) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja esitas arved 2005.a. siis juhindudes
§-st 147 lg 3 algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 01.01.2006.a.
Seega oleks hageja nõue aegunud 31.12.2008.a. Asjas puudub vaidlus, et hageja esitas kostja vastu samas nõudes 20.09.2007.a. Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata ja ning määrus jõustus 09.03.2009.a. Vastavalt
§-le 168 lg 1 aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kuna hagi esitati kohtusse 17.07.2009.a., siis arvestades aegumise peatumist ajavahemikul 20.09.2007-09.03.2009.a., ei olnud hagi esitamise ajaks hagi aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 483 lg 2 loetleb põhjused, kui kohtul tuleb jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, lg 5 kohaselt on avaldajal õigus esitada peale maksekäsu avalduse rahuldamata jätmist nõue hagimenetluses. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et samas asjas on juba asi lahendatud ning seetõttu ei saa samas asjas uut lahendit teha. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 3 315,52 krooni. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.