuti on vastustaja märkinud, et helistamine on kaebajale olnud tagatud ning arestimaja arvestusžurnaali kohaselt on kaebajal olnud võimalus kohtuda oma kaitsjaga regulaarselt , mistõttu ei ole olnud piiranguid arestimajas kokkusaamistes kaitsjaga. Kokkuvõttes peaaegu igal perioodil, mil kaebaja viibis arestimajas, oli tal võimalus kohtuda lähedastega ning samuti oli tagatud kaitsjaga kohtumine. Kaebaja on väitnud, et kambris puudus aken , mistõttu oli kambris raske hingata, kambris puudusid laud ja toolid ning riidenagi. Vastustaja möönab, et kambris tõesti puudub aken, kuid ventilatsioon töötab, imedes halba õhku kambrist välja, samuti on tuulutatud kambreid toiduluukide kaudu. Vastustaja möönab ka , et ei ole välistatud kambris aeg-ajalt ebameldiv lõhn. Samuti võtab vastustaja omaks, et kambris puuduvad toolid, laud ja riidenagi, mida ei ole olnud võimalik soetada rahaliste vahendite puudumisel ning kambris peab olema vastupidav mööbel, kuna on esinenud kambris viibivate isikute poolt lõhkumisi. Samuti on vastustaja omaksvõtnud, et kambris oli ämber alternatiiviks tualettruumile mida saadi hädavajadusel kasutada. Samuti ei välista vastustaja võimalust, kui arstimajas viibis ainult üks ametnik, mistõttu ei olnud võimalik arestikambrit avada ning kambris olijat tualettruumi toimetada. Vastustaja viitab ka öisele põgenemisjuhtumile, mis sai alguse sellest, et üks kambris viibiv isik soovis tualetti. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et ebainimlikes tingimustes arestimaja kambris viibimine on alandav kui sellega kaasneb isikule täiendavad piirangud või kannatused, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi jälgides. Kohus peab inimväärikust alandavaks asjaolu, et kaebaja on olnud sunnitud viibima arestimaja kambris, kus puudus aken ning korralik ventilatsioon, samuti on inimväärikust alandav asjaolu, et kambri nurgas oli ämber, millel saadi oma loomulikke vajadusi rahuldada juhul kui arestimaja ametnikul ei olnud võimalik kaebajat toimetada WC-sse, samas on kaebaja pidanud osa arestimaja kambris veedetud ööpäevadest viibima koos teiste isikutega, mil oli sunnitud oma loomulikke hädavajadusi rahuldama teiste juuresolekul. Samas nõustub kohus kaebaja väitega, et kui kambri nurgas on ämber, millel kambris viibivad isikud oma loomulikke vajadusi rahuldasid, võis kambris olla ebameeldiv hais , mis korraliku ventilatsiooni puudumisel võis püsida üsna pikka aega ja tekitada ruumisviibijatele ebameeldivustunde, samuti puudus kambris vesi. Seejuures ei oma võimaliku kahjunõude seisukohast määravat tähtsust, kas ja millisel määral on mittenõuetekohased kinnipidamistingimused tingitud kinnipidamisasutuse personali süüst. Isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada ka seda, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral. Kohus nõustub kaebajaga, et arestimaja tingimused on inimväärikust alandavad, mis on tekitanud kaebajale teatud ebamugavustunnet ja kannatusi, mistõttu on kaebaja pidanud kahju nõudega kohtu poole pöörduma. Kohus asub seisukohale, et kaebaja viibimisega Kuressaare arestimaja kambris ebainimlikes tingimustes, mis on inimväärikust alandav ja kannatusi tekitav, on mõistlik rahaline hüvitis 50 krooni ööpäeva kohta, kusjuures rahalise hüvitise määramisel tuleb arvestades ka seda, et kaebaja on sattunud arestimajja oma käitumise läbi ning arestimajas viibitud ajalise perioodi pikkus sõltus samuti kaebaja poolt toime pandud tegude süülisusest, seega peab kohus kaebajale makstavat hüvitist 50 krooni ühe ööpäeva kohta piisavaks iga arestimajas viibitud päeva eest. Seega, kuna kaebaja on viibinud Kuressaare arstimaja kambris ebainimlikes tingimustes 60 ööpäeva, kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele summas 3000.- krooni. Antud asjas puuduvad asjaolud, mis tingiksid suurema hüvitise. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele ning Lääne Prefektuurilt tuleb välja mõista mittevaraline kahju 3000.- krooni Janek Toompuu kasuks. Menetluskulud: Kuna kohus on kaebaja kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastanud, tuleb HKMS § 95 lg 1 kohaselt kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt riigilõiv riigituludesse välja mõista. 3000.krooniliselt kahjusummalt tuleb välja mõista riigilõiv 250.- krooni (RLS § 56 lg 11 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 5% kahju nõude summast, kuid mitte alla 250.- krooni) ja kanda see riigituludesse. Kohtunik Mare Priks