Obsah (4)

§ 103§ 162§ 142§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.veebruaril 2009.a.

§ 103lg 2).

Mida kostja hageja õigustatud huvi arvestamisega silmas on pidanud, ei ole kostja selgitanud, mistõttu pole see väide kontrollitav. Võlgniku võimalikud majanduslikud raskused on käsitletavad sotsiaalse asjaoluna, mis kuulub võlgniku enda vastutussfääri. Võlgnik pidi käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega arvestama lepingu sõlmimisel ja seega ei ole selliste takistuste ilmnemisel tegemist vääramatu jõuga. Võlaõigusseadus näeb üldjuhul ette garantiivastutuse, vastutus kohustuse rikkumise eest on võlaõigusseaduse tähenduses esmajoones võimalus kohaldada õiguskaitsevahendit rikkumisele tuginedes ja kohus leiab, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav (

§ 103lg 1).

Viivis on leppetrahvi alaliik, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel eelkõige rahalise kohustuse rikkumise juhuks eelnevalt kokku leppida sanktsioonis. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Põhivõlgnik ja hageja on lepingus kokku leppinud sanktsioonis, kui põhivõlgnik lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätab, käenduslepingu kohaselt vastatavad aga käendajad faktooringulepingu kohase täitmise eest solidaarselt müüjaga, muuhulgas ka viivise eest ja käendajate vastutus on piiratud summaliselt (käenduslepingu punktid 1.1, 1.2 ja 1.3.). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb siiski võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada (TsÜS § 138). Leppetrahvi saab kohus ka tulenevalt oma diskretsiooniõigusest vähendada. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, väites, et viivis on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole väitnud, et viivis ei vasta võlgnevusele. Viivise vähendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (

§ 162). Antud juhul ei nõua võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist.

Seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud nii käenduslepingust tuleneva põhivõla kui ka viivise nõudes (

§ 142lg 1 ja lg, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1) ja kuulub rahuldamisele.

6 Kostjatelt kuulub väljamõistmisele solidaarselt põhivõlg summas 1’018’422,51 krooni ja viivised 743’365,04 krooni (

§ 150). Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 7