ÜS § 68 lg 5, kohus otsustas: Rahuldada hagi.
lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hagejal on kostja I vastu kehtiv täitedokument
lg 1p 12 mõttes.
alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.Seega hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, et: 1.tehing kahjustab sissenõudja huve; 2.tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; 3.teine pool teadis või pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest. Sissenõudja huvide kahjustamine. Müügilepingu sõlmimise momendiks oli kostja I makseraskustes. Seisuga 06.02.2008 moodustas OÜ Mandri Arendus maksuvõlgnevus riiklike maksude osas kogusumma 264 644 krooni. Hageja leiab, et vaidlustatava tehinguga kahjustati sissenõudja huve, kuna tehinguga läks kostja I omandist välja kogu bilansis olev kinnisvara. Kinnisvara olemasolu kostjal I oli ainuke garantii sissenõudjale, et tema nõuded kasvõi osaliselt rahuldatakse olemasoleva kinnisvara arvelt. Vaidlustatud tehingud kahjustavad sissenõudja huve, kuna ülaltoodud tehingute tagajärjel läks kostja I omandist välja ainuke väärtuslik vara ja sisuliselt muutus I kostja varatuks. Hageja on arvamusel, et ilma vaidlusaluste tehingute tegemiseta oleks tal võimalik läbi vara müügi täitemenetluses maksuvõlga kustutada. Vaidlustatud tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks Oluline on märkida, et vahetult pärast kinnistu võõrandamise tehingut on Äriregistri teabesüsteemi andmetel E. T. oma tegevuse alates 14.04.2008 OÜ Mandri Arendus juhatuse liikmena lõpetanud ning samal päeval on äriühingu juhatuse liikmena registreeritud Dmitri Pavlov. Vahetult pärast kinnistu võõrandamistehingu toimumist kostjale II lõpetati töösuhted töötajatega ning OÜ Mandri Arendus juhatuse liige lõpetas samuti äriühingus oma tegevuse. 3 Hageja hinnnagul viitab selline sündmuste kulg asjaolule, et OÜ Mandri Arendus vara võõrandamise tehingu ja töötajatega töölepingu lõpetamise eesmärgiks oli äriühingu varatuks tegemine ja soov majandustegevus lõpetada. Nimetatud seisukohta toetab ka asjaolu, et viimati on OÜ Mandri Arendus deklareerinud käivet 2008 aasta veebruarikuu eest summas 441 079 kr, millest tasumisele kuuluv käibemaks summas 79 394 krooni ning viimased laekumised OÜ Mandri Arendus maksuvõlgade katteks on toimunud
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga.
eesmärgiks on taastada lepingueelset olukorda (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Müügilepingu kehtetuks tunnistamisega kaasneb kostja II kohustus müügilepingu eseme omand tagasi kanda. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse endine omanik st kostja I. Kostja II vastus kohtule Kostja II ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohtadega ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja II väidab, et ei olnud hageja võimalikust nõudest kostja I vastu teadlik. Teiseks leiab kostja II , et ei ole täidetud ka sisulised eeldused
4.osa rakendamiseks.
lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks
4.osas sätestatud alustel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Kostja II leiab, et hageja nõue on alusetu ka seetõttu, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud tehinguga ei olnud võimalik hageja huve kahjustada (mis on
lg 1 kohaldamise eelduseks), kuna kostja II tasus kostjale I omandatud kinnistute eest 575 000 krooni. Kostja II ei ole omandanud kostja I-lt kinnistut alla turuhinna, mistõttu ei ole võimalik kostjate I ja II vahel sõlmitud tehinguga kahjustada hageja huve.Vastupidi- nimetatud tehinguga paranes oluliselt hageja majanduslik olukord, väidab kostja II. Kostja II palub jätta hagiavalduse rahuldamata. 16.02.2010 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Täpsustuses leiab hageja, et 06.02.2008 sõlmitud müügitehingu kahjulik mõju seisneb selles, et tehinguga loobus kostja I varadest, millel on sundtäitmise seisukohalt kindel väärtus (kinnisasi), selliste varade vastu, millele on raske või võimatu täitemenetluses sissenõuet pöörata (sularaha). Vara puudumine kostjal I, millele oleks võimalik täitemenetluses sissenõuet pöörata, tegi võimatuks hageja nõuete rahuldamise täitemenetluses. Sissenõudja nõuete rahuldamine täitemenetluses toimub sissenõude pööramisega võlgniku varale. Vara võõrandamisega kaasneb alati oht, et sissenõudja nõuete rahuldamine täitemenetluses muutub raskemaks. Seetõttu on seadusandja ette näinud vara (vallasvara- ja kinnisvara) arestimise instituudi täitemenetluses. Vara arestimisega kaitstakse sissenõudja väga olulist huvi täitemenetluses- tagada vara säilimine võlgnikul hilisema sundtäitmise realiseerimiseks. Vara võõrandamise keeld loetakse nii oluliseks mehhanismiks sissenõudja huvide kaitsel, et
Tulemusliku täitemenetluse seisukohalt ei ole oluline, kas võlgnik võõrandab vara tasuta või teatud vastusoorituse eest. Antud asjas on oluline, et 06.02.2008 müüdud kinnistu oli kostja I ainuke väärtuslik vara, millele oleks olnud võimalik täitemenetluses sissenõuet pöörata. Tuvastamaks konkreetse tehinguga sissenõudja huvide kahjustamist tuleb kindlaks teha, kas tehingu tegemine oli sundtäitmise ebaõnnestumise põhjuseks. Selleks tuleb kostja I asetada hüpoteetilisse olukorda, milles ta oleks olnud, kui 06.02.2008 tehingut ei oleks tehtud. Sellises olukorras oleks kostja I-l olnud vara, mida oleks saanud täitemenetluses enampakkumisel müüa ja realiseerimisest saadud raha oleks läinud hageja nõuete 5 rahuldamiseks täitemenetluses. Vara puudumine kostja I on 06.02.2008 müügitehingu otsene ja vahetu tagajärg. Hageja palub hagi rahuldada
ÜS § 68 lg 5 alusel ja 1.tunnistada kehtetuks OÜ Mandri Arendus ja K. T. vahel 06.02.2008 sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping; 2.tuvastada K. T. nõusoleku andmise kohustus Sauga vald Sauga alevik Aleksei Pärnumaal asuv kinnistu registriossa nr 3136606 kantud kinnistute omanikuna OÜ Mandri Arendus sissekandmiseks; 3.asendada K. T. nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr. 3136606 kande muutmiseks kohtuotsusega; 4.muuta kinnistusraamatu registriosa nr 3136606 kannet selliselt, et kustutada kanne K. T. kinnistu omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda OÜ Mandri Arendus kinnistusraamatu registriossa nr 3136606 kinnistu omanikuna. Jätta menetluskulud kostjate kanda. 08.03.2010 Kostja II seisukohad hagi täiendusele Kostja II on jätkuvalt seisukohal, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on
4.osa mõttes tegemist siis ja ainult siis, kui kinnisasi müüakse alla turuhinna. Muu ei ole
4.osa mõttes käsitletav võlausaldajate huvide kahjustamisena. Kostja II hinnangul on ka ebaõige hageja seisukoht makseviisi valiku ja sellest tulenevalt väidetavalt võlausaldajate huvide kahjustamise suhtes. Kostja II hinnangul on hageja nõude aluseks olevad asjaolud tõendamata. Kostja II leiab, et seadusliku ja põhjendatud lahendi tegemiseks on vajalik esmalt kohtul tuvastada, et kostjad rikkusid tehingu tegemisega hageja huve või mitte. Riigikohtu seisukohast oleks hageja huvide kahjustamine võimalik siis (ja kostja II seisukohast tulenevalt ainult siis), kui kostja I müüs 06.02.2008 sõlmitud lepinguga kinnistu kostjale II alla turuhinna. Selle asjaolu tuvastamiseks on vajalik teada kinnistu müügihinda ja tehingu tegemise ajal kinnistu turuväärtust ning alles nende andmete võrdlemisel on võimalik tuvastada, kas hageja huve kahjustati või mitte. Kostja II leiab, et hagejal tulnuks tõendada kinnistu turuväärtust tehingu teostamise seisuga s.o. veebruar 2008.a. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, milline oli kinnistu turuväärtus müügitehingu tegemise ajal. Andmed kinnistute turuväärtuse kohta on vabalt ja avalikult kättesaadavad. Kiireim, usaldusväärseim ja senises kohtupraktikas laialdast kasutamist leidnud allikas kinnisvara keskmiste hindade määramiseks on Maa-ameti kodulehel avaldatud tehingute andmebaasi ülevaated. Kõnesoleva andmebaasi „Eesti kinnisvaraturg 2008.aastal“ kohaselt saab asukohaga Sauga alevik Sauga vald Aleksei Pärnumaal kinnistu pindalaga 1556 m2 tehingu aegseks turuväärtuseks määrata 356 324 krooni (arvestus tootmismaa hind 229 kr/m2 x 1556 m2). Kostja II leiab, et ei omandanud kostja I kinnistut alla turuväärtuse ning seetõttu ei saanud kostjad 06.02.2008 müügitehinguga hageja huve kahjustada selliselt, et täidetud oleksid hageja nõude alused nõuda kinnistu müügitehingu
4.osa alusel kehtetuks tunnistamist. Kostja II väitel on hageja valinud ebaõige kaitsevahendi. Hageja ebaõigest menetluslikust käitumisest tingituna on kostja II pidanud kannatama kahju- hagi tagamise korras kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge on takistanud kostjal II realiseerida oma omanikuõigusi. Kostja II on leidnud kokkuvõtvalt järgmist. Hageja on esitanud alusetu hagi. Hagi esitamist on hageja põhjendanud maksumenetluse toimingute tegemisega kostja I suhtes ning nende toimingute ebaefektiivsusega. Samas on 6 hageja ise valinud ebaõiged õiguskaitsevahendid, jätnud teostamata maksu kogumisel vajalikud menetlustoimingud ja esitanud kostja II vastu alusetu hagi. Kinnistu eest tasus kostja II kostjale I rohkem, kui seda oli olnud tehingu tegemise ajal kinnistu turuväärtus, seega ei ole antud juhul toimunud kostja II soosimist võrrelduna teiste võlausaldajatega. Kostja I vara väärtus ei vähenenud, vaid suurenes vaidlustatud tehinguga, mistõttu on hageja huvide kahjustamine välistatud. Kui eeldada, et hageja nõuded rahuldatakse ning kostjate vahel toimunud tehingud tühistatakse, siis tuleb kohaldada (RK otsus nr 3-2-1-113-09 p.10) VÕS § 1032-1035 ning kinnistusraamatu registriosa nr 3136606 kannet saab hageja nõude kohaselt muuta vaid tingimusel, et kostjale II tagastatakse samaaegselt kande tegemisele kinnistu ostuhind 575 000 krooni, millele lisanduvad kahjuhüvitised ja intressid. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht 22.03.2010 Maksuhaldur peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole hagis ega selle täienduses kordagi väitnud, et kostja I oleks müügitehingu tulemusel laekunud rahaga täitnud kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kostja I raamatupidamise andmetel on kogu müügitehingust saadud raha pangakontolt ja kassast välja võetud ning kostja I seadusliku esindaja E. T. poolt laenuks võetud. Kostja II ei nõustu
ja § 188 kitsa tõlgendamisega, et ainukeseks kohaldamise eelduseks on see, kui vara müüakse alla turuhinna. Selleks on seaduses ettenähtud erinorm
. Seadusandja tahe seaduse koostamisel oli just see, et igasugune võlausaldajate huvide kahjustamine loob olukorra, kus on rakendatav
Seadusandja on kehtestanud ajalised piirangud tehingu tagasivõitmiseks. Hageja on seisukohal, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-113-09 on välja toonud ühe paljudest võlausalajate huvide kahjustamise viisidest. Riigikohus ei ole oma lahendis öelnud, et kinnisasja müük alla turuhinna on üks ja ainus võlausaldajate huve kahjustav viis. Riigikohus teeb oma otsused siiski konkreetse asja pinnalt konkreetse asja kohta ning viidatud kaasuses ei ole käsitletud lähikondsete vahelisi sularaha tehinguid. Hageja ei nõustu kostja väitega, et võlausaldajate huvid saavad kahjustatud, sest tehingu alusel saadu tuleb kostjale II tagastada. Kõigepealt tuleks tõendada, et kostjal II on üldse nõudeõigus kostja I vastu, sest hageja on endiselt seisukohal, et tasumine oli näilik ja samuti pole välistatud, et kinnisvara hinnad võivad muutuda. Maksuhaldur nõustub kostja II arvamusega, et on oluline, millistel tingimustel on tehing tehtud ning, kas tehingu tingimustest tulenevalt tuleks järeldada, et tehing oleks olnud teiste võlausaldajate huve kahjustav. Antud juhul on tegemist sellistel tingimustel sõlmitud tehinguga, mis kahjustab võlausaldajate huve. Tehing on sõlmitud abikaasade vahel. Kostja II oli teadlik kostja I olemasolevatest kohustustest järelikult teadis, et kinnistu võib minna müüki võlgade katteks. Antud asjas ei oma tähtsust, et hageja alustas maksuvõla sundtäitmist 7 kuud peale müügitehingut. Oluline on, et kostja I olid võlad kinnistu müügi hetkel. Seadusandja on maksuhaldurile ette näinud sundtäitmise algatamises 7 aastase tähtaja ja
ja § 188 koostoimes on hagejal tehingu tagasivõitmise hagi esitamiseks aega kolm aastat. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kinnistu oleks võõrandatud alla turuhinna ning seetõttu ei ole pidanud vajalikuks esitada andmeid kinnisvara turuväärtuse kohta. Hageja leiab, et antud asjas kostja I kahjustas teadlikult võlausaldajate huve, sest
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse Pankrotiseaduse § 117 kohaselt.PankrS § 117 lg 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed p.5 kohaselt isikud, kellega on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kuivõrd kostja II on kostja I endise juhatuse liikme E. T. abikaasa, seega võlgniku lähikondne. Kohtu hinnangul on Võlausaldajate huvide kahjustamine leidnud tõendamist. Kostja I oli kinnistu müügihetkel teadlik oma rahalistest kohustustest. Hageja on väitnud, et kostja I-l olid võlad kinnistu müügi hetkel ja ta pidi teadma, et kinnistu võidakse võlgade katteks müüa.Kostja II ei ole neid väiteid ümber lükanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 8 Hageja väitel ei ole tõendatud, et kostja II-l oleks olnud vahendid kinnistu ostmiseks arvestades sellega, et isik oli töötu. Kostja II ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal oleks olnud reaalselt raha kinnistu ostuhinna tasumiseks. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et tasumine oli näilik. Kostja II on esitanud kinnisvarahindade võrdluse, mille kohaselt on teinud arvestuse, et kinnistu müüdi kostjale II turuhinnast 200 000 krooni kallimalt. Kostja II ei ole esitanud kohtule mõistlikku põhjendust, miks kostja II maksis sellise hinna. Tehing toimus abikaasade vahel, mis on tõendatud rahvastikuregistri andmebaasiga andmetega. Hageja väide, et kinnistu müügitehingul puudus majanduslik sisu. Seda väidet ei ole kostja II ümber lükanud, ega esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, miks K. T. ostis selle kinnistu. Hageja on väitnud, et K. T. poolt esitatud 2007-2008 tuludeklaratsiooni andmetel puudusid kostjal II sellised sissetulekud, et tasuda kostjale I sularahas 475 000 krooni. Kostja II ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit sellise hulga sularaha olemasolu kohta kostjal II, ka pangakontolt tasutud 100 000 krooni on laekumise ja sellele järgneval päeval sularahas välja võetud. Kinnistu müüdi turuhinnast kõrgema hinnaga, kuid mis põhjusel, ei ole kostja II põhjendanud. Kohtu hinnangul peitub vastus sellele küsimusele kostja II poolt viidatud riigikohtu lahendis, (nr 3-2-1-113-09 ), kus 9. osas on riigikohus leidnud, et kolleegiumi arvates võiks hageja huvide kahjustamisega olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Kostja I raamatupidamise andmetel on kogu müügitehingust saadud raha pangakontolt ja kassast välja võetud ning kostja I endise juhatuse liikme E. T. poolt laenuks võetud. Kinnistu müügitehing toimus 06.02.2008 ja alates 14.04.2008 kuni k.a. on OÜ Mandri Arendus juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Dmitri Pavlov. Täitemenetluse käigus kohtutäiturile esitatud andmete alusel OÜ-l Mandri Arendus vara puudub. Hageja on esitanud enda poolt toodud asjaolude tõenduseks kostja I raamatupidamise dokumendid ja muud menetlust puudutavad kirjalikud dokumendid (I kd tl.15- 113). Tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et müügilepingu tulemusel jäi kostja I varatuks ja seetõttu ei ole võimalik olnud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt tuleb kostjatelt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõiv. TsMS § 126 lg 1 kohaselt on hagihind asja väärtus s.o. 575 000 krooni, millelt tuleb riigilõivu tasuda 55 000 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.