3-10-619/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2010, Jõhvi 3-10-619 OÜ Cleanforest kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 08.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4252-11 tühistamiseks
2. aprill 2010 Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko Resolutsioon 1.Jätta OÜ Cleanforest kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 20.05.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.12.2009 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/4252-11 (tl. 8-13), millega kohustati OÜ Cleanforest tasuma käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu vastavalt 57 240 ja 105 837 krooni. Maksuotsuse väidete kohaselt põhjustas täiendavate maksusummade määramise maksuhalduri seisukoht, et OÜ Cleanforest raamatupidamises kajastatud kolm AS Krez arvet ei vasta nõuetele ja tehingud pole tegelikult toimunud. 04.02.2010 vaideotsusega (tl. 14-15) jäeti maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata. 11.03.2010 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebuses (tl. 1-3) palus OÜ Cleanforest maksuotsus tühistada leides, et pole käitunud pahauskselt ega osalenud maksupettuses. Riigikohtu 1 lahenditele viidates märkis kaebaja, et kuna ostjal pole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu ja heas usus tegutsemise korral ei peagi ta teadma, et arvel märgitud isik pole tegelik müüja, puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ka siis, kui arve väljastanud isik ei ole ostjale teenust osutanud. Seejuures ta kinnitas, et on teenuse saanud ja selle eest tasunud ning leidis, et maksuotsus tugineb ainult oletustele. Veel leidis kaebaja, et juhul, kui arved polnud nõuetekohased, oleks sellele pidanud tähelepanu juhtima raamatupidaja ning lisas, et pole saanud võimalust kõigi tõenditega tutvuda, sest näidati ainult arveid. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse seletuses (tl.) paluti kaebus rahuldamata jätta ning esitati seisukohad maksuotsusele eelnenud menetluse käigu ja kaebuse väidete suhtes. Seejuures märgiti, et kuna käibemaksuseaduse § 29 lg 3 loeb sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatu eest tasumisele kuuluva käibemaksu, ei saa tehingute toimumist tõendada üksnes kaebaja kinnitusega tööde teostamise kohta. Äriseadustiku § 183 tuginedes peeti viidet raamatupidaja tegemata jätmistele alusetuks ning lisati, et kaebaja pole täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5, § 9 lg 1 tulenevat teise poole isikusamasuse kontrollimise kohustust ega tõendanud, et juhatuse liikme poolt kassast välja võetud summad on seotud tema ettevõtlusega ja maksti AS Krez. Kohtuistungil jäi Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko kirjalikult esitatud väidete ja taotluse juurde. Täienduseks märkis ta vaid seda, et on arusaamatu, mida peab kaebaja silmas väitega tõendite mittetutvustamise kohta, kuna esimeses maksumenetluses esitati kõik selleks ajaks olemasolev ja hiljem teostati ainult vastandamised, kus kaebaja esindaja ka ise kohal oli. OÜ Cleanforest kedagi kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid tema esindajale teatavaks tehtud (tl. 24 ja 28). KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on OÜ Cleanforest täiendavate maksusummade määramise peamiseks põhjuseks olnud asjaolud, et tema raamatupidamises sisendkäibemaksu mahaarvamise alusena käsitletud AS Krez nimel vormistatud arved ei vasta kõigile nõuetele ning selle äriühingu vastutavad isikud ei kinnita teenuste osutamist ega raha saamist. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetele vastavaid arveid. Sama seaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on kehtestatud käibemaksuseaduse § 31, mille esimeses lõikes on sätestatud, et sisendkäibemaks arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud sätte seitsmenda lõike kohaselt tuleb arvele märkida selle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäeva, kui see on arve väljastamise kuupäevast erinev; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või käibemaksuvaba käibe summa ning tasumisele kuuluv käibemaksusumma kroonides. Ükski vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud AS Krez kolmest arve-saatelehest (tl. 65-67) ei vasta nõuetele, sest 20.07.2007 nr A101/07 ja 24.07.2007 nr A103/07 märgitud teenuse kirjeldus ja maht - ohtlike puude ja võsa likvideerimine vastavalt hinnapakkumisele koguses 1 ning 21.06.2007 nr A85/07 teenuse kirjeldus - transport ei võimalda aru saada kuna, missugust ja millise mahuga teenust nende alusel kaebajale osutati. Kohustus korraldada oma raamatupidamist vastavalt kehtestatud nõuetele lasub raamatupidamise seaduse § 2 2 lg 1 ja 2 ning § 4 tulenevalt OÜ Cleanforest endal ja seega ei vabane ta vastutusest ka juhul, kui see teenus osteti väljastpoolt. Vaidlusaluste tehingute ajal kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 kohaselt pidi ettevõtja tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellele ta maksis välja või kellelt võttis vastu sularaha üle 100 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid olid loetletud selle seaduse § 9 lg 1 ja 2 ning samas oli kehtestatud äriregistri väljavõtte ja esindaja isikut tõendava dokumendi küsimise ja viimatinimetatust tehtud koopia säilitamise kohustus. Vaid üks maksuotsuse põhjuseks olevatest arve-saatelehtedest on tasutud panga kaudu (tl. 64). Ülejäänud kahe kohta on vormistatud ainult kassa väljamineku orderid (tl. 62 ja 63) ning kuigi neis märgitud summad ületavad isikusamasuse kontrolli kohustuse kaasa toova 100 000 krooni piiri, ei nähtu ühestki kohtule esitatud väitest või tõendist, et kaebaja oleks seda kohustust mingilgi määral järginud. Maksuseadustest ei tulene küll maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul võib üldjuhul piisav olla ka, kui vastavast registrist kontrollitakse järele vaid, kas arvele märgitud isik on tehingu ajal käibemaksukohustuslane. Kuid samas on eelnevalt juba viidatud käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seda, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, on rõhutanud haldusasja nr 3-3-1-34-06 lahendis ka Riigikohtu halduskolleegium märkides, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks ja seepärast ei saa ostja tasuda käibemaksu ükskõik kellele, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Haldusasjas nr 3-3-1-32-09 tehtud kohtuotsuses on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, kui on tõendatud osavõtt maksupettusest, hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Halduskolleegiumi lahendi nr 3-350-03 kohaselt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuhaldurile antud seletustes ei osanud kaebaja seaduslik esindaja Arnu Lippasaar tehingute kohta midagi konkreetset öelda ning väitis üksnes, et ei mäleta, kes talle arved andis (tl. 57-60). Vastastikuste seletuste andmisel eitas ta tehingute tegemist AS Krez juhatuse liikme Peeter Mõttusega (tl. 50-53) ega suutnud meenutada volitatud isik Allan Selterit (tl. 42-46). Mõlemad need isikud eitasid Arnu Lipasaare tundmist ning tehingute juures viibimist nii siis kui oma varasemates seletustes (tl. 69 ja 74-77). OÜ Cleanforest pole kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need pidid maksuhalduri koostatud revisjoniaktist teada olema. Mingeid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute toimumise kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole kaebaja tõendanud õigust teostada AS Krez nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised pole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohus leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kohtu eelnevalt juba esitatud põhjendustes tulenevalt ei vasta AS Krez arved nõuetele, nende alusel ei saa tuvastada tehingute 3 sisu, tegelikku toimumist ega seotust OÜ Cleanforest ettevõtlusega ning kaebaja pidi teadma, et see äriühing ei saa olla teenuste müüjaks. Arusaamatu on kaebuse väide tõendite mittetutvustamise kohta. Kohtutoimikusse esitatud materjalidest nähtuvalt oli käesoleva maksuotsuse aluseks varasemat täiendav maksumenetlus, kus koguti üksnes tehingupoolte seletusi. Kuna see toimus vastandamise käigus, ei saanud toimunu kaebaja seaduslikule esindajale teadmata olla. Eeltoodust tulenevalt pole halduskohtul alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 08.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4252-11 tühistamiseks. Seetõttu jääb OÜ Cleanforest kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja võimalikud kulutused sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (tl. 88). Raili Randlane Kohtunik 4