) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida
sätestatud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ida-Viru Maakohtu 03.01.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-219/2001 (tlk 3-4) mõisteti I A L A kasuks 03.04.1998.a. sündinud laste I A ja 02.02.2000.a. sündinud A A ülalpidamiseks välja elatis kummalegi lapsele 750 krooni kuus. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja nimetatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamist
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laste vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatise. Kostja nõustub maksma kummalegi lapsele 1550 krooni kuus.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning laste vajadustele (tl 40-44), kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Vaidlust ei ole, et I A laste I A ja A A suhtes ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole. Kostja on esitanud vastuväite, et hagi täieliku rahuldamisega väheneb kostja teiste ülalpeetavate otsene elujärg. Vastavalt
lg 5 , kohus võib elatise suurust vähendada alla
4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt 3 vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus tuvastas, et kostjal on seadusest tulenev kolme alaealise lapse, 03.04.1998.a. sündinud I A, XXX.a. sündinud A A ja XXX.a. sündinud S A ülalpidamiskohustus. Kostjal ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust I J laste suhtes, mida kohus selgitas kostjale ka kohtuistungil. Kostjal puudub ka oma töötu abikaasa Ira Jegorova ülalpidamiskohustus.
Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et I J oleks töövõimetu. Hageja sissetulekuks on peretoetus 600 krooni kuus (tl 19). Hageja sõnul aitab teda sõber. Kostja sissetulekuks on töötasu. Kostja töötasu (neto) ajavahemikul august 2009 kuni jaanuar 2010 moodustas kokku 73833, mis teeb keskmiseks töötasuks (73833:6) 12305,50 krooni kuus. Kostjal on kohustused pankade ees kokku 4232 (2166+2066) krooni kuus (konto väljavõte tl 3435). Lähtudes kostja töötasust, ülalpeetavate arvust (3 alaealist last) ja nende võrdse ülalpidamise kohustusest on järelejääv summa (12305,50- (3x2175) 5780,50 krooni kuus, kostjale piisav. Kostja poolt endale võetud kohustused laenude näol ei saa mõjutada lastele makstava elatusraha suurust. Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist miinimummääras, hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt I A hageja L A kasuks elatis alates 28.12.2009.a. laste I A ülalpidamiseks 2175 kroioni kuus ja A A ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Ida-Viru Maakohtu 03.01.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-219/2001 on I A kohustatud maksma elatist kummalegi lapsele 750 krooni kuus. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust kummalegi lapsele 2175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 25 650 krooni (9 kuudx1425x2). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda. Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.