KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-63206 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Artj

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks.

Välja mõista Artjom Vahesalult lepingu nr xxxxxxxxxx alusel 54 161,21 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 43 026,84 krooni alates 27.11.

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks.

Välja mõista Artjom Vahesalult lepingu nr xxxxxxxxxx alusel 37 087,06 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 29 986.- krooni alates 27.11.

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks.

Menetluskulud jätta Artjom Vahesalu kanda. Välja mõista Artjom Vahesalult 12 500.- krooni riigilõivu SEB Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Artjom Vahesalu võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 22.09.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 50 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtpäevaga 01.10.

1. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja laenu ja intressi tasuma iga kalendrikuu 01.ndaks kuupäevaks. Kostja alates 11.08.2008 enam lepingu alusel laenu ja intressi lepingus sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 20 hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles 19.12.
2. Seisuga 26.11.2009 on kostja poolt lepingu alusel tasumata laenu põhiosa summas 32 064,98 kr, intress 2431,92 kr, viivis 5054,95 kr, kokku 39 551,85 kr. 10.12.2003 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 45 000.- kr. Krediidilimiit on maksimaalne summa, mille piires annab pank konto omanikule krediiti ja lepingu on kokku lepitud kohustuslik tagasimakse summa, milleks oli 2000.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu
3. päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabades vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja konto ei ole järgneva kuu 10.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist SEB üldtingimuste alusel tasumata laenu summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris vastavalt lepingu p-le 11.4 kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise ning hageja lõpetas kostjaga lepingu. Vastavalt lepingu p-le 9.1 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vaatamata kostjale saadetud meeldetuletustele kostja võlga ei tasunud. Seisuga 26.11.2009 võlgneb kostja hagejale krediitkaardi lepingu alusel tasumata krediiti 43 026,84 kr, intressi 1617,49 kr, viivist 9516,88 kr. Kokku 54 161,21 kr. 31.08.2006 sõlmisid pooled digitaalselt U-neti vahendusel arvelduslaenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 30 000.- kr, intressimääraga 17% aastas ja limiiditasuga 1% aastas. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja intressi tasuma iga kalendrikuu 28.ndal kuupäeval. Kostja alates 28.07.2008 enam lepingu alusel intressi lepingus sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Laenulepingu lõpetati ennetähtaegselt seisuga 18.12.
4. Seisuga 26.11.2009 on tasumata laenu põhiosa summas 29 986.- kr, intress 2144,18 kr, viivis 4856.- kr, teenustasu 100.- kr. Kokku 37 087,06 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.Väärsi palub kostjalt välja mõista: laenulepingu nr xxxxxxxxxx alusel 39 551,85 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 32 064,98 krooni alates 27.11.

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; lepingu nr xxxxxxxxxx alusel 54 161,21 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 43 026,84 krooni alates 27.11.

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks; lepingu nr xxxxxxxxxx alusel 37 087,06 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 29 986.- krooni alates 27.11.

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.04.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: