) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud Lk 3 / 6 erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära.
lg 3 kohaselt kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Kuna laste vanemate elukoht on teadmata, leiab kohus, et tuleb lahendada asi ilma vanemate ärakuulamiseta. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse § 3. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja taotleb N M ja S M vanema õiguste äravõtmist laste J M ja J M suhtes põhjusel, et alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ja mõjuvate põhjusteta ei täida laste vanemad oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning laste ema avaldab lastele kahjulikku mõju, so PKS § 54 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Avaldaja tugineb muu hulgas sellele, et Narva Linnakohtu 19.12.2003.a otsusega on N M (end M) võetud ära vanema õigused kahe lapse suhtes (tl 11-12). Otsusest nähtub, et ema ei täitnud vanema kohustusi alkoholijookidega kuritarvitamise tulemusel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine N M ja S M on põhjendatud. Tuvastatud on, et laste vanemad pika aja jooksul ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ega tunne huvi laste saatuse vastu. Alates 09.10.2009.a viibisid lapsed Narva Laste Varjupaigas. Laste varjupaigas viibimise ajal külastas ema lapsi üks kord. Rohkem pole ema lapsi varjupaigas külastanud. Isa S Mei ole lapsi külastanud ega avaldanud huvi oma laste vastu. Vanemate viibimiskoht on teadmata ning seda tuvastada ei õnnestunud ka politseiasutusel. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond teatas (tl 52), et vanaema N M sõnul elab N M Tallinna linnas, kuid tema aadressi ta ei tea. Millal ta koju tagasi tuleb, et osanud öelda, kuid Narva linnas pole teda juba kaua aega. S M kohta teatas politseiasutus (tl 54), et ta on kodutu, kuid kodutute varjupaigas aadressil Karja 6a, Narvas, ei ela. Kooskõlas
Laste esindaja on lastega isiklikult lastekodus kohtunud ja esitanud kohtule kirjaliku seisukoha (tl 57). Laste esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine N M ja S M on põhjendatud. Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt 09.10.2009.a koostatud kodukülastusaktist nähtub, et laste kodu külastuse ajal viibisid kodus N M, tema 2 alaealist last, V M (tema ema), N M (tema vanaema), V M (tema onu) ja 2 võõrast inimest. Peale vanaema olid kõik täiskasvanud inimesed alkoholijoobes, kolm neist raskes alkoholijoobes. Korteriuks ei olnud lukustatud. Korteris oli tugev hais ja mustus. Lastetoas oli korralagedus, lapsed magavad ühes väikses vanas voodis, voodil olev voodipesu on must. Köögis on mustus, pesemata nõud. Külmkapis Lk 4 / 6 ei ole toitu. Lapsed on näljased, hoolitsemata ja määrdunud riietes. Juuksed lohakalt lõigatud. Laste elamistingimuste hinnang inspektorite poolt oli mitterahuldav. Korteris on loodud antisanitaarsed tingimused, mis on ohtlikud laste tervisele ning viibimine purjus täiskasvanutega avaldab lastele kahjulikku mõju. Otsustati paigutada lapsed Narva Laste Varjupaika. Kodukülastusaktis kirjeldatud asjaolusid on tõendatud korteris tehtud fotodega (tl 6-9). Narva Laste Varjupaiga juhataja poolt 19.10.2009.a koostatud J M ja J M esmase psühholoogilise uuringu tulemuste kohaselt olid lapsed saabudes Laste Varjupaika mustad, määrdunud riietes, aluspesuta, nendelt levis teravat lõhna. Lapsed olid absoluutselt kasimatud, juuksed olid salkudena lõigatud, nagu selgus nad lõikasid juukseid ise. Lapsed olid näljased. Tervise üldine seisukord – normis, peksmisjälgi ei avastatud. Kasvatajad panid tähele, et lastel ei ole kindlat une- ja ärkvelolekuaega, nad ei orienteeru ööpäevases ajas, ei küsi õueminekuks luba. Individuaalsete psühholoogiliste vestluste tulemusel selgus: et J M puuduvad 5aastase vanuse lapse oskused ja teadmised, kuid tunnetuslikud võimed on tal head. J M ütles kindlalt, et koju tagasi ta minna ei taha, sest kodus iga päev juuakse viina ja õlut, aga toiduaineid ei osteta, süüa midagi ei ole. Kodus kõik suitsetavad. Mänguasju ei ole ja lastega keegi ei mängi. Väljas lapsed ei käinud, need jäetakse koju üksinda. 4aastasel J M väljendub pedagoogiline mahajäämus tugevalt. Jääb maha kõnearengus, kõne on halvasti arusaadav. Ta on pisut allasurutud ja napisõnaline, mõnikord nutab. Räägib, et tahab koju, igatseb vanaema järele, rohkem mitte kellegi järele. Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste J M ja J M suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa, tuleb rahuldada, sest vanemate eluviis ei võimalda laste vanemate juures elamist ning võib lastele ohtlik olla ja osutada lastele kahjulikku mõju. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad PKS § 54 lg 1 p 1, 4 sätestatud alused J M ja J M vanematelt N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks. Vanema õiguste äravõtmine on laste huvides. Sellega tagab kohus lastele võimaluse paremale tulevikule. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. PKS § 54 lg 4 alusel korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele (PKS § 54 lg 5). Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Kohtumääruse avalik kättetoimetamine Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada asjast puudutatud isikute N M ja S M elu-, viibimis- ega töökoht, ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtumäärus kätte toimetada, tuleb toimetada kohtumäärus neile kätte avalikult
Dokument loetakse
lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Geete Lahi Kohtunik Lk 6 / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.